2009/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/11
Kui suured on Lnemere kalavarud?

Kalapgiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri vi harrastuskalastajaga, kellel mlemal on igus kalavarusid kasutada. Heas seisus kalavarude puhul on kulutused kalapgile viksemad ja saagid suuremad seetttu on suuremad ka kutseliste kalurite sissetulekud ning amatridelgi on rohkem phjust kalavetel kia.

ldistades vib testi elda, et Lnemere kalavarude olukord ei ole kiita, kuid tpsema levaate saamiseks tuleb vaadata kalaliike eraldi. Kalavaru madalseisu phjused vivad olla mitmesugused; olulisemad on lepk (sh. ebaseaduslik kalapk), kalade kudealade ning elupaikade ahenemine ja nende seisundi halvenemine.

Eesti rannikumeres elavatest mageveekaladest pakuvad nii kutselistele kui ka amatrkalastajatele kige rohkem huvi ahven, koha ja haug. Vinamere piirkonnas on viimaste uuringute andmetel kikide nimetatud varude olukord halb. Ahvenavaru langes madalseisu 1990. aastate lpus; sealtpeale on see kll suurenenud, kuid pole judnud paari aastakmne tagusele tasemele. Kohasaagid on Vinameres praegu vikesed, kuid noorkalade arvukus annab lootust, et varud vivad lhiaastatel siiski suureneda.
Vinamere kalavaru vhenemise esialgne phjus oli 1990. aastate lepk. Kuigi praeguseks on pgisurve mrksa viksem, on varud taastunud pikkamisi, ajendiks ebasoodsad loodusolud ning suur looduslik suremus selles piirkonnas. Suuremat looduslikku suremust on muu hulgas tinginud viimase 1520 aastaga Vinamere saartele tekkinud rohke kormoranide asurkond, kelle toiduks langev kalakogus letab seal tunduvalt kalastajate ptavaid koguseid.
Liivi lahe piirkonnas, mis on tnapeval Eesti rannakalanduse kige olulisem pgipiirkond siin on enim kalureid ja saadakse ohtramaid saake , on Prnu lahe kohavaru olukord kehvavitu vanemate kalade vhesuse tttu; saagis on htlasi hulgaliselt alamdulisi vi hiljuti sugukpseks saanud isendeid. 2008. aasta kalavarude uuringud nitavad siiski pisut paremat olukorda kui paaril varasemal aastal. Ahvenavaru on keskmine, ent ka siin teeb murelikuks alamduliste kalade suur osakaal pkides. Prnu lahes on nende liikide isenditel nnestunud paremini sigida kui mujal rannikumeres. Olukorra parandamiseks tuleb thustada kontrolli pgipiirangute titmise (eriti alamdulise kala pgi) le.
Soome lahe rannikumeres ptakse enim ahvenat, lesta ja merisiiga. Vttes arvesse viimastel aastatel noorte ahvenate arvukamat elutsemist Soome lahe kesk- ja idaosas, vib loota, et lhiajal tndusliku alammdu saavutanud ahvenate saagikus seal suureneb. Soome lahe siiasaagid on viimastel aastatel olnud stabiilsed ja phinevad peamiselt Soome vetes kudevatel populatsioonidel, mida on thusalt tiendatud kalakasvandustest asustatud kaladega.
Lne-Eesti saarte lnepoolse rannikumere philine pgikala on lest, kelle arvukus on mnevrra suurenenud lhiaastatel on see olnud mrksa suurem kui 1990. aastatel. Lestavaru on ldiselt kogu rannikumeres heas seisus. Selleks et Lne-Eesti saarte rannikumere ahvenapopulatsioon juaks 1990. aastate krgtasemele, peaks lisanduma tugevaid plvkondi.
Merisiia arvukus oli selles piirkonnas suur aastail 20012002 ja on viimastel aastatel jlle tasapisi kasvanud. Selle liigi jaoks on ks oluline probleem sobivate sigimisalade vhesus, sest need on tis kasvanud ehk teisisnu selle liigi varude seisundi phjus pole kalandus. Soome vetest prinevad siiad on tavalised ka Lne-Eesti saarte rannikumeres.

Rannapgi tasuvusest viks tuua jrgmise nite. 1993. aastal oli Eestis koha esmamgihind (kala hind, mida saab ptud kala mgist kalur) 25 krooni he kilo eest ja 2008. aastal 37 krooni he kilo eest, samal ajal kui Eesti keskmine palk 1993. aastal oli 1066 krooni ja 2008. aastal le 12 000 krooni. Arvutus nitab, et 1993. aastal tuli keskmise palga teenimiseks Eestis kaluril pda 43 kg koha, 2008. aastal tuli samal otstarbel saada juba 324 kg koha. Siit vib jreldada, et isegi kui kalavaru olukord taastub 1990. aastate alguse tasemele, ei piisa elatustaseme kasvu oludes sellest enam niisama arvuka kalurkonna toitmiseks kui 15 aastat tagasi.
Meie phjakaldal olevates naaberriikides letavad harrastuskalastajate ptud koha-, ahvena- ja haugisaagid tunduvalt kutseliste kalurite saake ning vib prognoosida, et ka Eestis suureneb nende kalaliikide pgi osathtsus amatrpgil ning kutselise pgi osakaal vheneb.
Lnemere kalavarudest, mida reguleeritakse rahvusvaheliste kokkulepete alusel, on Eesti kaluritel kvoodid Lnemere keskosa ja Liivi lahe rime, Lnemere lneosa ja idosa tursa, Lnemere avaosa ja Soome lahe lhe ning kilu pgiks. Nende varude kohta annab hinnanguid ja haldamissoovitusi rahvusvaheline mereuurimisnukogu (ICES).
Liivi lahe rime kudekari on 2004. aastast alates kll pisut vhenenud, kuid tnu 2005. ja 2007. aasta arvukatele plvkondadele siiski endiselt suurem pikaajalisest keskmisest. Varu on Liivi lahes hallatud jtkusuutlikult ja jrgmise aasta pgikvoot on umbes 4% suurem kui tnavu. Lnemere avaosa rimevaru kudekari on seevastu kll suurenenud alates 2001. aastast, kui sellest hoolimata hlmas see vaid 59% pikaajalisest keskmisest.
Kuna prast 2002. aastat pole selles varuhikus arvukaid rimeplvkondi tekkinud, on varu viimastel aastatel suurenenud peamiselt kalastussuremuse (kalapgist phjustatud suremus) vhenemise tttu. ICES meelest vastab Lnemere avaosa rimevaru kasutuse intensiivsus jtkusuutlikule tasemele. Arvestades varu olukorda, on Lnemere avaosa rime pgikvoot siiski jrgmisel aastal 12% viksem kui tnavu.
Eesti vetes on tursavaru endiselt vike, ent siiski paremas seisus kui 2000. aastate alguses. Meil ei tasu tursa sihtpk end majanduslikult ra ning turska saadakse sisuliselt vaid kaaspgina. Samas pavad Eesti laevad turska Lnemere lunaosas. ldiselt nib, et Lnemere tursavarud on prast tursavarude pikaajalise majandamiskava rakendamist 2008. aastal hakanud paranema, mistttu jrgmisel aastal on pgikvoot Lnemere idaosas 15% ja Lnemere lneosas umbes 8% suurem vrreldes selle aastaga.

Eestis sigib lhe suuremal vi vhemal mral Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgeje, Jgala, Pirita, Vna, Keila, Vasalemma ning Prnu jes. Eesti vetes on lhesaak ohtraim Soome lahe rannikumeres. Ligikaudu 90% Lnemerest ptud lhest hlmavad kalakasvanduste kalad ja Lnemerre suubuvatesse jgedesse asustatud isendid. Loodusliku lhe varu olukord on halb. Et hoida lhevarusid, asustatakse ka Eestis Plula kalakasvatuskeskusest iga aasta lhemaime Soome lahte suubuvatesse jgedesse.
Lhe looduslikku sigimist meie jgedes prsib peamiselt sobivate sigimis- ja kasvualade vhesus jgede tkestatuse tttu. Nimelt on praegu mitmesuguste paisude ja muude tkestusrajatistega takistatud kaladele ligips umbes 90% ajaloolistele koelmualadele ja noorjrkude kasvualadele. Teadaolevalt paikneb praegu lhelastele olulistel vooluveekogudel le 130 kaladele letamatu vi raskesti letatava paisu. Nii hdroenergia kasutamiseks kui ka muul sihil rajatud tkestusrajatistel puudub enamasti kalaps ldse vi on see ehitatud nii, et kalad sealt les ei pse. Keskkonnaministeeriumi juhatusel on htekuuluvusfondi tehnilise abi projekti Vooluveekogude koloogilise kvaliteedi parandamine raames asutud seda olukorda lahendama, avades kalade lbipse.
Tuleval aastal on Eesti lhepgikvoot Soome lahes sama nagu tnavu ehk 1581 isendit, kuid Lnemere avaosas on kvoot selle aastaga vrreldes 5% viksem.
Kilu ksitletakse Lnemere ulatuses htse varuna. Kuna 2004. ja 2005. aastal ei olnud kilul arvukaid plvkondi, on kilu kudekari viimasel kahel aastal vhenenud. Viimaste aastate uuringute jrgi on varu kahanenud peamiselt Lnemere lunaosas, kuid Eesti vetes vib varu seisundit endiselt pidada heaks. 2008. aastal oli kilu kudekarja suurus Lnemeres 20% le pikaajalise keskmise, kuid ICES hinnangul ptakse kilu praegu siiski le jtkusuutliku taseme. Kiluvaru tulevik oleneb paljuski 2008. aasta plvkonnast, mis esialgsete hinnangute jrgi on arvukas. Vttes arvesse varu olukorda, on jrgmise aasta kilu pgikvoot vrreldes tnavusega 5% viksem.
Eesti kalurid pdsid 2008. aastal Lnemeres kokku rime 31 838 tonni (sealhulgas Liivi lahest 15 877), turska 972 tonni, kilu 48 601 tonni ja lhet ligikaudu 5,6 tonni.



Ain Soome
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet