29. august 1915 – 1. november 2009

Endel Laas sündis Tartus paljulapselise perekonna üheksanda lapsena. Majandusliku kitsikuse tõttu hakkas ta juba varakult abistama vanemaid nende igapäevatöös. Pärast Tartu poeglaste gümnaasiumi lõpetamist 1935 tegi ta läbi aastase sõjaväeteenistuse ja sai lipniku auastme.
1936. aasta sügisel asus Endel Laas õppima Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonda. Õppetöö vaheaegadel töötas ta abijõuna katsetöödel ülikooli õppe- ja katsemetskonnas. 1937. aasta sügisel astus Endel Laas üliõpilasseltsi Liivika, sealt sai alguse tema suur spordihuvi ja karsked eluviisid, mis saatsid teda kogu elu. 29. mail 1940 kaitses ta diplomitöö teemal „A/S Tartu lauatehas”, mille järel tunnistati ta metsaosakonna lõpetanuks cum laude.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta ühe aasta metsnikuna Narva metskonnas. 1941. aasta juulis mobiliseeriti ta tööpataljoni, aastail 1942–1946 teenis Endel Punaarmees nooremleitnandi auastmes. Pärast demobiliseerimist asus ta 1946. aasta novembris assistendina tööle TRÜ metsandusteaduskonnas. Töö kõrgkooli õppejõuna kestis kuni pensionile minekuni 1990. a.
1956. aasta juunis kaitses Laas bioloogiakandidaadi väitekirja teemal „Uurimusi lehise seemnete kvaliteedist ja otstarbekast kasutamisest Eesti NSV tingimustes”. 1957 anti talle dotsendi, 1976 professori kutse. Veerandsada aastat oli Endel Laas teaduskonna dekaan, peaaegu niisama kaua kateedrijuhataja.
Endel Laas õpetas üliõpilastele dendroloogiat, metsaseemneteadust, taimlamajandust, metsakultuure ja metsamelioratsiooni. Tema peamised uurimisteemad olid Eestisse introdutseeritud okaspuude seemnete kvaliteet, istutusmaterjali kasvatamine ning metsakultuuride rajamine. Tema sulest pärineb üle saja teadustrükise, nende hulgas populaarne kõrgkooliõpik „Dendroloogia” (1967; 1987) ning monograafia „Viirpuud Eestis, nende kasvatamine ja kasutamine” (1998).
Endel võttis aktiivselt osa ka seltsitegevusest, olles juba üliõpilasena akadeemilise metsaseltsi tegevliige, pärast seltsi taasasutamist selle esimees ja aastast 1993 auliige. 1955–1964 täitis ta Eesti looduseuurijate seltsi sekretäri kohuseid. Tal oli suuri teeneid Metsamaja ehitamisel ja selle juurde dendropargi rajamisel.
Inimesena oli Endel tagasihoidlik, äärmiselt töökas ja kohusetundlik. Tema kauaaegset tegevust õppejõu ja ühiskonnategelasena hinnati vääriliselt: ta oli valitud paljude seltside auliikmeks, pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi, aastast 2005 kandis ta Tartu linna aukodaniku tiitlit.
Emeriitprofessor Endel Laasi viljakas töö kodumaa metsanduse hüvanguks on eeskuju vääriv meie metsameeste nooremale põlvkonnale. Endiste õpilaste, kolleegide ja tuttavate mälestusse jääb ta kui väljapaistev pedagoog, viljakas teadlane, printsipiaalne ning heatahtlik inimene.