| sõnumid EL 2009/11 |
 |
Tartu ülikool kuulub maailma juhtivate ülikoolide hulka |
| Mainekas maailma ülikoole reastavas edetabelis „Times Higher Education-QS World University Rankings” on viie protsendi maailma edukaimate ülikoolide seas esimest korda märgitud ka Tartu ülikool. Täielik nimekiri maailma haridusparemikust avaldati 9. |
Seto leelo on kantud UNESCO kultuuripärandi nimistusse |
30. septembril tuli UNESCO komitee esindajalt Abu Dhabist teade, et valitsustevaheline UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee kandis seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
„Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele, kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatele rahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ning tunnustatud ka maailmas laiemalt,” ütles Seto leelotarkade kogo esinaine, praegune Seto kuningriigi ülembsootska Õie Sarv.
UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluvad ka Kihnu kultuuriruum ning koos Läti ja Leeduga esitatud laulu- ja tantsupeotraditsioon. |
Presidendi kultuurirahastu määras hariduspreemiaid |
Vabariigi Presidendi kultuurirahastu otsustas 7. oktoobril tänavuse hariduspreemia saajad.
Selle pälvisid Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuse bioloogia didaktika lektor ning Hugo Treffneri gümnaasiumi bioloogia ja keemia süvaõppega loodussuuna bioloogiaõpetaja Urmas Kokassaar; Kolga keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Terje Varul ning Narva lasteaia Päikene juhataja Heli Adamovitš. |
2010. aasta linnuks valiti õgijad |
Eesti ornitoloogiaühing valis järgmise aasta linnuks punaselg- ja hallõgija. Tegemist on järjekorras juba kuueteistkümnenda aasta linnuga.
Mõlemad õgijaliigid on meil küllalt tavalised, kuid samas vähe tuntud linnud. |
Jätkusid aasta linnu ja ajalooliste veskite margiseeriad |
Eesti Post sättis aasta linnu margi oma väljalaskeplaanis tänavu tavatult hilisele ajale, kui kampaania põhitööd on juba lõppenud: kodukakuga mark tuli käibele 8. oktoobril.
Tavapärast suurt ruutformaati margi nimiväärtusega 5.50 krooni on kujundanud suurema osa varasemategi aasta linnu markide autor Vladimir Taiger. |
Halb uudis Veneetsia vanalinnale |
Keskkonna- ja muinsuskaitsjaid teeb äärmiselt murelikuks Itaalia senati koostatud kava laiendada Veneetsia Porto Marhera sadamat, nii et saaks vastu võtta rohkem ja suuremaid laevu. Vähemalt 260 miljonit eurot maksva laienduse üks osi on läbipääsude rajamine kuni 400 meetri pikkustele laevadele.
Veneetsia ajalooline vanalinn kannatab teatavasti niigi aina rängemaks muutuvate üleujutuste käes, mis tulenevad esmajoones veetaseme tõusu ja maapinna languse koosmõjust. |
Sotši olümpiamängud: midagi ka positiivset |
Kui seni on keskkonnakaitsjail olnud põhjust 2014. aasta Sotši taliolümpiamängude korraldajaid aina kritiseerida, siis nüüd on tulnud ka üks parem sõnum: mängudeks rajatavates hoonetes ja infrastruktuuri objektides tohib kasutada vaid FSC-serditud puitu.
Ehkki FSC-sertifikaadid on Venemaal olnud kasutusel juba kümme aastat, on tegemist esimese juhuga, kus selline ettekirjutus tuleb valitsuselt. |
Arktika jää aina õheneb |
Maailma looduse fond WWF ja rahvusvaheline Arktika-uuringute ühendus Catlin Arctic Survey (CAS) avalikustasid selle talve ja kevade ekspeditsioonil tehtud mõõtmiste tulemused; need näitavad, kui kiiresti kaob jää maakera põhjatipust.
Andmeid koguti puurimiste ja vaatlustega 450 kilomeetri pikkusel teekonnal Beauforti mere põhjaosas. Kogu sellel alal leiti üldjuhul ainult esimese aasta jääd; varem on seal olnud valdav vanem paks, mitmeaastane jää. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
