2009/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/11
Loomaiguslased: loomad ei ole inimeste jaoks

Karusnahakasvandus ja ktitud loomade nahkade kasutamine on kaks ise asja, mille mju keskkonnale on erisugune. Eestis keskenduvad loomaiguslased karusnahakasvandustes toimuvale. Pooldame karusnahafarmide keelustamist, sest leiame, et tegu on ebaeetilise, keskkonnakahjuliku ja ebavajaliku tstusega. Samas arvame, et seadused ei lahenda probleemi lplikult, vaid tegeleda tuleb just inimeste suhtumisega mbritsevasse, sh. loomadesse.

Kui loomi ktitakse, siis ktitud loomade naha raviskamine on kll raiskamine, kuid pooldame seda, et inimeste lerahvastatuse probleemi ei lahendataks pelgalt loomade arvukust piirates, vaid ritataks leida teisigi vimalusi. Samal ajal leiame, et loomi toiduks kttida pole vaja, sest inimene saab hsti hakkama ka tasakaalustatud ja mitmekesise taimtoiduga, mida kinnitavad paljud toitumisteadlased ja meie teada ka niteks maailma terviseorganisatsioon (WHO).

Karusnaha tootmist ei saa pidada keskkonnahoidlikuks. Tegu on mahuka leilmse tstusega, mis eritab atmosfri mrkimisvrsel hulgal metaani, tuntud kasvuhoonegaasi. hes karusnahakasvanduses on tihti mitu tuhat looma. Nii suure hulga loomade vljaheited teevad keskkonnale liiga, leliigne kogus lmmastikku vib saastada phjavett, ajada maapinna aineringluse tasakaalust vlja ning phjustada happevihmasid. Niteid niisuguste karusnahafarmidega seotud keskkonnaprobleemide kohta on palju, seetttu on ka karusnaha reklaamimine keskkonnasstliku tootena keelatud mitmes riigis, niteks Inglismaal, Soomes, Taanis, Hollandis ja mujal.
Levinud vide kunstkarusnaha vastu on see, et erinevalt ehtsast karusnahast pole see biolagunev. Ei tohi aga unustada, et kunstkarusnahka saab tdelda ja taaskasutada. Vana kunstkarusnahka ei tohiks visata loodusesse, see kahjustaks testi keskkonda.
Samas on parkimiststust peetud heks suhteliselt kige saastavamaks tstusharuks, seda nii parkimiseks kasutatavate ainete kui ka protsessi enda tttu [2]. Ttlema peab ka ktitud nahku.
Loomaiguslased ei leia, et kunstkarusnahk ja muud snteetilised materjalid on karusnaha ainus alternatiiv. Me pooldame, et niipalju kui vimalik kasutataks taimseid riidekiude ja sekka tehiskiudu, kui muidu hakkama ei saa.
Ent keegi meist ei poolda seda, et vanad nahk- vi karusnahkesemed ra visata: see oleks raiskamine ning tstust on ostuga juba nagunii toetatud. Inimesed viksid senised esemed lpuni kanda, kuid uusi ostes kaaluda ka eetilist lhtepunkti. Tasuks osta niteks pruugitud riietest valmistatud uusi tooteid jne.
Juhtumid, kus kasukaid mriti vrviga, leidsid aset kmmekond aastat tagasi, viimasel ajal pole loomaiguslased enam sellist taktikat kasutanud. Eestis pole seda meie teada kunagi juhtunud. Ennekike tuleks tarbijaid phjalikult teavitada karusnahatstuse julmadest tagamaadest ning Eestis olemegi pdnud minna just seda teed.

Vello Vainura loodab oma artiklis, et loomaiguslus kui radikaalne nhtus peatselt kaob. Loomaigusluse filosoofia juuri vib mneti leida juba 18. sajandi inglise filosoofi Jeremy Benthami tdes ja varemgi. Ndses mistes on see liikumine umbes pool sajandit vana, suurima tuke andis sellele filosoof Peter Singer oma raamatus Animal Liberation (eesti keeles on eetikaveebis olemas Peter Singeri Kik loomad on vrdsed, mullu ilmunud kogumikus Keskkonnaeetika vtmetekste: www.eetikaveeb.ee toim.). Singeri krval on liikumist mjutanud ka teised filosoofid, niteks Tom Regan ja Gary Francione.
Tnapeval on loomaiguslus leilmne liikumine, mille kohta on raske teha ldistusi. Kindlasti pole tegu htse organisatsiooniga, vaid ldise mttelaadiga, millel on toetajaid le maailma, kas vi miljonid taimetoitlased. Hbumist pole mrgata. Pigem vib arvata, et tnu nn. rohelise mtteviisi levikule, loomakaitsjate thusale tle ja praktilise eetika arengule tuleb loomaigusliku mttelaadi pooldajaid jrjest juurde.

On tsi, et looduses toitub ks liik teisest ja see on omakorda toiduks kellelegi kolmandale. Kiskjatel pole ldiselt valikut mitte tarvitada toiduks teisi loomi. Inimest eristab aga teistest loomadest tsivilisatsioon, abstraktne mtlemine ning niteks mitmesuguste ideoloogiate eelistamine instinktidele. Inimhiskonnas on kombeks nrgemate eest hoolitseda, mitte jtta neid surema, jrgides looduslikku valikut. Loomaiguslaste meelest tuleks samasugust suhtumist rakendada ka loomadele, kuna valu tundmise vime poolest ei erine nad inimestest. Vib elda, et nii nagu inimestel, on ka loomadel phihuvid, millega peaks neid koheldes arvestama. Tenoliselt usub enamik inimesi, et teist inimest tappa ja tarbida on vale, loomaiguslased soovivad seda mtteviisi nii palju kui vimalik rakendada ka loomadele, andes neile teatud phiigused.

1. Forbyd minkavl: Pelsindustriens lgne (taanikeelne video vrskest uuringust Taani mingikasvanduste kohta; vt. ka Norra uuringu viidet ja pilte jrgmises artiklis): anima.dk/forbydminkavl
2. Hettige, Hemamala et al. 1995. The industrial pollution projection system. Policy Research Working Paper Series no. 1431, The World Bank: ideas.repec.org/p/wbk/wbrwps/1431.html
3. Loomade nimel (Eesti loomaiguslaste veebileht): www.loomadenimel.org



Kristina Mering, Kadri Taperson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet