2009/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/11
Karusnahavaldkonnast tnapeval: tootja vaatenurk

Inimkond on loodusvarasid kasutanud oma algaegadest saati. Loomade ja mitmesuguste loomsete saaduste tarvitus on aidanud meie tsivilisatsioonil ellu jda. Samas on rmiselt oluline, lausa vltimatu kasutada loodusrikkusi sstlikult ja vastutustundlikult.

Oma osa ko- ja sotsiaalsetes ssteemides on nii karusloomafarmidel kui ka reguleeritud ja seaduslikul ulukite kttimisel. Lamba- ja karusloomakasvatus vi jahipidamine on sageli ainus elatusallikas aladel, kus muu maaviljelus ebasoodsate loodulike olude tttu pole vimalik. Namiibia krbealadelt, kus kasvatatakse Aafrika karakull-lammast swakara (ingl. lh. south west african karakul) Norra fjordiderohke rannikuni, kus mgede ja mere vahel on kitsas riba tasast maad ja kus ei saagi peaaegu midagi muud peale karusloomafarmi pidada; Phja-Ameerika plismetsades tegutsevatest elukutselistest trapperitest Baltimaade vikeste perefarmideni: karusnahk on inimestele oluline loodussaadus le maailma.

Vrreldes mitme muu loomakasvatusharuga on karusloomade pidamine arenenud riikides mrksa rangemalt reguleeritud, eesmrk on tagada loomadele teaduslikult phjendatud parimad vimalikud tingimused. Tpselt on reglementeeritud ka jahipidamisviisid. rgem unustagem, et farmiloomi toidetakse inimtoiduks klbmatute kala- ja lihatstuse jkidega, mille utiliseerimine oleks muidu vga kulukas. Legaalne karusnahatstus ei kasuta ohustatud liikidelt prinevaid saadusi ja mistab hukka igasuguse salakttimise ja -kaubanduse, samuti loomade vrkohtlemise.

Olukord ja suundumused maailmaturul. Maailmas mdavast karusnahast umbes 8085% on prit farmidest, lejnu on jahipidamise tulemus. Maailma olulisim farmikarusnahkade tootmise piirkond on Euroopa, kus 2007. aasta andmetel toodeti 58% maailma mingi- ja 52% rebasenahkadest. Tunamullu leidis Euroopa Liidus selles valdkonnas tisajaga td ligikaudu 150 000 inimest. Suurimad Euroopa karusnahatootjad on Soome, Norra, Taani, Poola ja Holland.
Tnapeval makse suurem osa karusnahku oksjonikeskustes, kus mjateks on farmerid ja ostjateks hulgikaupmehed vi rivatootjad. Seal kujunevadki karusnahkade maailmaturuhinnad, peamised mgiartiklid on erisugused mingi- ja rebasenahad. Meile lhimad oksjonikeskused asuvad Helsingis, Kopenhaagenis ja Peterburis.
Viimase aja hinnamuutustest rkides tuleb mrkida, et turu madalseis nii hindade kui ka lbimgi poolest tundus olevat mdunud aasta detsembris. Kevadistel oksjonitel hinnad taas kerkisid. Nahkade lbimk kevadisel mgihooajal oli peaaegu 100%, hoolimata tusvatest hindadest. Sellest saab jreldada, et majandussurutise kiuste prognoosisid tstused ja kaubandus selleks sgis- ja talvehooajaks suhteliselt kindlat nudlust karusnahast esemete jrele. Nahkade ostjad olid enamjaolt prit Hiinast, aga ka Trgist, Saksamaalt ja Itaaliast. Maailma suurima karusnahatoodete turu, Venemaa firmade ostuhuvi on seal valitseva majandusliku ebakindluse tttu praegu vike ning see prsib ka maailmaturgu ldiselt.
Maailmas jtkuv majandussurutis ja seetttu vhenenud tarbimine ja hinnad ongi valdkonna suurimad probleemid. Samas saab elda, et vrreldes paljude muude alade vi brsiindeksitega, on karusnahavaldkond kriisi oludes siiski vrdlemisi hsti hakkama saanud.
Kige vrskemad uudised septembrikuiselt nahavaldkonna messilt LeCuir Pariisis knelevad sellest, et suurt huvi tunti Skandinaavia pritolu SAGA kvaliteedimrgisega sinirebaste vastu, eellepinguid slmisid peale karusnahast toodete valmistajate ka paljud tavaprase rivatstuse ettevtted: jutt kib 2010/2011. aasta sgistalvisest mgihooajast. Sinirebaste suurt populaarsust ja tusvaid hindu kinnitas ka septembrikuine Helsingi oksjonikeskuse mgitulemus.
Karusnahka kui vrikat materjali ja krgtasemel ksitd on populariseerinud ka see, et karusnahku kasutavad oma kollektsioonides peaaegu kik maailmanimega rivadisainerid: Giorgio Armani, Chanel, Christian Dior, Fendi, D&G, Givenchy, Jean Paul Gaultier, Kenzo, Issey Miyake, Valentino, Donna Karan, Miu Miu, Salvatore Ferragamo, Prada, Valentino, Versace jpt.

Karusnaha pritolu sertifitikaat: Origin AssuredTM. Origin AssuredTM (pritolu kinnitatud) ehk OATM mrgiga thistatud toote puhul vib olla kindel, et selles kasutatud karusnahk prineb kindlalt teada olevatelt ja karusnahatootmiseks sobivaks tunnistatud loomaliikidelt ning riigist, kus kehtivad riiklikud vi kohalikud karusnahavaldkonda ja kasvandusloomade heaolu stestavad seadused [8]. Tegemist on rahvusvahelise karusnahafderatsiooni (IFTF) [11] ja selle riiklike liikmesorganisatsioonide teavitusprogrammiga, mille eesmrk on anda tarbijatele lbipaistvat ja kontrollitavat teavet selle kohta, kust konkreetses rivaesemes kasutatud karusnahk prineb.
OATM mrke antakse nii farmiloomadelt kui ka ulukitelt prinevate karusnahkade kohta. Tegu on tarbijale pakutava lisavimalusega olla teadlik karusnahatoodete tooraine pritolust samamoodi kui niteks mahepllumajandusest vi Fairtradei ssteemist prinevate toiduainete puhul. IFTF eestvedamisel alustati OATM programmiga 2006. aastal. Ssteemi toimimist jlgib sltumatu kontrolliorganisatsioon Cotecna (www.cotecna.com), mille peakorter asub Genfis ja harukontorid le maailma.
Eesti farmides toodetud mingi-, rebase-, farmikhriku-, kliku- (sh. rekskliku-) ja tintiljanahad kvalifitseeruvad OATM tingimustele vastavateks, praegu tehakse rivatootjate ja jaemjate sertimise eeltid.

Kasvandusloomade kohtlemisest. Iga karusnahafarmeri siht on saada vimalikult head ja rikkumata nahka. Seda saab ainult siis, kui looma peetakse vimalikult heades tingimustes ning loom on hea tervise juures. Mis huvi oleks farmeril siis looma piinata, liiga viksesse puuri panna vi rabelevat looma elusalt nlgima asuda?
Ent kindlasti leidub maailmas kasvandusi, kus asjad pole korras. Just selleprast ongi Origin Assured TM sertifikaat ellu kutsutud, et ajendada riike parandama igusakte ja jrelevalvet selles valdkonnas ning seelbi ka loomade heaolu farmides. Niteks on OATM veebilehelt nha, et ei Hiina ega Venemaa pole riikidena kvalifitseerunud, ehkki nad seda vga soovivad.
Eestis reguleerib karusloomade pidamist praegu Euroopa liidu pllumajandusloomade direktiiv ja selle karusloomakasvatust puudutav osa [9, 10]. htlasi kehtib meil loomakaitseseadus ja niteks tintiljakasvatajad on ttanud vlja ka oma loomapidamissoovitused, millega saab tutvuda nende erialaliidu kodulehel [2]

Karusloomateema poliitikas ja iguslased. Omaette huvitav teema on poliitikute kitumine, kui neil teliselt oluliste asjade ksitlemiseks teadmisi napib, kuid enne valimisi on vaja pildile pseda. Siis saab karusnahavastasuse n.-. valveteemana varnast vtta ja ritada sellega populistlikke loorbereid ligata. Karusloomafarmerid tunduvad jukohased vastased, kuna niteks lehma- vi seapidamise vastu ei julge keegi hlt tsta.
Ilmekas nide oli europarlamendi viimatiste valimiste eelne viimane istung, kus enamik saadikuid hletas selle poolt, et keelustada Euroopa liidus hlgesaadustega kauplemine. Krvale jeti alternatiivne eelnu, mis oleks kogu valdkonda senisest paremini korrastanud. Kttimisest ja saaduste mgist elatuvate pliste phjarahvaste (peamiselt Kanadas, Norras ja Grnimaal) saatus urbaniseerunud poliitikuid ei huvitanud. Karmi kliimaga Arktikas ei ole paraku vimalik lillekesi kasvatada vi golfivljakut rajada.
Kogu sellest trallist vitsid vaid poliitikud ise, kes said end enne valimisi suurte loodusespradena nidata ja hli korjata; kaotajad olid hlgejahist ning -saaduste mgist elatuvad inimesed [13]. Viimane uudis on, et Kanada valitsus on asunud oma rahva eest seisma ning tstatanud kogu teema maailma kaubandusorganisatsioonis [1].
Mitmesuguseid iguslasi aga vaatleksin pigem kui jrjekordse moodsa religiooni kummardajaid, kes nevad maailma ja selle seoseid snagi piiratult ja lhtuvad hest kindlast dogmast (loomadel on samad igused mis inimestelgi). Selline vaatenurk muudab paraku sisulised arutelud loomade pidamistingimuste ja heaolu parandamise le sna mttetuks, ennekike selle seltskonnaga: ldjuhul pole neil selleks ei pdevust ega ka ratsionaalseid argumente. Uskliku inimesega ei saa ju videlda Jumala olemasolu le.
Eelkirjeldatud vga kirju seltskonna aktiivsuse krgpunkt tundub lnemaailmas olevat jnud 1990. aastatesse. iguslaste rmusrhmituste ja nende kriminaalsete ettevtmiste arv farmerite ning loomkatseid tegevate laborite vastu on juba aastaid pidevas languses [5, 14].
Demokraatlikus hiskonnas on loomulikult igal inimesel igus arvata, mida soovib ja vljendada seda rahumeelsel teel, kskik, millel see arvamus ka ei phine. Kurjaks lheb asi siis, kui oma maailmapilti hiskonnale peale surudes ritatakse piirata teiste inimeste valikuvabadusi ega kohkuta tagasi ka kuritegevusest.

Karusnahavaldkonnast Eestis. Loomulikult on Eestis karusnahku alati kantud, neid tdeldud ja nendega kaubeldud. Esimesed kirjalikud andmed Tallinnas tegutsenud ksner Conraduse kohta prinevad aastast 1310 ja seega mdub jrgmisel aastal 700 aastat ksneri eriala kirjalikust esmamainimisest Tallinnas [6]. Praegusajal vime elda, et Eestis on olemas selle tootmisharu tistskkel: meil tegutseb ks suur mingi- ja rebasefarm, umbes 50 viksemat kliku- ja tintiljafarmi ja arvukalt lambakasvatajaid; tegutsevad jahimehed, nahku saab parkida, tdelda, ttavad ksnerid ja jaekaubandus.
Tsi on, et tegu on niiriga, kuid see ni on oma viksusest hoolimata elu- ja maksujuline. Edu eeldus on loomulikult vga kvaliteetne toode ja nutikas turundus. Eesti viksuse tttu ei ole kodumaal tarbijaid just vga palju ja seetttu on meie alal tegutsevad suuremad firmad orienteeritud peaaegu tielikult vlisturule.
Kasukameistrid on lbi sajandite oma huvide esindamiseks koondunud: esimesed andmed Tallinna ksnerite tsunfti ja selle skraa (phikirja) kinnitamise kohta prinevad 1397. aastast [6]. Teisiti pole see ka ndisajal. Valdkonna edendamiseks on loodud Eesti karusnahaliit, mis on riikliku erialaliiduna vetud selle ala maailmaorganisatsiooni, rahvusvahelise karusnahafderatsiooni liikmeks. Kuulume ka Eesti tandjate keskliitu.

Vello Vainura artiklist. Eeltoodu phjal ei saa kuidagi nustuda Vello Vainura vitega, et turunudlus karusnahkadele on kogu maailmas vga vike ja hinnad limadalad vi karta, et karusnahk on lplikult unustusse vajumas. Kommentaari vajab ka Vainura vide, et tnapeva keemiatstus suudab luua mugavamaid, kergemaid ja odavamaid materjale kui nahk. ldjuhul on naftast (taastumatu loodusvara!) toodetud tehismaterjalid (polester, nailon, akrl jpt.) ebatervislikud, hku lbilaskmatud, lhikese kasutuseaga, looduses lagunematud, allergiat phjustavad jne. ning nende tootmisel tekivad limrgised gaasid. Kas olete niteks proovinud kia kunstnahast kingadega?
N.-. patust puhtad ei ole ka taimsed kiud. Umbes kmnendik kogu maailmas tarvitatavatest pestitsiididest kulub puuvilla tootes ja just nimelt odava puuvilla vajadus on phjustanud he maailma suurima keskkonnakatastroofi, Araali mere hvingu.
Vainura on kindel, et karusnaha vhene vrtustamine on osalt tingitud loomaiguslaste tegevusest. Karusnahkade keskmised hinnad maailmaturul on viimastel aastatel tepoolest langenud (# 1), ent phjus on pigem siiski maailma ldine majanduskriis ja eriti tarbimise vhenemine Venemaal (koosmjus tnavu juunis justunud uute importi puudutavate tollieeskirjadega), mitte karusnahavastaste ksikud, kuigi krarikkad meeleavaldused.
Mis puutub odavate khrikunahkade rohkesse importi Hiinast Euroopasse, siis seda mina kll kuulnud ei ole. Khrikunahk on maailmas sna vhese kibega karusnahaliik, philised on tnapeval mink ja farmirebane.
Hiina puhul on asjalood tegelikult risti vastupidised Vainura kirjeldatule: praegu impordib Hiina (peamiselt Euroopast) 80% riigis kasutatavast karusnahast ja riigi omatoodang on 20%. Hiinas valmistatud karusnahkse valmistoodangu sihtturud on sellised: Hiina ise 40%, Venemaa 40% ja kogu lejnud maailm 20% [12].
Vainura soovitatud tollitkked jms. takistused kaubandusele ei oleks koosklas niteks maailma kaubandusorganisatsiooni phimtetega. Ja nagu eldud, ei ole maailma suurim karusnahatootja mitte Hiina, vaid ikkagi Euroopa ise ja eriti Skandinaavia. Vainura hineb karusnahavastaste sooviga karusnahafarmid leldse keelustada, minu meelest ei oleks see mistlik.
ldiselt olen aga autoriga kindlasti nus, et kodumaist metsakarusnahka peaks juliselt ja hists rohkem vristama. Mingil juhul ei tohiks aga vastandada kasvandustes toodetud nahku metsadest prinevatele: see toob kogu valdkonnale ainult kahju ja phjustab segadust.

1. Canada Requests WTO Consultations On EU Seal Products Ban. Foreign Affairs and International Trade Canada: http://www.international.gc.ca/media_commerce/comm/news-communiques/2009/327.aspx
2. Eesti Chinchilla Liit: ECL pidamistingimused: www.chinchilla.ee
3. Eesti Karusloomakasvatajate Aretushing: www.efba.ee
4. Eesti Karusnahaliit: www.furs.ee
5. Jha, Alok 2006. Attacks by animal rights extremists down by 50%. The Guardian, Thursday 27 July.
6. Kaplinski, Kllike 1995. Tallinn - meistrite linn. Koolibri, Tallinn.
7. Karusnahamoe meediakeskus: www.fur-style.com
8. Origin AssuredTM: www.originassured.com
9. Pllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni komitee soovitused karusloomade kohta:
agroweb.loomakaitse.ee/content.php?content.54
10. Karusloomade heaolu parandamine: agroweb.loomakaitse.ee/content.php?content.53
11. Rahvusvaheline Karusnahafderatsioon (International Fur Trade Federation; IFTF): www.iftf.com
12. Report on current fur market situation in China. China National Native Produce & Animal By-Products Import & Export Corporation. Sept, 2009
13. Seals and Sealing Network: www.sealsandsealing.net
14. Scientists react to sentencing of animal rights activists. Science Media Centre, 21 January 2009. www.sciencemediacentre.org/pages/press_releases/09-01-21_sentencing_of_extremists.htm



Tarmo Kattago
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet