Veolia Environment Wildilfe photographer of the Year on fotovõistlus, mida korraldavad üheskoos BBC Wildlife Magazine ja Briti loodusmuuseum. Veolia Environment on võistluse suurtoetaja ja seetõttu kajastub see sõnapaar ka nimes.
Võistlusel on pikk ajalugu: esimene peeti juba 1964. aastal; tänavune oli siis järjekorras 45. Praegu on see maailma kõige mainekam loodusfotovõistlus, kus kõrvuti harrastajatega osalevad selle ala maailma tõelised tipud. Auhinnatseremoonial võrdles žürii esimees Mark Carwardine seda võistlust filmimaailma Oscarite jagamisega ja paremat võrdlust on raske tuua. Teadusmaailmas võiks teatud analoogina nimetada Nobeli preemiate jagamist.
Võistlusel saavad kõik vabalt osaleda, kuid maksta tuleb osalustasu 20 naela. Sellest hoolimata lõi tänavuse aasta võistlus kõigi aegade osavõturekordi: 43 135 pilti ja osalejaid 94 riigist.
Osaleda ei tohi ükski foto, mis on juba kord kuni 500 pildiga võistlusel auhinna saanud. Niipea, kui esitatud pildi autor saab teada, et talle antakse auhind, tuleb pilt teistest käimasolevatest võistlustest tagasi võtta ja kuni auhindade väljakuulutamiseni ei tohi seda kusagil avaldada. Piltide kohta tuleb esitada nii pildi saamise lugu kui ka näidata, mis tehnikaga pilt on tehtud.
Žürii nimetavad korraldajad ja see koosneb loodusfotodega (fotograafid, toimetajad) tegelevatest inimestest. Esmalt hinnatakse digifaile, mille pikem külg on 1400 pikslit. Igas kategoorias jõuab finaali 100–150 pilti. Finalistide hindamiseks peavad osalejad žürii käsutusse andma nii otse kaamerast tulnud (raw) faili kui ka trükivalmis töödeldud täislahutuses faili või originaalslaidi. Nende järgi žürii kontrollib, kas pilti pole lubamatult muudetud ning kas ta on piisavalt kvaliteetne näitusel esitlemiseks ja hiljem raamatus trükkimiseks.
Mõistagi jõuavad finaali üksnes suurepärased tööd ja selles staadiumis arutab žürii juba kõiki pilte äärmise põhjalikkusega. Sel aastal kulus žüriil piltide hindamiseks kokku peaaegu nädal. Sealjuures jäeti ka üks auhind sobivate tööde puudumisel välja andmata.
Auhindade saajatele antakse tulemused teada juba jaanipäeva paiku. Ja siis tuleb taas vaeva näha, täites mitmesuguseid ankeete ja küsimustikke ning korraldades sõiduplaane. Lennukipiletid teevad korraldajad välja, kuid hotelli leidmine ja maksmine on enda mure.
Kõige raskem on muidugi selle teadmisega kolm kuud elada, sest enne auhinnatseremooniat ei tohi avalikkusele asjast teada anda. Auhinna järel käimine ja kättesaamine on äärmiselt meeldiv elamus. Auhinnatseremoonia oli lummav ja kuninglikult väljapeetud.