2009/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
raamatud EL 2009/11
Gaia kultus

Maailmatants
Elisabet Sahtouris, 2000
Tlkinud Toomas Trapido, Silver Rattasepp, Ott Heinapuu, 2009

Tnavu mdub Charles Darwini snnist 200 ja tema teose Liikide tekkimine ilmumisest 150 aastat. Kirjastus Koolibri on otsustanud Darwini aastat thistada omaprasel moel, llitades antidarvinistliku kultuseraamatu.

Raamat rgib Gaiast, meie planeeti ja seda asustavaid olendeid hlmavast isereguleeruvast tervikorganismist, mille mtles 1960. aastatel vlja inglise atmosfriteadlane ja kirglik tuumaenergeetika eestkneleja James Lovelock. Gaiale andis kreeka maajumalanna jrgi nime Lovelocki naaber, kirjanik William Golding.
1970. aastatel asus Gaia kontseptsiooni toetama ja edasi arendama ameerika mikrobioloog Lynn Margulis, kes on tuntud pristuumsete rakkude organellide mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalse pritolu raseletamise ning paradoksaalsel kombel ka oma neodarvinismivastaste vaadete poolest.
Gaia kontseptsiooni on teiste hulgas kritiseerinud evolutsioonibioloogid Ford Doolittle ja Richard Dawkins ning isegi antidarvinist Stephen Jay Gould. Pole ka ime, sest tegu on uuspaganliku New Agei religiooniga, mida on jngrite paelumiseks ptud rtada teaduslikku kesta.

Elisabet Sahtourise lugu kujutab endast Gaia kultuse iseranis karmi versiooni. Selleks, et defineerida Maad elusorganismina, polegi vaja muud, kui elu definitsioonist krvaldada kaks komponenti kasvamine ja paljunemine , mida oleme hakanud (nagu raamatust selgub, ekslikult) pidama elusolendite olemuslikeks tunnusteks.
Peale kige muu vihub Sahtourise Gaia veel ka alatasa mingit harmoonilist tantsu ning see arusaam erineb phjalikult bioloogilise evolutsiooni tugevamate ellujmise ideest. Eeltoodud vitega vib kerge sdamega nustuda, mndusega, et neodarvinistliku evolutsioonikontseptsiooni iva ei ole tugevamate ellujmine, vaid eri genotpide erinev paljunemine.
Raamatust leiame muudki animistlikku: selgub, et DNA on tisvrtuslikult intelligentseks tunnistatud (ei selgu kll, kes seda tegi, sest pole viiteid); asjaolu, et nljased sissetungivad bakterid ekspluateerivad peremeesbaktereid, meenutab jumalannakultuuridesse sisse tungivaid jumalakultuure. Inimteadvus on Gaia uusim eksperiment ja Gaiale omase tarkusega on sellele usaldatud praegu veel vike roll. Gaia hoolitseb muu hulgas arvatavasti selle eest, et need loomad, keda teised tapavad, ei peaks learu piinlema: keha, millel on arenenud vime tunda valu kui mrki hdaohust, teab, millal ta ei suuda end enam kaitsta ja llitab oma valussteemid vlja, et mitte tarbetult kannatada. Tahaks loota, et entusiastlikud lugejad ei hakka seda trikki kodus jrele proovima.

Nagu uuspaganluses tavaks, pratakse siingi ohtralt thelepanu plisrahvaste tarkusele, kellelt tnapeva lne kultuur peaks ppima alandlikkust, adumaks oma kohta looduses. Minule jb sellistel puhkudel alati arusaamatuks, millal need plisrahvad nii toredateks, sstlikeks ja tarkadeks on muutunud. Kas meie eellased, kes pistsid nahka neandertallase ja 12 liiki elevante ning korraldasid pleistotseeni tapatalgud, hvitades suurema osa Ameerika kohalikest suurtest imetajatest, olid miskil moel tnapeva lne kultuurist mjutatud?
Huvitaval kombel on tunnustavalt ra mrgitud ka Loode-Ameerika indiaanlaste potlachi tseremooniad, mis olid tegelikult meldud raandmispidudeks, jagamaks kogunenud esemeid, et keegi ei oleks koormatud liigsete asjade omamisega. Sahtouris jtab mainimata, et muu hulgas kingiti ra ka orje ja et orjapidamine oli plisrahvaste, sh. tema lemmikute indiaanlaste hulgas ldse kaunis levinud tegevus.
Potlachi kohta on vahelduseks sobiv meenutada Matt Ridley (kordustrkki vajavas) raamatus Vooruse ltted kirjutatut: ksteisele anti vaipu, knlakala, li, marju, merisaarma nahast vsid, kanuusid ja figuuridega kaunistatud vaskplaate. Mned kinkevistluse vrustajad, kellele varanduse raandmisest vheks ji, hakkasid seda hoopistkkis hvitama. ks pealik ritas vastase tuld lmmatada hinnaliste vaipade ja kanuudega, teine valas lkkesse knlakala li, et see ei kustuks. [---] Vahel ples kogu maja vrustaja rmuks maha.
Olukord pole sugugi parem, kui prame pilgu tnapeva. Matt Ridley kirjeldab Kesk-Brasiilia kayap indiaanlasi, kelle kohta arvati, et nad mitte ainuksi ei kaitse metsa, vaid ka istutavad metsasalusid oma rohumaadele, luues selliselt kaitsealasid jahiloomadele ja teistele vrtuslikele liikidele. Nende kuulduste phjal eraldati kayap-dele 49 000 ruutkilomeetrine Menkragnoti kaitseala. Poplaulja Sting kinkis kaks miljonit dollarit selle rajamiseks. Mni aasta hiljem olid nad aga usinalt algatanud kontsessioonide mgi kullakaevuritele ja metsaraiduritele.
Sahtouris koteerib krgelt Lamarcki teooriat omandatud tunnuste pritavusest, mis oh hda! ei olnud lne teadlaste jaoks sama veenev kui Darwini teooria juhuslikest teisendustest ja konkurentsiphisest looduslikust valikust. Nii hakati Lamarcki teooriat naeruvristama, samas kui Darwini idee veti lnes omaks, kuigi Venemaal austati Lamarcki endiselt.
Austati tepoolest, ja kuidas veel. Miskiprast ei mrgi Sahtouris siinkohal nimepidi lamarkist Lssenkot, kelle juhatusel hvitati Nukogude Liidus geneetika ning geneetikud. Kll kurvastab ta, et paljud bioloogid trguvad siiani tunnistamast uusi tendeid, mis on koosklas Lamarcki teooriaga.

Gaia mistmiseks lheb vaja kosmilist teadvust (mille miste on siiamaani lne teadusele uudne), mida saab otseselt kogeda vaid pika harjutamise tulemusena meditatsiooniga tegeledes, seni kuni saabub nnis htsustunne. Gaia asukad toimivad sstvalt ja jtkusuutlikult, sest mitte kski teine loom peale inimese ei kuhja kokku rohkem toitu ega kraba endale rohkem maad, kui tal vaja on. Pris ilmsesti ei taha autor midagi teada sugulisest valikust ja kuluka signaliseerimise printsiibist, mis on aluseks nii looduses kui ka inimhiskonnas ldlevinud ressursside raiskamisele.
Loomulikult on Gaia loos oma vrikas koht ka telepaatial, mida plisrahvaste esindajad kasutavad rutiinselt, et nii ksteisele kui teistele liikidele edasi anda kompleksseid mtteid ja arusaamu. Telepaatia teel toimuvat ka kontaktid maavliste olenditega.

Kokku vttes: tegemist on esoteerilise jampsiga, mille ilmumisest eesti keeles ei maksaks ennast rohkem hirida lasta kui Siioni tarkade protokollidest vi Jri Lina vandenuteooriatest. Ehk tuleks siis Maailmatantsu raamatusse suhtuda kaastundega nagu muudessegi New-Agei veidrustesse, niteks homopaatilisse uriiniteraapiasse? Muuseas, guugeldamine Gaia + urine therapy andis 2440 vastust.
Minu tolerantsi prsivad siinkohal aga paar alarmeerivat asjaolu. Esiteks inimeste petmine. Elisabet Sahtourise nimetamine evolutsioonibioloogiks, mida teeb ka Wikipedia, on rige vale. Kuidas saab teadlaseks nimetada kedagi, kes vidab, et Oleme judnud ratundmiseni, et kalgil objektiivsusel ei ole lbipimunud osalusuniversumis vimalust?
Raamatu kaanele on kirjutatud Evolutsiooni uus lugu ning niteks Tartu likooli raamatukogus ongi selle ks mrksnu evolutsioon. Ka raamatupoodides paikneb Maailmatants loodusraamatute riiulis, mitte spiritualismi sektsioonis, kus oleks tema ige koht. Vajalike eelteadmisteta heausklik lugeja vib niiviisi selle kirjutise tepoolest osta, lootes teada saada midagi uut evolutsiooni kohta.
Teine probleem on ksimus sellise raamatu sihtrhmast. Eessnas kirjutab Toomas Trapido, ks tlkijatest, et talle ei meeldi selline evolutsiooniksitlus, kus inimese eksistentsil puudub eesmrk ja mille kohaselt elu on arenenud DNA kopeerimisel tekkivate vigade ning loodusliku valiku kaudu.
Omal ajal saatsid inimesed, kellele ei meeldinud faktidel phinev heliotsentriline maailmapilt, tuleriidale Giordano Bruno. Tnapeval on osa teadusliku maailmavaate vastaseid leidnud vljundi loomkatsete ja geenitehnoloogia vaenamises, tarbides kll silmakirjalikult sellistes katsete tagajrjel valminud ravimeid ning toitu.
Osaliselt phineb rohelise ilmavaate populaarsus inimloomusesse sgavalt juurdunud keskkonnaeelistuste ekspluateerimisel. Lbi kogu meie evolutsioonilise ajaloo oli meie eellastele kasulik eelistada elutule ja viljatule maastikule mitmekesist, taimi ja loomi sisaldavat veekogudega keskkonda. Sellise mbruse soodsat mju inimeste vaimsele ja fsilisele tervisele on loodusteadlased ja turunduspshholoogid korduvalt katsetega nidanud. Niteks purskkaevud ei ole kaubanduskeskustesse sattunud sugugi juhuslikult: need vimaldavad inimestel seal ennast mugavamini tunda, mis omakorda aitab neid ostlema meelitada. Melgem siinjuures ka, miks me ldse haigetele lilli viime vi toataimi vi lemmikloomi peame ning miks matkamine, aiakujundus ja (iseranis meeste hulgas) jaht ning kalapk on levinud harrastused.
On loomulik, et igasugune oht meie jaoks meeldivale keskkonnale paneb muretsema ning otsima viise selle krvaldamiseks. Niisuguste ohtude tajumine ning nende prast muretsemine ei eelda mrkimisvrseid intellektuaalseid vimeid. Seeprast on rohelisel maailmavaatel ka palju irratsionaalseid siirdeid, nagu svakoloogia, kofeminism, kosemiootika, kofaism, roheline anarhism ning koterrorism. Kll aga eeldab tervet mistust, teaduslikku informeeritust ja phjalikke tasuvusanalse nende ohtude krvaldamine vi vhendamine.

Lbimtlemata keskkonnaalgatused, mida survestavad sageli mtilise maailmavaate kandjad, on klmalt ja kavalalt kalkuleerivatele rimeestele kerge saak. Nende roheliste ettevtmiste tegelik mju loodusele vib osutuda esialgu kavandatule vastupidiseks.
Tuletagem meelde bioktuse tootmise projekte praegu on isegi rohelised need keskkonnavaenulikuks tunnistanud , mille ks tagajrg on siiamaani euronudmiste sunnil psiv kohustus sellist ktust toota ja ma. Vaadakem, kes investeerivad tuuleenergia tootmisesse Eestis ning vastavasse poliitilisse lobitsse, vaadakem meie jgesid risustavaid hdroelektrijaamu, mis kaotaksid igasuguse otstarbe, kui maksumaksjat ei sunnitaks nende toodangut ra ostma. Kardetavasti oleme ige pea sunnitud ngema veel he sellise ilsatest eesmrkidest tiivustatud keskkonnaprojekti isi sstupirni klmas valguses.
Lpetuseks: mure inimkonna vi Maa kekigu prast on igati mistetav ning smpaatne ja kindlasti pole phjust kahelda, et meie endi tegevus lhemal vi kaugemal ajal meie liigile saatuslikuks vib saada. Planeet Maa on tepoolest hdas, aga tema pstmist ei saa usaldada ullikeste ktte.

Raamat rgib Gaiast, meie planeeti ja seda asustavaid olendeid hlmavast isereguleeruvast tervikorganismist, mille mtles 1960. aastatel vlja inglise atmosfriteadlane ja kirglik tuumaenergeetika eestkneleja James Lovelock. Gaiale andis kreeka maajumalanna jrgi nime Lovelocki naaber, kirjanik William Golding.
1970. aastatel asus Gaia kontseptsiooni toetama ja edasi arendama ameerika mikrobioloog Lynn Margulis, kes on tuntud pristuumsete rakkude organellide mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalse pritolu raseletamise ning paradoksaalsel kombel ka oma neodarvinismivastaste vaadete poolest.
Gaia kontseptsiooni on teiste hulgas kritiseerinud evolutsioonibioloogid Ford Doolittle ja Richard Dawkins ning isegi antidarvinist Stephen Jay Gould. Pole ka ime, sest tegu on uuspaganliku New Agei religiooniga, mida on jngrite paelumiseks ptud rtada teaduslikku kesta.

Elisabet Sahtourise lugu kujutab endast Gaia kultuse iseranis karmi versiooni. Selleks, et defineerida Maad elusorganismina, polegi vaja muud, kui elu definitsioonist krvaldada kaks komponenti kasvamine ja paljunemine , mida oleme hakanud (nagu raamatust selgub, ekslikult) pidama elusolendite olemuslikeks tunnusteks.
Peale kige muu vihub Sahtourise Gaia veel ka alatasa mingit harmoonilist tantsu ning see arusaam erineb phjalikult bioloogilise evolutsiooni tugevamate ellujmise ideest. Eeltoodud vitega vib kerge sdamega nustuda, mndusega, et neodarvinistliku evolutsioonikontseptsiooni iva ei ole tugevamate ellujmine, vaid eri genotpide erinev paljunemine.
Raamatust leiame muudki animistlikku: selgub, et DNA on tisvrtuslikult intelligentseks tunnistatud (ei selgu kll, kes seda tegi, sest pole viiteid); asjaolu, et nljased sissetungivad bakterid ekspluateerivad peremeesbaktereid, meenutab jumalannakultuuridesse sisse tungivaid jumalakultuure. Inimteadvus on Gaia uusim eksperiment ja Gaiale omase tarkusega on sellele usaldatud praegu veel vike roll. Gaia hoolitseb muu hulgas arvatavasti selle eest, et need loomad, keda teised tapavad, ei peaks learu piinlema: keha, millel on arenenud vime tunda valu kui mrki hdaohust, teab, millal ta ei suuda end enam kaitsta ja llitab oma valussteemid vlja, et mitte tarbetult kannatada. Tahaks loota, et entusiastlikud lugejad ei hakka seda trikki kodus jrele proovima.

Nagu uuspaganluses tavaks, pratakse siingi ohtralt thelepanu plisrahvaste tarkusele, kellelt tnapeva lne kultuur peaks ppima alandlikkust, adumaks oma kohta looduses. Minule jb sellistel puhkudel alati arusaamatuks, millal need plisrahvad nii toredateks, sstlikeks ja tarkadeks on muutunud. Kas meie eellased, kes pistsid nahka neandertallase ja 12 liiki elevante ning korraldasid pleistotseeni tapatalgud, hvitades suurema osa Ameerika kohalikest suurtest imetajatest, olid miskil moel tnapeva lne kultuurist mjutatud?
Huvitaval kombel on tunnustavalt ra mrgitud ka Loode-Ameerika indiaanlaste potlachi tseremooniad, mis olid tegelikult meldud raandmispidudeks, jagamaks kogunenud esemeid, et keegi ei oleks koormatud liigsete asjade omamisega. Sahtouris jtab mainimata, et muu hulgas kingiti ra ka orje ja et orjapidamine oli plisrahvaste, sh. tema lemmikute indiaanlaste hulgas ldse kaunis levinud tegevus.
Potlachi kohta on vahelduseks sobiv meenutada Matt Ridley (kordustrkki vajavas) raamatus Vooruse ltted kirjutatut: ksteisele anti vaipu, knlakala, li, marju, merisaarma nahast vsid, kanuusid ja figuuridega kaunistatud vaskplaate. Mned kinkevistluse vrustajad, kellele varanduse raandmisest vheks ji, hakkasid seda hoopistkkis hvitama. ks pealik ritas vastase tuld lmmatada hinnaliste vaipade ja kanuudega, teine valas lkkesse knlakala li, et see ei kustuks. [---] Vahel ples kogu maja vrustaja rmuks maha.
Olukord pole sugugi parem, kui prame pilgu tnapeva. Matt Ridley kirjeldab Kesk-Brasiilia kayap indiaanlasi, kelle kohta arvati, et nad mitte ainuksi ei kaitse metsa, vaid ka istutavad metsasalusid oma rohumaadele, luues selliselt kaitsealasid jahiloomadele ja teistele vrtuslikele liikidele. Nende kuulduste phjal eraldati kayap-dele 49 000 ruutkilomeetrine Menkragnoti kaitseala. Poplaulja Sting kinkis kaks miljonit dollarit selle rajamiseks. Mni aasta hiljem olid nad aga usinalt algatanud kontsessioonide mgi kullakaevuritele ja metsaraiduritele.
Sahtouris koteerib krgelt Lamarcki teooriat omandatud tunnuste pritavusest, mis oh hda! ei olnud lne teadlaste jaoks sama veenev kui Darwini teooria juhuslikest teisendustest ja konkurentsiphisest looduslikust valikust. Nii hakati Lamarcki teooriat naeruvristama, samas kui Darwini idee veti lnes omaks, kuigi Venemaal austati Lamarcki endiselt.
Austati tepoolest, ja kuidas veel. Miskiprast ei mrgi Sahtouris siinkohal nimepidi lamarkist Lssenkot, kelle juhatusel hvitati Nukogude Liidus geneetika ning geneetikud. Kll kurvastab ta, et paljud bioloogid trguvad siiani tunnistamast uusi tendeid, mis on koosklas Lamarcki teooriaga.

Gaia mistmiseks lheb vaja kosmilist teadvust (mille miste on siiamaani lne teadusele uudne), mida saab otseselt kogeda vaid pika harjutamise tulemusena meditatsiooniga tegeledes, seni kuni saabub nnis htsustunne. Gaia asukad toimivad sstvalt ja jtkusuutlikult, sest mitte kski teine loom peale inimese ei kuhja kokku rohkem toitu ega kraba endale rohkem maad, kui tal vaja on. Pris ilmsesti ei taha autor midagi teada sugulisest valikust ja kuluka signaliseerimise printsiibist, mis on aluseks nii looduses kui ka inimhiskonnas ldlevinud ressursside raiskamisele.
Loomulikult on Gaia loos oma vrikas koht ka telepaatial, mida plisrahvaste esindajad kasutavad rutiinselt, et nii ksteisele kui teistele liikidele edasi anda kompleksseid mtteid ja arusaamu. Telepaatia teel toimuvat ka kontaktid maavliste olenditega.

Kokku vttes: tegemist on esoteerilise jampsiga, mille ilmumisest eesti keeles ei maksaks ennast rohkem hirida lasta kui Siioni tarkade protokollidest vi Jri Lina vandenuteooriatest. Ehk tuleks siis Maailmatantsu raamatusse suhtuda kaastundega nagu muudessegi New-Agei veidrustesse, niteks homopaatilisse uriiniteraapiasse? Muuseas, guugeldamine Gaia + urine therapy andis 2440 vastust.
Minu tolerantsi prsivad siinkohal aga paar alarmeerivat asjaolu. Esiteks inimeste petmine. Elisabet Sahtourise nimetamine evolutsioonibioloogiks, mida teeb ka Wikipedia, on rige vale. Kuidas saab teadlaseks nimetada kedagi, kes vidab, et Oleme judnud ratundmiseni, et kalgil objektiivsusel ei ole lbipimunud osalusuniversumis vimalust?
Raamatu kaanele on kirjutatud Evolutsiooni uus lugu ning niteks Tartu likooli raamatukogus ongi selle ks mrksnu evolutsioon. Ka raamatupoodides paikneb Maailmatants loodusraamatute riiulis, mitte spiritualismi sektsioonis, kus oleks tema ige koht. Vajalike eelteadmisteta heausklik lugeja vib niiviisi selle kirjutise tepoolest osta, lootes teada saada midagi uut evolutsiooni kohta.
Teine probleem on ksimus sellise raamatu sihtrhmast. Eessnas kirjutab Toomas Trapido, ks tlkijatest, et talle ei meeldi selline evolutsiooniksitlus, kus inimese eksistentsil puudub eesmrk ja mille kohaselt elu on arenenud DNA kopeerimisel tekkivate vigade ning loodusliku valiku kaudu.
Omal ajal saatsid inimesed, kellele ei meeldinud faktidel phinev heliotsentriline maailmapilt, tuleriidale Giordano Bruno. Tnapeval on osa teadusliku maailmavaate vastaseid leidnud vljundi loomkatsete ja geenitehnoloogia vaenamises, tarbides kll silmakirjalikult sellistes katsete tagajrjel valminud ravimeid ning toitu.
Osaliselt phineb rohelise ilmavaate populaarsus inimloomusesse sgavalt juurdunud keskkonnaeelistuste ekspluateerimisel. Lbi kogu meie evolutsioonilise ajaloo oli meie eellastele kasulik eelistada elutule ja viljatule maastikule mitmekesist, taimi ja loomi sisaldavat veekogudega keskkonda. Sellise mbruse soodsat mju inimeste vaimsele ja fsilisele tervisele on loodusteadlased ja turunduspshholoogid korduvalt katsetega nidanud. Niteks purskkaevud ei ole kaubanduskeskustesse sattunud sugugi juhuslikult: need vimaldavad inimestel seal ennast mugavamini tunda, mis omakorda aitab neid ostlema meelitada. Melgem siinjuures ka, miks me ldse haigetele lilli viime vi toataimi vi lemmikloomi peame ning miks matkamine, aiakujundus ja (iseranis meeste hulgas) jaht ning kalapk on levinud harrastused.
On loomulik, et igasugune oht meie jaoks meeldivale keskkonnale paneb muretsema ning otsima viise selle krvaldamiseks. Niisuguste ohtude tajumine ning nende prast muretsemine ei eelda mrkimisvrseid intellektuaalseid vimeid. Seeprast on rohelisel maailmavaatel ka palju irratsionaalseid siirdeid, nagu svakoloogia, kofeminism, kosemiootika, kofaism, roheline anarhism ning koterrorism. Kll aga eeldab tervet mistust, teaduslikku informeeritust ja phjalikke tasuvusanalse nende ohtude krvaldamine vi vhendamine.

Lbimtlemata keskkonnaalgatused, mida survestavad sageli mtilise maailmavaate kandjad, on klmalt ja kavalalt kalkuleerivatele rimeestele kerge saak. Nende roheliste ettevtmiste tegelik mju loodusele vib osutuda esialgu kavandatule vastupidiseks.
Tuletagem meelde bioktuse tootmise projekte praegu on isegi rohelised need keskkonnavaenulikuks tunnistanud , mille ks tagajrg on siiamaani euronudmiste sunnil psiv kohustus sellist ktust toota ja ma. Vaadakem, kes investeerivad tuuleenergia tootmisesse Eestis ning vastavasse poliitilisse lobitsse, vaadakem meie jgesid risustavaid hdroelektrijaamu, mis kaotaksid igasuguse otstarbe, kui maksumaksjat ei sunnitaks nende toodangut ra ostma. Kardetavasti oleme ige pea sunnitud ngema veel he sellise ilsatest eesmrkidest tiivustatud keskkonnaprojekti isi sstupirni klmas valguses.
Lpetuseks: mure inimkonna vi Maa kekigu prast on igati mistetav ning smpaatne ja kindlasti pole phjust kahelda, et meie endi tegevus lhemal vi kaugemal ajal meie liigile saatuslikuks vib saada. Planeet Maa on tepoolest hdas, aga tema pstmist ei saa usaldada ullikeste ktte.



Peeter Hrak
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet