SETOMAA 2. VANEM AJALUGU MUINASAJAST KUNI 1920. AASTANI
Peatoimetaja Mare Aun. Eesti rahva muuseum, 2009. 480 lk.

Vähemalt viieköitelisena kavandatud „Setumaa” koguteose esimesena ilmunud raamat käsitleb setude ajalugu muinasajast tänapäevani. Kaasautorite hulk on silmapaistev ning paljud neist on Venemaalt, kuhu nüüdisajal jääb üle poole Setumaast.
Kui millegi üle nuriseda, siis võib ette heita liiga suurt formaati, mis on tublisti suurem entsüklopeediakirjastuse senise koduloolis-maakondlike koguteoste sarja omadest. Samuti tasub meenutada, et eesti keeles on kasutusel ikkagi setud ja Setumaa – setodeks võivad nad end oma setukeelsetes trükistes kutsuda.
Rikkalikult illustreeritud ja väga kaunilt kujundatud teos (kujundanud Anna Lauk) peaks olema iga ajaloo- ja koduloohuvilise raamaturiiulis. Tasub märkida, et eesti rahva muuseumi muuseumipoest Tartus Kuperjanovi tänavalt ostes maksab teos 460 krooni ja näiteks Tartu ülikooli raamatupoes 621 krooni (vahe 161 krooni, ülikooli kahjuks).


PIIRIDETA GEOLOOGIA. SCHOLA GEOLOGICA V
Toimetanud Evelin Verš, Leeli Amon ja Liina Laumets. Eesti looduseuurijate selts, 2009. 160 lk.

Geoloogide viienda sügiskooli ettekannete kokkuvõtted sisaldavad hulka huvitavaid tekste. Esimese loo autor Jaan Kaplinski kirjutab katastroofilisest intellektist, edasi järgnevad geoloogilisemad teemad: biomineraalid, geoloogiliste silikaatsete materjalide lahustumus, fluoriidid ja boor põhjavees, veesooned paeses aluspõhjas, arheoloogilise objekti geoloogia (Salme muinaslaev), varinguoht Kukruse–Jõhvi maanteelõigul; aga kõne all on ka William Patteni evolutsiooniõpetus. Kogumikku saavad soovijad endale küsida Tartust looduseuurijate seltsi raamatukogust.


VORMSI METSARAAMAT
Koostanud Elle Puurmann. Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regioon, 2009. 17 lk.

Brošüür tutvustab üle saja kilomeetri pikkuse rannajoonega väikesaare metsi, nende kasutamist ja kaitset. Väljaandest leiame ka Vormsi kaardi. Vihik on avaldanud tugevat mõju vähemasti ühele Vormsi metsaomanikule, kes soovitab teose järelejäänud tiraaži hävitada. Paremat reklaami ühele väljaandele annab soovida.


EESTI KIHELKONNAD
Toimetanud Leida Lepik, kihelkondade piirid on kaardile kandnud Raivo Aunap, Jüri Jagomägi, Toomas Kiho, Eerik Leibak, Peeter Päll ja Evar Saar. Regio, 2009.

Kihelkond on eestlaste vana piirkondliku identiteedi alus. Eesti kihelkondade piiride kaardi esiküljel leiame peale täpse Eesti kaardi ka kihelkondade esindajad rahvarõivastes, kaardi pöördel on aga iga kihelkonna paiknemise, ajaloo, keelelise murderühma kuulumise ja kirjanduse tutvustus koos kihelkonna vöömustriga. Kihelkondade piirid on näidatud 20. sajandi alguse seisuga. www.regio.ee/kihelkonnad


TUHALA RADADEL
Ants Talioja. Kujundanud Hubert Potti. MTÜ Tuhala looduskeskus, 2009. 125 lk.

Raamat tutvustab Tuhala maastikukaitseala, Tuhala, Oru ja Tammiku piirkonna kultuurilugu ja nõialugusid. Tuntumad vaatamisväärsused on piirkonnas kahtlemata Nõiakaev, aga Tuhalas on sündinud või siin elanud ka silmapaistvaid kultuuri- ja teadustegelasi, nagu kartograaf Ludwig August Mellin või kirjanik Jakob Mändmets. Raamatul on inglis-, saksa- ja soomekeelne resümee.
Iseasi, kuivõrd lugeja usub energiasammastesse, mis on „sügavalt maa seest vertikaalse paelõhe kaudu õhkuv elektromagnetilise kiirguse voog ehk maaenergia, mis meetrise läbimõõduga keerisena ülespoole liigub”. Aga ka energiasammastesse mitteuskujal on raamatust Tuhala kohta üht-teist lugeda.