|
 |
Eesti Loodus 2010/1 | SISUKORD
| poster EL 2010/1 |
|
Vägihein vihmas |
| Mõnel fotol on iseäralik saamislugu, nii et kõlbab teistele rääkida ja teistel on huvitav kuulata ka. Sageli avastan end siis imestamas, kuidas põhjalikud teadmised pildistatavast, tohutu järjepidevus või jällegi hämmastav vedamine on viinud erakordse fotoni. |
|
| eesti looduskaitse 100 EL 2010/1 |
|
Naissaare looduskaitse ja metsad |
| Eesti looduskaitse varasemat arengulugu käsitledes ei saa kuidagi mööda Naissaarest. Veelgi enam, 1297. |
|
| aasta lind EL 2010/1 |
|
Tänavuse aasta linnud on õgijad |
| Eesti ornitoloogiaühing valib igal aastal ühe linnu, keda üldsusele põhjalikumalt tutvustada ja kellele loodusesõbrad pööravad rohkem tähelepanu. Selle aasta lind on järjekorranumbrilt juba 16. |
|
| sõnumid EL 2010/1 |
|
350 miljonit keskkonnahariduse kättesaadavuse parandamiseks |
| Alates mullu 14. detsembrist saab keskkonnainvesteeringute keskusest taotleda toetust keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise projektidele. |
Kust algas tänavune lumetalv |
| 14. detsembril järsult alanud pakaseperioodi paar esimest päeva olid üsna lumetud. |
Tööd alustas Eesti teaduste akadeemia uus juhatus |
15. detsembril astus ametisse Eesti teaduste akadeemia (TA) uus juhatus.
Seaduse kohaselt valib akadeemia üldkogu presidendi ja teised juhatuse liikmed viieks aastaks. |
Kolm neljandikku Eesti parimatest üliõpilasteadlastest õpib Tartu ülikoolis |
| 11. detsembril andis haridus- ja teadusministeeriumi Tartus välja üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2009. |
Käivitub üks Eesti suuremaid keskkonnaprojekte |
Keskkonnaministeeriumi välja kuulutatud avatud riigihanke Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila sulgemiseks võitis Merko Ehitus, kellega ministeerium sõlmis lepingu. Ida-Virumaa suurima poolkoksimäe sulgemine maksab 323 miljonit krooni ning töid rahastab täielikult Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
„Tegemist on Eesti ühe suurema keskkonnaprojektiga ning suurima keskkonnaministeeriumi korraldatava projektiga,” ütles ministeeriumi asekantsler Harry Liiv. |
Euroopa Liit: hooned energiasäästlikumaks |
Brüsselis Euroopa Liidu (EL) energeetikanõukogu istungil langetatud otsuste järgi tuleb suurendada hoonete energiasäästlikkust ja tähistada tulevikus kõik energiatarbimist mõjutavad tooted energiamärgistega.
Lähtudes EL eesmärgist vähendada primaarenergia tarvet viiendiku võrra ja hoonete suurest osakaalust EL energiatarbimises kiideti heaks hoonete energiatõhususe direktiivi muudatused. |
Loodusajakiri esitles viiendat kogumikku „Lehed ja tähed” |
| Loodusajakirjal oli 10. detsembril Tartus kaks olulist üritust: jagati auhindu Eesti Looduse 10. |
|
| summary EL 2010/1 |
|
|
Bird of the year: Shrikes
Tarvo Valker introduces shrikes − the birds that Estonian Ornithological Society has nominated as birds of the year. Although they belong to the group of singing birds, their lifestyle is that of a predator. |
|
| intervjuu EL 2010/1 |
|
|
| artiklid EL 2010/1 |
|
Kivist herbaarium |
| Geoloogidel jätkub Eestimaal avastamisruumi, sugugi mitte kõik siinses maapõues peituvad kivistised pole veel üles leitud ega kirjeldatud. 2006. |
Gripiviiruse levikuteed rändlindudest aerosoolini |
| Gripi nimetus influenza – „tähtedelt pärit haigus” – pärineb Itaaliast 15. sajandist ja täpsed ülestähendused gripipandeemiast on aastast 1580. |
Ronk, intelligentne konserviavaja |
| Talvises rabas ja metsas valitseb vaikus. Aeg-ajalt kostab kusagilt kaugemalt rähni toksimist või puuokstes tihaste sidinat. |
Kakkudest muiste ja mullu |
| Möödunud aasta lind kodukakk osutus rahva seas üllatuslikult populaarseks liigiks. Eesti ornitoloogiaühingu ja Eesti rahvaluule arhiivi koostöös koguti ülestähendusi nii inimeste endi kogemuste ja vaatluste kohta kui ka teistelt kuuldut: uskumusi, lugusid öökullist kui endelinnust, rahvapäraseid nimetusi jne. |
Pisut veel karusnahkadest |
| Eesti Looduse novembrinumbrit lugedes tundub küll, et meie loomakaitseselts ja roheliste erakond tahavad olla veel rohelisemad kui Euroopa Liidu omad. Kipub paika pidama uutmoodi vanasõna, et üks asjatundmatu oskab rohkem väita, kui sada tarka tõestada või ümber lükata. |
Zemgale paepankadelt Leedu karstilehtriteni |
| Lätimaa loodus on mitmes mõttes Eesti lõunapoolne jätk. Üks äraspidine peegeldus on lõunanaabrite paepangad. |
|
| EL KÜSIB EL 2010/1 |
|
Miks Kopenhaageni kliimakonverentsil kuhugi ei jõutud? |
| Kopenhaageni kliimakõnelused lõppesid pettumusega: riigid ei andnud tegelikke lubadusi piirata kasvuhoonegaaside heidet õhku. Ent Kyoto lepe kehtib veel veidi ja on aega, et selle järjes kokku leppida. |
Mida arvab klimatoloog Kopenhaageni kliimakonverentsist? |
| Kopenhaagenis peetud kliimakonverents oli kliima ja selle uurimisega seotud vaid lähtealusega, mis pärineb IPCC aruandest. See väidab, et kliima soojeneb, tõenäoliselt inimtegevuse tagajärjel, ja et seda tuleks pidurdada. |
|
| veebivalvur EL 2010/1 |
|
|
Selgusid 2009. aasta viimased keskkonnaprogrammi toetuse saajad
Keskkonnainvesteeringute keskuse kodulehelt võrgupaigas http://www.kik.ee/?op=body&id=31 on esitatud täielik nimekiri kõigist 2009. |
|
| toimetaja veerg EL 2010/1 |
|
Looduskaitse-, toominga- ja muud aastad |
Selle aasta tiitleid annab kokku lugeda: heal lapsel on mitu nime ja ilmselt ongi tulemas väga edukas, kirev ja sündmusrikas aasta.
Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puid 1996. aastast ja esmalt sai selleks kadakas. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
