2009/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/11
Lhelaste osa Lnemere kalanduses

Ajakirjanduses on tihti juttu sellest, et vanasti oli kalurite elu hea: kala oli palju, hind krge ja nudmine suur, kuid praegu on olukord kehvaks linud. Hinnates Eesti kalanduse perspektiive, tuleb ksida, mis mrab meie kalurite pgivimalused.

Kalanduse arengu vimalused olenevad meie veekogude kalavarude suurusest. Bioloogile on selge, et ei saa pda rohkem kalu, kui veekogu toidubaas ja sigimistingimused vimaldavad, ning kui pgisurve letab kriitilise piiri, on tulevik tume. Niteks rahvuskala rime puhul on probleem eesktt toidubaasis ja pgis, krgesti hinnatud tursa puhul ka sigimisoludes.

Eesti mereinstituudi, Eesti maalikooli, Plula kalakasvatuskeskuse jt. asutuste teadlased on aastaid koosts uurinud ka lhelaste probleeme. Lhelaste olukord on eriti keeruline. Nad vajavad siirdekaladena paljunemiseks kudekohtasid ja noorkalade elupaiku jgedes, toitumiseks aga avamerd ja seal elavaid kalu. Nende pgivaru seisundit ei mra mitte ksnes mere suurus vi toidubaas ja kalapgi surve varule, vaid peamiselt sigimisvimalused magevees. Just need on inimtegevuse tagajrjel oluliselt kahjustatud.
Lhelaste kudemiseks sobivad alad on peaaegu kigis Lnemerre suubuvates jgedes vikesed, sest enamik neist on tkestatud elektrijaamade paisudega. Paljud Lnemere-rsed riigid kompenseerivad jgede tkestamisest ja sellega kaotsi linud lhelaste kudekohtadest loodusele tekitatud kahju kalakasvatusliku taastootmise kaudu. See on sisuliselt kalade karjatamine meres. Lhe- ja forellimaime kasvatatakse kalakasvandustes ja lastakse lahti jgedesse, kust nad siirduvad avamerre toituma, kasvavad suureks ja tulevad sugukpsena tagasi kodujgedesse kudema. Siin saavad nad saagiks ranna- ja harrastuskaluritele.
Paljudes maailma maades, niteks Inglismaal, Islandis ja Norras, on lhelaste harrastuspk oluline turismi haru. Sel puhul pole thtis ptud kala hind, vaid pgilbu eest makstavad ja turismimajandusse suubuvad rahad.
Eestis teevad tnuvrset asustamistd Plula kalakasvatuskeskus, mis asustab Phja-Eesti jgedesse lhet ja meriforelli, ning meriforelli tootev ngu noorkalakasvandus Hiiumaal. Niteks Plula kalakasvatuskeskus asustas mullu le 120 000 hesuvise, le 120 000 aastase ja peaaegu 50 000 kaheaastase lhe, samuti le 25 000 hesuvise ja 10 000 kaheaastase meriforelli. Asustatud kalade pgil phineb niteks ka populaarne pgivistlus Narva Lhe.

Lnemere kalanduses ei saa lhelaste pk tnapeval olla thtis tegevus. Koolipikutest vime lugeda, et rgajal toitusid inimesed jahi-, kalapgi ja koriluse saadustest. Praegu tuleb toit meie lauale pllult ja laudast. Kalanduse osa Lnemere-rsete maade majanduses on ndisajal ldse vike. Kui kalanduse osa Eesti sisemajanduse kogutoodangust on alla 0,5%, siis viksime vrdluseks ksida, kui suur on jahipidamise vi seente ja marjade korjamise thtsus Eesti majanduses.
Vrdleme kaluri td jahimehe eluviisiga aastatuhandete eest. Metssealiha ei ole Eesti kaubanduses kuigi thtis toode. Nii nagu sealiha on prit seakasvatusest, on ka poes mdav lhe toodetud kalakasvandustes. Vanasti oli lhe kalurile vrtuslik saak. Praegu on kaubahallide kalaletis lhe pidevalt saada. Seda kasvatatakse maailmas le 1,5 miljoni tonni. Kui neid toota avaras ookeanivees, pole probleeme dioksiinide jm. keskkonnamrkidega, mille sisaldus Lnemere kalades vib olla kriitilise piiri lhedane.
Majandusanaltik vib teha lihtsa arvutuse. Norra kalakasvandustest saabub Eestisse aastas tuhandeid tonne (tpset arvu kauplejad ei edasta) lhet, mida tdeldakse, makse edasi ja pakutakse kaubahallides tarbijale hinnaga 6080 krooni kilo. Kui palju lhet peab pdma Eesti kalur, et sellise hinnaga lhet mes ennast elatada? Kogu Eesti lhesaak on praegu suuresti mardades 10 tonni ja meriforelli saak umbes 15 tonni.

Eesti kalanduse tulevikku prognoosides tuleb jreldada, et lhed ja forellid on tulevikus harrastuskalameestele pnev saak ja rannakalurile vike lisatulu, kuid kalandus kui majandusharu saab phineda vaid tasuval intensiivsel kalakasvatusel. Aga lhelased on meie vete uhkus ja nende kaitse ning arukas majandamine hdavajalik. Lhelaste majandamist tasuks pidada vrdvrseks maaelu osaks niteks jahiturismi ja marjakorjamise krval, mitte pelgalt rannakalanduse pstmise vimaluseks.



Tiit Paaver
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet