2009/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/11
Lnemere kalanduse olukord pole kiita

Eesti rannaklades on aastasadu elatud kalapgist, mis on saanud osaks ka meie kultuuriloost. Kuid ndisajal on jrjest vhem kalureid, kelle sissetulekutest suurem osa tuleb kalapgist, samuti on kalanduse roll majanduses vike: kalandusest tuleb alla 0,5% sisemajanduse kogutoodangust. Sellest hoolimata on kalanduse jtkusuutlik korraldamine vajalik kalavarude ja merekeskkonna kaitseks ning toetab htlasi meie kalapgitavade ja rannarsete kalapgipiirkondade psimajmist.

Prast Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal on Lnemerest saanud peaaegu tielikult Euroopa Liidu sisemeri. Liikmesriigid peavad merekalanduse korraldamisel arvestama EL hist kalanduspoliitikat, mis hlmab muu hulgas kalavarude sstliku majandamise korraldust pgikvootide ja -piirangute kehtestamise kaudu. Samuti on oluline jrelevalve kalapgi le, mille peamine meetod on kala teekonna jlgimine pgist ja lossimisest kuni ttlemise ja jaekaubanduseni.

Euroopa Liit korraldab liikmesriikide kalandust ainult merel, sisevete kalandus on liikmesriikide enda pdevuses. ELi Nukogu kehtestab nelja peamise tndusliigi rime, kilu, tursa ja lhe lubatud pgimahud Lnemeres, lhtudes teadlaste, eesktt rahvusvahelise mereuurimise nukogu (ICES) ja Euroopa Komisjoni soovitustest.

Lnemere kalavarude seis pole kiita. Viimase poole sajandi jooksul on peamiste tndusliikide, nagu tursk, rim, kilu ja lhe, pgimaht Lnemeres suurenenud ligi kmme korda. Kui 1930. aastateni psisid pgimahud umbes 120 000 tonni piires, siis 1950ndatel kasvasid need 500 000 tonnini ning 1970ndate lpus judsid ligi miljoni tonnini aastas.
Praegu vib ldistatult elda, et Lnemere kalavarud on madalseisus, mis on tingitud nii Lnemere keskkonnaseisundist kui ka lemrasest pgikoormusest. Alates 1980ndate keskpaigast on peamiste tndusliikide vljapk jrsult kahanenud (v.a. kilu). Tursa ja lhe varud on aga sattunud kriitilisse seisu ning vajavad taastamist.
Lnemere he hinnatuima tnduskala tursa varu on mjutanud nii lemrane pgikoormus kui ka Lnemere aeg-ajalt muutuv soolsus, millest olenevad sigimistingimused. Kui 1980. aastate keskel kndis registreeritud kogupk Lnemerest kuni 400 000 tonnini aastas, siis jrgnevatel aastatel vhenes pgimaht jrsult ning prast sajandivahetust jid aastased pgimahud alla 100 000 tonni (ICES 2008).
Selleks et tursapopulatsiooni arvukus ei vheneks allapoole looduslikku taastumisvimet, vttis ELi kalandusnukogu 2007. aasta juunis vastu pikaajalise Lnemere tursavarude majandamiskava, mis on htlasi tursa idavaru taastamise plaan. Ndseks on Euroopa Komisjoni hinnangul olukord juba paranemas, seetttu tegi komisjon ettepaneku suurendada 2010. aasta lubatud pgimahtusid 15%.
Ka Lnemere looduslik lhepopulatsioon sattus kriitilisse seisu 1990. aastate algul: peale suure pgikoormuse ja halbade keskkonnaolude aitas kaasa ka levima hakanud haigus, mis tappis 6090% loodusliku lhe jrelkasvust. Valdav osa Lnemerest ptud lhedest on kasvandustest prit kalad. Kui jgedest merre laskuvatest noortest lhedest on Botnia lahes looduslikku pritolu umbes veerand, siis Soome lahes alla 6%.
Et vltida lhe vljasuremist ja taastada varu, koostas rahvusvaheline Lnemere kalanduskomisjon (IBFSC) lhe tegevuskava aastateks 19972010, mille on kiitnud heaks ka Eesti. Kavaga seati siht tagada aastaks 2010 praeguste lhejgede looduslik taastootmine 50% ulatuses kudeje maksimumpotentsiaalist ning taastada endiste lhejgede asurkonnad seal, kus elutingimused seda vimaldavad.
Kmme aastat prast lhe tegevuskava rakendamist on rahvusvahelise mereuurimise nukogu (ICES 2008) hinnangul saavutatud mitmes piirkonnas (niteks Botnia lahel) edu ning lhe juurdekasvu parandamisel jutud eesmrgile. Halvimas seisus on vikesed lhejed Soome lahe piirkonnas (enamikus Phja-Eesti lhejed). Hoolimata ette vetud taasasustamisprogrammidest ei saavutata selles piirkonnas seatud sihti tenoliselt hegi je puhul, kuna lhe jrelkasv on vike ja ebaregulaarne.
Oluline probleem on Eesti lhejgede tkestatus tammide ja paisudega. Euroopa Komisjon valmistab praegu ette lheliste majandamiskava, kus ksitletakse ka Eesti lhejgede probleemi lahendusi. 2010. aastaks soovitab komisjon lhe pgikvooti Lnemere phiosas (vlja arvatud Soome laht) vhendada, kuna noorlhede arv vheneb ja nende ellujmisprotsent on kahanenud.
Ehkki kilu ja rime olukord on eeltoodud liikidest mrgatavalt parem, vheneb Euroopa Komisjoni hinnangul nende pelaagiliste liikide varu ennekike Lnemere lne- ja keskosas. Lnemere lneosas hlmab rime lhiaastate juurdekasv vaid neljandiku pikaajalisest keskmisest. Samuti on vhenemisele kaasa aidanud 2009. aasta lubatud kogupk, mis oli kaugelt suurem, kui teadlased soovitasid. Seetttu teeb komisjon jrgmiseks aastaks ettepaneku vhendada Lnemere keskosas rime ja kilu pgivimalusi 15%.

lemrane pgimaht on olnud tingitud nii liiga suurtest pgikvootidest kui ka seadusvastasest pgist. Nagu eldud, kehtestab rime, kilu, tursa ja lhe pgimahu EL Nukogu, vttes arvesse teadlaste ja Euroopa Komisjoni soovitusi. Teadlasi esindab rahvusvahelise mereuurimise nukogu (ICES), kes analsib Lnemere kalavarude olukorda ja teeb pgisoovitused. Poliitilise otsusena on nukogu vahel kehtestanud ka suuremad pgikvoodid, kui varude seisund teadlaste hinnangul vimaldaks. Euroopa Komisjon on ninud selles olulist probleemi, mis takistab kalavarude jtkusuutlikku majandamist ja taastamist.
Kalavarude hoiu ning varude jtkusuutliku majandamise suurim probleem on illegaalne kalapk, ametlikus keeles illegaalne, raporteerimata ja reguleerimata kalapk. See miste hlmab kvoote letavat pki, pki laevaga, millel puudub pgikvoot vi -igus, alamdulise kala pki, pki keelatud pgivahenditega, keelatud piirkonnas vi piirkonnas, kus laeval pole luba kalastada.
Ebaseaduslik kalapk on globaalne probleem, puudutades enamikku kalastuspiirkondi ka Euroopa Liidus, sealhulgas Lnemerd. Sellega kaasneb tsine kahju nii kalavarudele, majandusele kui ka thivele. Hinnanguliselt hlmab illegaalne kalapk lemaailmsest kogupgist vhemalt 1520% ning kahju suurusjrk on le 30 miljardi USA dollari aastas. Euroopa Kontrollikoja hinnangul vib seadusvastane pk Euroopas mne varu puhul ulatuda ametliku pgimahuga samasse suurusjrku.
Illegaalse kalanduse ulatust ja kahju tervikuna on vhese tendusmaterjali ja probleemi komplekssuse tttu keeruline hinnata. Viimastel aastatel on seda siiski ptud teha. Hiljutiste analside ning modelleerimise tulemusena on leitud, et kigis EL liikmesriikide kalanduspiirkondades saadakse keelatud kalapgi tttu kahju kokku vhemalt kuus miljardit eurot aastas, tegelik kogukulu on tenoliselt tunduvalt suurem.
Lnemeres on tursa illegaalse pgi mahuks hinnatud keskmiselt 3540% kogupgist, rime ja kilu puhul 35% kogupgist. Sellest tulenev hinnanguline kahju kuni 2020. aastani on EL Lnemere riikide jaoks umbes 47 miljonit eurot aastas, ksiti kaob seadusvastase kalapgi tttu ligi 3800 tkohta. Eestis pole illegaalse pgi mahtu seni hinnatud.

Jrelevalve kalapginuete titmise le. Pgimahtude piiramine ja jrelevalve kehtestatud nuete le on ks EL kalanduspoliitika nurgakive, mis peab vimaldama kriitilises seisus olevatel varudel taastuda. Seetttu peavad liikmesriigid jrelevalves Lnemere kutselise kalapgi le juhinduma ka EL Nukogu ja Euroopa Komisjoni otsekohalduvatest mrustest. Liikmesriigid peavad inspekteerima oma vetes kalalaevu, kontrollima kiki toiminguid, sealhulgas lossimist, mki, kala transportimist ja ladustamist ning sissekandeid lossimise ja mgi kohta.
Nii Euroopa Kontrollikoda kui ka Euroopa Komisjon on praegusele kalanduse jrelevalvessteemile andnud vga kriitilise hinnangu, leides, et jrelevalvessteem ei suuda thusalt tkestada illegaalset kalapki, htlasi on ta kulukas ja keeruline, liikmesriikides rakendatavad pgi registreerimise, kontrolli- ja seiressteemid on lnklikud, olulised kalandusandmed ei ole tielikud ja usaldusvrsed ning erinevad liikmesriigiti.
Seeprast on raske thusalt takistada ebaseaduslikku pki, saavutada kalavarude hea seisund ning jtkusuutlik majandamine. Euroopa Komisjonil on kavas kontrollissteemi 2010. aastal reformida, lihtsustades jrelevalve iguslikku raamistikku ning htlustades kontrolli korda. Liikmesriikide kohustuste titmine seotakse Euroopa Kalandusfondist saadavate rahaliste toetustega.

Traalpki saab Eestis kontrollida thusamalt. Riigikontroll analsis, kuidas tehakse Eestis jrelevalvet traalpgi le merel ning kuidas arendatakse kalanduse korralduseks ja jrelevalveks vajalikke infossteeme. Auditis keskenduti traalpgi jrelevalvele, sest traalpgi mahud on vrreldes rannakalandusega Lnemeres kige suuremad (Eestis umbes kolmveerand ja kogu Lnemeres ligi 90% pgimahust) ning Eestil on kohustus tita traalpgile kehtestatud Euroopa Liidu jrelevalvenudeid.
Riigikontroll leidis, et kuigi jrelevalveasutustel on ajakohased seadmed, pole vaadeldud perioodil (20052007) kasutatud paljusid vimalusi avastada andmete analsi abil rvpki. Jrelevalves on thtis vrrelda kala pgi, lossimise ja mgi andmeid (nn. andmete ristkontroll) kalanduse infossteemis, kuna see vimaldab avastada ebaseaduslikku pki ja kitlemist. Neid andmeid jrelevalve planeerimises ei kasutatud, kuna ristkontrolli pole mitme aasta jooksul tehtud. Phjuseks on pllumajandusministeeriumi ja keskkonnainspektsiooni eriarvamus, kes peaks ristkontrolli tegema. Samuti pole jrelevalves kasutatud kalalaevade satelliitjlgimisssteemi kiki vimalusi, kontrollimaks kalalaevade esitatud pgiandmete igsust.
Riigikontrolli hinnangul on keskkonnainspektsiooni jrelevalve traalpgi lossimiste le mnes piirkonnas, niteks Virumaal, liialt vhene ega tida inspektsiooni pstitatud jrelevalve eesmrke. Samuti on laevu, mille pgitegevust on hoolimata suhteliselt suurest lossimiste hulgast, vrreldes mitmete teiste omataolistega, kontrollitud mrksa vhem vi pole mitme aasta jooksul ldse kontrollitud.
Kalavarude jtkusuutliku majandamise ning selle le jrelevalve aluseks on usaldusvrsed ja hlpsalt analsitavad andmed. Riigikontroll leidis, et seni puudub kogu kalandusvaldkonda hlmav infossteem, mis vimaldaks kalanduse korraldamiseks ja jrelevalveks saada htse teabe.
Keskkonnaministeerium ja pllumajandusministeerium arendavad eraldi oma haldusala lesandeid titvat infossteemi ega ole suutnud kokku leppida, kuidas arendada terviklikku, kogu kalavaru ning kutselist ja harrastuspki hlmavat infossteemi. Teabessteemide killustumisel kannatavad andmete analsi- ja kontrollivimalused, vheneb kasutajamugavus ning suurenevad eraldiseisvate infossteemide haldus- ja arendamiskulud.
Riigikontrolli aruandega on vimalik tutvuda riigikontrolli kodulehel http://www.riigikontroll.ee/ Audit on osa Lnemere-rsete riikide koostatud koostauditist, mis ksitleb Lnemere keskkonnaseiret ning kalanduse korraldust ja jrelevalvet.



Matis Mgi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet