Hele „hu-huu-u-u-uu” ja järsukõlaline „kuvikk” aitavad selle kakuliigi hõlpsasti ära määrata. Seekord aga olime Käsmust Saartneemelt tulekuga loojanguni viivitanud ja otsustasime Palmse tiigitagust parkmetsa uudistada. Jaanipäevajärgses hämaruses oli kuulda veidrat tasast viginat „psi-i-its… psi-i-its…” . Liik jäi määramata. Lendamisega ei saanud nad küll kuigi hästi hakkama: ikka meetri jagu puuvõra tihedat väliskülge pidi ülespoole ning seejärel samavõrra allapoole, et taas pidama saada ja uuesti katsetada. Kas niisugune liulaskmine kuulub kakupoegade igaöise lennuharjutuse juurde või olid nad inimeste lähenemisest heitununa niimoodi rabistama jäänud, see jäi teadmata.
Aastaid hiljem võisin küsimusele, kes seal puuvõras ometi sedasi rabistab, kindlalt vastata, et need on noored kodukakud. Teine kogemus oli Saaremaal Valjalas. Meie välitöörühma ööbimispaigaks sai kirikumõisa häärber ja tühjaksjäetud maja pööningul oli mõnikord öösi kuulda, nagu nihutaks keegi mööblit paigast. Kohaliku vanainimese sõnul pidi häärberis kummitama ja teada oli ka põhjus – remondi ajal leitud põranda alt väikese lapse luud.
Hiljuti oli linnuatlase andmekogujaile soodus kakuaasta. Kohalikke elanikke küsitledes tuleb kõigepealt pärida, kas selles pargis elutseb öökull, seejärel täpsustada: „Kas kodukakk?” ja kui vastus on ebalev, teha kodukaku häält: „Kas nii?” Noore kodukaku kähisev „psi-i-its” on kõrvukrätsu kimedast viiksumisest märksa vaiksem. Selgus, et Maarja-Magdaleenas oli sellist häält kuulda kiriku ümbruses, öösel juhtusin teda kuulma lausa pühakojas. Kuidas ta sealt välja pääses, seda ei oska öelda.
Kodukakku on kevadtalvel hõlpus huilgama peibutada. Oli kuuvalge aeg. Võib-olla tõstis Maarja-Magdaleena kakk häält hoopis rebase haukumise peale. Inimesest pole küll ilus metsaelanikke niimoodi häirida, kuid panin tähele, et kui mõlemale vastata, kostab rebase „räuks” peagi juba hulga lähemalt. Nii ta siis krabinal pajupõõsaste vahelt välja hüppaski ning eksitust märgates sööstis tagasi. Teisel pool teed kuuskedes aga erutus kõigest sellest ja hakkas vilet ajama meie metsade haruldasevõitu asukas värbkakk.
|