Selle aasta tiitleid annab kokku lugeda: heal lapsel on mitu nime ja ilmselt ongi tulemas väga edukas, kirev ja sündmusrikas aasta.
Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puid 1996. aastast ja esmalt sai selleks kadakas. Seekordne aasta puu on toomingas, oleme teda juba tutvustanud ka raadio vahendusel ja muu hulgas leiab kajastusi interneti kaudu. Toomingast ilmub pikem lugu veebruaris, ent aasta vältel üllitame ka lühemaid lugusid, mis käsitlevad aasta puud süviti: toominga õite ja luuviljade kasutamine, nime päritolu, toominga võõrliigid, pärimuslood tema kohta jmt.
Ornitoloogiaühing on aasta linnuks valinud õgijad. Eestis üldlevinud haudelind on punaselg-õgija ning harva kohatakse ka hallõgijat; eksikülalisena on märgatud mustlauk- ja punapea-õgijat. Jaanuarinumbris sobitamegi tutvust õgijate ja nende kummalisevõitu elukommetega. Aasta linde on valitud 1995. aastast; esimesena pälvis selle staatuse rukkirääk.
Veebruaris saab 25-aastaseks Eesti orhideekaitse klubi. Käpaliste kaitsjate ühendus on oma sünnipäeva puhul valinud aasta käpaliseks punase tolmpea. Tutvustame seda suurepärast suureõielist käpalist pikemalt ilmselt juuninumbris ning orhideekaitse klubi tegemisi veebruaris, nende aastapäeval.
ÜRO on kuulutanud 2010. aasta rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks ehk nagu seda looduskaitsjad vahel slängis kutsuvad, biodifi aastaks. Eluslooduse mitmekesisus on oluline teema ka Eesti jaoks ning kavatseme sedagi aastat Eesti Looduse veergudel pikemalt kajastada. Otsa oleme lahti teinud õige kaugelt minevikust: seekordses numbris on luubi all kodumaa vetikafloora 400 miljonit aastat tagasi.
Tänavune aasta on oluline tähtpäev Eesti looduskaitse ajaloos: sada aastat tagasi asutas Riia looduseuurijate selts Vaika saartel esimese looduskaitseala, mida nüüdisajal tunneme Vilsandi rahvuspargina. Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on meil käsil Eesti looduskaitse juubeliaasta. Eesti Loodusel on plaanis igas numbris avaldada kirjutis looduskaitse minevikust või praegusest seisust, mainumber on aga tervenisti pühendatud meie looduskaitse olnule ja olevale.
Aasta alguses on paslik meenutada aastatellimust: kas see ikka sai aasta lõpul uuendatud? Eesti Loodust tellida pole kunagi hilja, aga tervet aastakäiku ei tarvitse veebruaris tellides enam saada.