Kutsume tähelepanelikke ja loodushuvilisi inimesi osalema rahvusvahelises vööttigude vaatlusprojektis “Evolution MegaLab”, mis on pühendatud Charles Darwini 200. sünniaastapäevale. Kogutud andmete alusel uuritakse vööttigude kodade polümorfismi ning eri kojamustrite sageduse muutust ajas ja muutuvates kliimaoludes. Vaatluste käigus kogutakse andmeid teaduslikuks uuringuks kuni septembri lõpuni 2009.
Projekt on välivaatluse- ja internetipõhine, rohkem kui kümnesse keelde tõlgitud kodulehega aadressil www.evolutionmegalab.org. Inglismaalt koordineeritavas projektis osaleb 14 riiki; Eestis toetab ettevõtmist KIK.
Vaadeldakse kaht Euroopas levinud vöötteoliiki: võsa-vööttigu (Cepaea hortensis) ja salu-vööttigu (Cepaea nemoralis). Eestis 80 liigi maismaatigude hulgas on vöötteod ühed kaunimate kodadega ja ka lihtsamini äratuntavad.
Mõlema vöötteoliigi kodade muster on üsna varieeruv. Koja värvus võib olla kollane, roosa ja isegi pruun ning seda kaunistavad enamasti tumedamad vöödid. Vöötide arv varieerub ühest viieni ning vöödid võivad ka puududa. Kojamuster on määratud geneetiliselt ning kuna eri geenikombinatsioonid on neil liikidel nii-öelda kojale joonistatud, siis on nad olnud klassikalised armastatud vaatlusalused evolutsiooniuurijatele ja geneetikutele 19. sajandi lõpust praeguse ajani.
Kogutavate andmete põhjal püütakse selgitada, kuidas on Euroopa eri piirkondades vööttigude muster aja jooksul muutunud ja kui palju see eri piirkondades erineb, samuti seda, kuidas on kodade muster seotud tigude looduslike vaenlaste (näiteks rästaste) arvukusmuutuste ja kliima soojenemisega. Vaatluste käigus loodame täpsustada ka salu- ja võsa-vöötteo levikuandmeid Eestis.
Projektis osaleda pole keeruline ja see ei nõua erilisi eelteadmisi ega ka palju aega. Juhised vaatlustest osavõtuks on veebilehel www.evolutionmegalab.org. Seal on teave vööttigude eluviisi ja geneetika kohta, selgitused, kuidas vaatlusaluseid liike ära tunda, kuidas teha vahet noortel ning täiskasvanud tigudel ning milliseid värvi- ja mustrivariante vööttigude kodadel leidub. Sealsamas saab vaatlejaks registreeruda ja oma vaatluse(d) sisestada.
|