2009/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
raamatud EL 2009/11
Raamatud

SETOMAA 2. VANEM AJALUGU MUINASAJAST KUNI 1920. AASTANI
Peatoimetaja Mare Aun. Eesti rahva muuseum, 2009. 480 lk.

Vhemalt viiekitelisena kavandatud Setumaa koguteose esimesena ilmunud raamat ksitleb setude ajalugu muinasajast tnapevani. Kaasautorite hulk on silmapaistev ning paljud neist on Venemaalt, kuhu ndisajal jb le poole Setumaast.
Kui millegi le nuriseda, siis vib ette heita liiga suurt formaati, mis on tublisti suurem entsklopeediakirjastuse senise koduloolis-maakondlike koguteoste sarja omadest. Samuti tasub meenutada, et eesti keeles on kasutusel ikkagi setud ja Setumaa setodeks vivad nad end oma setukeelsetes trkistes kutsuda.
Rikkalikult illustreeritud ja vga kaunilt kujundatud teos (kujundanud Anna Lauk) peaks olema iga ajaloo- ja koduloohuvilise raamaturiiulis. Tasub mrkida, et eesti rahva muuseumi muuseumipoest Tartus Kuperjanovi tnavalt ostes maksab teos 460 krooni ja niteks Tartu likooli raamatupoes 621 krooni (vahe 161 krooni, likooli kahjuks).


PIIRIDETA GEOLOOGIA. SCHOLA GEOLOGICA V
Toimetanud Evelin Ver, Leeli Amon ja Liina Laumets. Eesti looduseuurijate selts, 2009. 160 lk.

Geoloogide viienda sgiskooli ettekannete kokkuvtted sisaldavad hulka huvitavaid tekste. Esimese loo autor Jaan Kaplinski kirjutab katastroofilisest intellektist, edasi jrgnevad geoloogilisemad teemad: biomineraalid, geoloogiliste silikaatsete materjalide lahustumus, fluoriidid ja boor phjavees, veesooned paeses alusphjas, arheoloogilise objekti geoloogia (Salme muinaslaev), varinguoht KukruseJhvi maanteeligul; aga kne all on ka William Patteni evolutsioonipetus. Kogumikku saavad soovijad endale ksida Tartust looduseuurijate seltsi raamatukogust.


VORMSI METSARAAMAT
Koostanud Elle Puurmann. Keskkonnaameti HiiuLneSaare regioon, 2009. 17 lk.

Bror tutvustab le saja kilomeetri pikkuse rannajoonega vikesaare metsi, nende kasutamist ja kaitset. Vljaandest leiame ka Vormsi kaardi. Vihik on avaldanud tugevat mju vhemasti hele Vormsi metsaomanikule, kes soovitab teose jrelejnud tiraai hvitada. Paremat reklaami hele vljaandele annab soovida.


EESTI KIHELKONNAD
Toimetanud Leida Lepik, kihelkondade piirid on kaardile kandnud Raivo Aunap, Jri Jagomgi, Toomas Kiho, Eerik Leibak, Peeter Pll ja Evar Saar. Regio, 2009.

Kihelkond on eestlaste vana piirkondliku identiteedi alus. Eesti kihelkondade piiride kaardi esikljel leiame peale tpse Eesti kaardi ka kihelkondade esindajad rahvarivastes, kaardi prdel on aga iga kihelkonna paiknemise, ajaloo, keelelise murderhma kuulumise ja kirjanduse tutvustus koos kihelkonna vmustriga. Kihelkondade piirid on nidatud 20. sajandi alguse seisuga. www.regio.ee/kihelkonnad


TUHALA RADADEL
Ants Talioja. Kujundanud Hubert Potti. MT Tuhala looduskeskus, 2009. 125 lk.

Raamat tutvustab Tuhala maastikukaitseala, Tuhala, Oru ja Tammiku piirkonna kultuurilugu ja nialugusid. Tuntumad vaatamisvrsused on piirkonnas kahtlemata Niakaev, aga Tuhalas on sndinud vi siin elanud ka silmapaistvaid kultuuri- ja teadustegelasi, nagu kartograaf Ludwig August Mellin vi kirjanik Jakob Mndmets. Raamatul on inglis-, saksa- ja soomekeelne resmee.
Iseasi, kuivrd lugeja usub energiasammastesse, mis on sgavalt maa seest vertikaalse paelhe kaudu hkuv elektromagnetilise kiirguse voog ehk maaenergia, mis meetrise lbimduga keerisena lespoole liigub. Aga ka energiasammastesse mitteuskujal on raamatust Tuhala kohta ht-teist lugeda.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet