22. aprill 1932 – 6. september 2009

Meie prominentsemaid harrastusentomolooge Georg Miländer suutis endas ühendada professionaali tasemel kolm tegevusvaldkonda, huviala või ametit: insener, entomoloog ja kunstnik.
Georg Miländer sündis Tartus. Ta vanaisa Jaan Miländer oli ülikooli professor ja naistekliiniku juhataja. Lapsepõlv möödus tal Narvas, kus ema oli arst ja isa Kreenholmi manufaktuuri peamehaanik. Sõja puhkedes evakueeriti perekond 1941. aasta suvel Venemaale. Nižni Novgorodi (Gorki) lähedal Volga idapoolsel kaldal paiknevas Bori väikelinnas tärkas poisil huvi putukate vastu. 1944. aasta sügisest sai ta kodulinnaks Tallinn ja oli seda elu lõpuni.
Elukutselt oli Georg keemiainsener. 1955. aastal lõpetas ta Tallinna polütehnilise instituudi ja pärast tegi paar aastat ametnikutööd Eesti Energia peavalitsuses, seejärel töötas ta 35 aastat (1957–1992) projekteerimisinstituudis Eesti Tööstusprojekt, kus reainsenerist sai juhtspetsialist keemiatööstuse tootmishoonete, naftabaaside ja bensiinijaamade projekteerimise alal.
Inseneritöö kõrval oli ta juba õpinguaastatest alates kogunud ja uurinud putukaid, eelkõige liblikalisi ja mardikalisi. 1975. aastal lõpetas Georg Miländer kaugõppes bioloogia eriala Läti riiklikus ülikoolis, kaitstes diplomitöö Eesti siklastest (Coleoptera: Cerambycidae). Aastail 1969–2006 avaldas ta üle 60 teaduspublikatsiooni, sealhulgas olid „Eesti siklaste määraja” (1978), „Hiiumaa mardikalised” (1993) ja „Eesti putukate levikuatlas 1: Siklased” (1998, kaasautor Ilmar Süda). Eesti mardikaliste nimestik on tema uurimistöö tulemusena täienenud 351 liigi võrra, 138 liiki on uued Baltikumis.
Lapsepõlvest pärit tehnika- ja loodushuvi kõrval avaldus juba varakult ka Georg Miländeri mitmekülgse talendi kolmas tahk, joonistamisoskus. Putukatest paelusid noort Georgi esialgu liblikad, seejärel ka mardikad ja teised putukad. Aastate jooksul täiustas ta pidevalt putukate kujutamise tehnilisi oskusi. Ühendades kunstnikutalendi teadmistega entomoloogiast, kujunes Georg Miländerist hinnatud illustraator. Värvitahvlid liblikalistest ja mardikalistest on ilmunud Eesti Looduses, entsüklopeediates, monograafiates ja määrajates, aga ka plakatitena nii Eestis kui ka näiteks Leedus. Ühtekokku on ta teinud putukatest umbes 1700 värvijoonist.
Nagu trükis avaldatud materjalid, on perfektselt kujundatud ja kirjutatud ka tema käsikirjalised tööd, muu hulgas ingliskeelne raamat Tallinna päevaliblikatest („Butterflies of Tallinn”, 2000) ja venekeelne autobiograafiline teos „Entomoloogi tee” („Путь энтомолога”, 1998).