2009. aasta oktoobris sai statistikaametis valmis uuendatud tarkvara, mis võimaldab vaadata ja analüüsida Eestit puudutavat infot. Hõlpsalt saab teavet nii omavalitsuste kui ka Euroopa Liidu riikide kohta.

Info edastamine on tähtis. Kui varasematel aegadel piirasid sõnumite levikut pikad vahemaad ja sidevahendite algelisus, siis nüüdsel internetiajastul on infolevik kiirem ja teabe hulk suurem kui eales ajaloo vältel.

Kuid kiire ja piiranguteta teabelevi on suurendanud ka mittevajaliku teabe mahtu. Infomüras on vajaliku ja asjakohase teabega raske jõuda sihtrühmani. Samuti peab sihtrühm oskama info-ookeanis orienteeruda, seistes küsimuse ees: „Kust ja mil moel saab vajalikku infot leida kõige kiiremini?”

Milline teave on asjakohane ja ühiskonnale vajalik? Majandusõitsengu aegadel pöörati enim tähelepanu keskkonnaseisundi halvenemist ja keskkonnakoormust peegeldavale statistikale. Praeguses majandussurutises on esikohale tõusnud sotsiaal- ja majandusvaldkonna areng. Need kolm valdkonda ei ole üksteisest sõltumatud, vaid loovad meie arengu vundamendi: muutused ühes valdkonnas toovad kaasa pöörded teises vallas.
Jätkusuutliku arengu kontekstis vaadatakse kõiki neid valdkondi koos ehk teisisõnu: areng ei ole jätkusuutlik, kui ühe valdkonna olukord paraneb, ent teistes ilmneb allakäik. Seepärast on jätkusuutliku arengu nn. mõõtmistulemused aktuaalsed kogu ühiskonnas, sest need hõlmavad keskkonna-, sotsiaal- ja majandusnäitajaid.
Eesti puhul lisandub veel neljas valdkond – kultuuriruumi elujõulisus, mis on meie väikese riigi seisukohalt oluline siht. Jätkusuutliku arengu sünonüümina on kasutatud ka mõistet „säästev areng”.
Eesti jätkusuutliku arengu eesmärgid on sõnastatud riiklikus säästva arengu strateegias: Eesti on jätkusuutlik siis, kui saavutatakse sotsiaalselt sidus, kultuuriliselt elujõuline ja kõrge heaolutasemega ökoloogiliselt tasakaalus ühiskond. Sellist sihti ei ole tõenäoliselt võimalik saavutada ühiskonda kaasamata – ilma suhtluseta avalikkuse, teadlaste ja poliitika teostajate vahel.
Niisuguse riigikorralduseni jõudmiseks pakub säästva arengu strateegia välja „teadmusühiskonna stsenaariumi”. Teadmusühiskonna eeldus on arusaam, et arengukiirendusena ei taga ühiskonna jätkusuutlikkust mitte üksnes majanduslik kasv, vaid tähtis on silmas pidada ka ülejäänud vundamendiplokke (jätkusuutliku arengu sihte). Ideaali aitaks aga saavutada tagasisidestatud teadmuspõhine juhtimine arenguanalüüside alusel koostöös uurimisasutuste, kodanikeühenduste, omavalitsuste ja huvirühmadega.

Teadmine ja arusaamine probleemidest, andmetest ja trendidest on tihti vaid oma ala ekspertidel, kuid kogu ühiskonda hõlmava dialoogi jaoks on äärmiselt oluline, et teave jätkusuutliku arengu kitsaskohtade ja võtmeküsimuste kohta liiguks kitsalt teadlaste ja huvirühmade ringkonnalt üldsuse ning poliitikas olijateni.
Kuid ei poliitikutel ega ka avalikkusel ei ole aega, oskusi ega energiat, et mahukast eri valdkondade infost hankida omavahel haakuvaid andmeid ning nende põhjal kiirelt analüüsida toimuvat. Sestap on mahukate andmetabelite kõrvale vaja selliseid vahendeid, mis teeksid keerulise teabe lihtsamalt hoomatavamaks.
Suhtluskanal teaduse ja statistika ning poliitika vahel ei ole jätkusuutlikkuse valdkonnas veel kuigi hästi sisse tallatud ning selliste kommunikatsioonivahendite väljapakkujad on paratamatult algataja rollis.

Statistikaamet pakub tavapäraste andmebaaside kõrval välja elektroonilise vabavara jätkusuutlikku arengut puudutava statistika tarbeks. Näidikulauas kuvatakse nelja jätkusuutliku arengu valdkonna näitajad (sidus ühiskond, heaolu kasv, ökoloogiline tasakaal, kultuuriruumi elujõulisus). Kokku sisaldab tarkvara 78 näitajat, neist üle 60 hõlmab riigi tasandit (Eesti võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega). Eesti maakondade ja kohalike omavalitsuste tasandil on näitajaid vähem.
Sidusa ühiskonna taset mõõdavad näitajad haridus- ja turvalisuse ning võrdsete võimaluste kohta. Heaolu kasvust annavad ülevaate andmed majandusliku jõukuse (nt. sisemajanduse kogutoodangu), innovatsiooni, riigi rahanduse, tööhõive, hariduse ja elukvaliteedi kohta. Ökoloogilist tasakaalu peegeldavad keskkonnaseisund ja -surve ning ressursikasutus. Kultuuriruumi elujõulisust mõõdavad näitajad eesti rahva säilimise, eesti keele kasutamise ja kultuuris osalemise kohta (nt. kultuurisektori töötajate osatähtsus tööhõives).
Oluliste sõnumite edasiandmiseks on vaja kasutada selliseid märke, millest saavad üheselt aru võimalikult paljud. Nii ongi jätkusuutlikkuse näidikulauas lähtutud valgusfoorivärvide loogikast kui liiklusest tuntud märgisüsteemist. Punane toon väljendab halvemat, kollane keskmist ning roheline paremat näitajaväärtust. Piltlikustatud andmete järgi on lihtsam orienteeruda.

Otsustamaks, kuidas meil läheb, küsitakse sageli: „Kuidas läheb teistel?” Jätkusuutlikkuse näidikulaua põhjal saab andmeid kõrvutada: ühe riigi, maakonna või omavalitsuse tulemus on asetatud pingereas teiste sekka. Näitajate väärtusi saab võrrelda ka kaardil, kus riike, maakondi ja kohalikke omavalitsusi on tähistatud valgusfoorivärviga.
Tihtipeale takistab statistika kasutamist metoodika kirjelduse puudumine. Jätkusuutlikkuse näidikulauas saab ühtaegu värvkodeeritud paremusjärjestusega jälgida ka näitajate arvväärtusi. Ühe klahvivajutuse kaugusel on teave näitaja täpse definitsiooni, andmeallika, ühiku ja asjakohasuse kohta jätkusuutliku arengu kontekstis. Samuti on lisatud lingid rahvusvaheliste andmete allikale.
Näidikulaud on justkui suure laeva, auto või lennuki armatuurlaud, millel kuvatav info annab olulist teavet juhile ja reisijatele, kes võivad jälgida näite (# 1). Jätkusuutlikkuse näidikulaud kuvab Eesti majanduse, keskkonna-, kultuuri- ja sotsiaalsfääriga seotud näitajate väärtusi ja lubab igaühel teada saada ja veenduda selles, kuhu oleme jõudnud, kui jutt käib jätkusuutlikust arengust. Näidikulauda analüüsides võib igaüks tunda ennast poliitiku või teadlasena: valgusfoori värvides joonistuvad välja meie jätkusuutlikkuse tugevad ja nõrgad küljed ning toetavad ja takistavad seosed sihtide saavutamise vahel.
Joonisel on näha Eesti säästva arengu strateegia neli arengueesmärki ja neid peegeldavad näitajad ning Eesti asend 27 Euroopa Liidu riigi pingereas (# 1). Eesti on 26 näitaja puhul „rohelises tsoonis” ehk paremate seas, 9 näitaja puhul „kollases tsoonis” ehk keskmiste hulgas ning 32 näitaja puhul „punases tsoonis” ehk allpool EL keskmist. Valdkondade keskmised väärtused jätavad meid kolme põhivaldkonna järgi viimasesse kümnesse. Heaolu kasvu näitajate alusel oleme 21., sidusa ühiskonna järgi 25., ökoloogilise tasakaalu valdkonnas 23. ja kultuuriruumi elujõulisuse näitajate järgi 8. positsioonil Euroopa Liidus.
Näidikulaud toob selgelt esile meie probleemvaldkonnad, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Nii on Eesti punase laterna rollis just paljude energia tootmise ja tarbimise näitajate poolest (nt. taaastuvenergia väike osakaal), aga olukord pole kiita ka klassikaliste majandusnäitajate järgi (SKT ning tootlikkus) ning tervise ja sotsiaalse sidususe andmetel.
Meie tugevad küljed on väike valitsemissektori võlg ja välisvõlg. Punasena välja toodud valupunktid ootavad tagasisidet otsuste ja valikute tegemise kaudu: et meie tugevad küljed jääksid alles ja negatiivsed trendid muutuksid positiivses suunas ning et tuleviku otsuste tegemisel lähtutaks jätkusuutliku ühiskonna väärtustest.

Indeksid vs üksikud näitajad. Populaarsust koguvad valdkonnasisesed ja -ülesed indeksid (nt. inimarengu indeks, ökoloogiline jalajälg), mis pakuvad välja ühe koondnumbri, mis lihtsustab teavet ning annab saadud tulemusele hinnangu. Teabe lihtsustamine on statistika kasutaja seisukohalt võtmeküsimus. Indeksite puuduseks võib pidada asjaolu, et nende arvutamise valem jääb enamikule nähtamatuks.
Indeksite kõrval võib arengut mõõta ka mitmesuguste iseseisvate näitajate kaudu. Asjakohane, kõiki jätkusuutlikkuse põhivaldkondi kattev näitajatesüsteem on üks abivahendeid, et edastada teavet jätkusuutliku arengu kohta ning ühtlasi ajendada ühiskonnas tagasisidet.
Näidikulaud kuvab kõrvuti koondhinnangud ja üksikud väärtused ning jätab näitaja osakaalu indeksis nii visuaalselt jälgitavaks kui ka arvuliselt määratavaks. Et koostada koondnäitaja, saab huviline valida valdkondi, näitajaid ja nende osatähtsust. Iga kord, kui kasutaja valib uue(d) esmatähtsa(d) näitaja(d) või valdkonna(d), arvutab näidikulaud taas välja üldhinnangu ning jätkusuutlikkuse koondhinnangu.
Eesti jätkusuutlikku arengut mõõtva indeksi koostamine eeldab prioriteetide seadmist ühiskonna tasandil, kus näitajate tähtsus lepitakse kokku ja võetakse arvesse kõigi ühiskonnagruppide arvamust, kaasates valdkondade eksperdid (nii avalikus kui ka erasektoris), teadlased ja kodanikuühendused.
Seni pole seda veel tehtud ja ei ole ka selge, kas sellist indeksit ongi vaja. Seetõttu annab näidikulaud Eesti jätkusuutlikkusele ning selle arengueesmärkidele koondhinnangud, eeldades vaikimisi, et kõik näitajad on võrdselt tähtsustatud.

Jätkusuutlikkuse näidikulaud võimaldab andmeid ka ise analüüsida. Üks võimalustest on seosanalüüs: huviline saab valida kaks näitajat ning uurida, kas soovitud eesmärkide saavutamise vahel on sünergia või pigem vastuolu. Püüdlus ühe eesmärgi poole on enamasti otseselt ja ka kaudselt seotud teiste sihtide saavutamisega. Näidikulauas võib jälgida nii positiivseid kui ka negatiivseid seoseid kõigi näitajate vahel riikide, maakondade või kohalike omavalitsuste tasandil.
Joonisel ilmneb eesmärkide konflikt keskkonnahoiu ja majanduskasvu vahel (# 2): sisemajanduse kogutoodangu ja peamise kliimamuutusi põhjustava gaasi – süsihappegaasi heite vahel. Kui sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on suurem, kaasneb ka suurem süsihappegaasi heide.
Näiteks ühe elaniku kohta suhteliselt väikese sisemajanduse kogutoodanguga Poolas on ka kasvuhoonegaaside emissioon elaniku kohta väiksem. Aga vastupidi: Soomes, Iirimaal ja Luksemburgis, kus sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on võrdlemisi suur, tekib ka rohkem kasvuhoonegaase. Jõukamates riikides on enamasti hästi arenenud suur tööstussektor ja laialdasem tarbimine. Nõnda kaasneb rohkem kasvuhoonegaase, kui arvestada emissiooni ühe inimese kohta. Samas ei või jätta tähelepanuta teisi mõjureid, nagu kliimaolud jms.
Nii pakubki iga seosananlüüs ennekõike ainet edasistele analüüsidele. Korrelatsioone tõlgendades on oluline teada, et punane korrelatsioonisirge näitab näidikulauas võimalikku eesmärkide konflikti ja roheline sünergiat.
Positiivset seost väljendab näidikulauas roheline korrelatsioonisirge, näiteks eesmärkide „vaesuse leevendamine” ja „hariduse edendamine” vahel (# 3). Alumisel joonisel on esitatud suhtelise vaesuse ja keskhariduseta mitteõppivate noorte osatähtsuse seosanalüüs. Kui allpool vaesuspiiri elava rahvastiku osatähtsus on väiksem, on Euroopa riikides ühtlasi väiksemad suhtarvud koolikatkestajate kohta. Tšehhis, Slovakkias, Rootsis ja Hollandis, kus on vähe keskhariduse omandamise pooleli jätnud noori, on ühtaegu väiksem ka suhteline vaesuse määr. Vastupidine olukord valitseb Hispaanias ja Portugalis, kus on suur keskhariduse katkestajate osatähtsus ja suur suhteline vaesuse määr.
Samas tuleb arvestada, et näidikulaud võib leida ka selliseid korrelatsioone, mida tavaelus on raske seletada või vastupidi: alati ei pruugi ilmselgelt seotud nähtuste vahel korrelatsioon matemaatiliselt väljenduda.
Vaesus ise võib olla nii jätkusuutmatuse põhjus kui ka tagajärg. Näiteks on viimastel aastatel taas suurenenud madala haridustasemega mitteõppivate noorte osatähtsus, mis 2007. aastal küündis kuni 15%-ni. Noormeestel on see näitaja lausa 20%, seega on viiendik 18-24-aastastest meestest jätnud kooli pooleli enne keskhariduse saamist. Haridustee katkemine võib tingida noorte hulgas suure töötuse ning see omakorda suurendab noorte vaesusriski, mis omasoodu võib ajendada noorte kuritegevust. Näiteks 2008. aastal panid noored toime kolm korda rohkem kuritegusid kui 2000. aastal. Kaudsemalt võivad need tegurid mõjutada ka teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mis on olulised jätkusuutlikkuse eeldused.

Statistika laialdasem kasutamine ühiskonnas soodustab nii teadmus- kui ka kodanikuühiskonna arengut, sest teave Eesti olukorra kohta osutab kitsaskohtadele, kus tuleks midagi ette võtta. Kodanikualgatuse raames on korraldatud prügikoristustalguid ning istutatud puid. Paljus muuski saavad kohalikud inimesed ise elu paremaks muuta. Statistika ulatuslikum tarvitus aitab ka andmeid täpsustada, kuna tekib vajadus näitajaid täiendada või lisada uusi. Siht on saada toimuvast objektiivne pilt.
Jätkusuutlikkuse näidikulaua tarkvara on loonud Euroopa Liidu teadusuuringute ühiskeskus ja Maailma Säästva Arengu Instituudi säästva arengu näitajate nõustamisrühm.