2010/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2010/1
Kakkudest muiste ja mullu

Mdunud aasta lind kodukakk osutus rahva seas llatuslikult populaarseks liigiks. Eesti ornitoloogiahingu ja Eesti rahvaluule arhiivi koosts koguti lesthendusi nii inimeste endi kogemuste ja vaatluste kohta kui ka teistelt kuuldut: uskumusi, lugusid kullist kui endelinnust, rahvapraseid nimetusi jne. (loe ja vaata joonistusi: www.eoy.ee/kodukakk). Nd on aeg otsida vastust ksimusele, kas meie argikujutluste kakk vastab eurostandardile.

Kigepealt tuleb tunnistada, et rahvaprimusse talletunud kakuliste liiki mrata on olnud raske lbi aegade nii meil kui ka mujal. Niteks kmnekiteline usundileksikon Handwrterbuch des deutschen Aberglaubens (19271942) pakub vlja kolm mrksna: kirjelduste jrgi otsustades on Eule kakkude ldnimetus, Kauz mrgib pigem kodukakku ja Uhu kassikakku, kuid tpset vahet pole tehtud.

Juba antiikajast on kulli peetud nnetusetoojaks, fataalseks endelinnuks. Pulmarongile vastu lendav kull hoiatab noorpaari nnetuse eest, kaku hl haigetoa akna taga kuulutab kadu. Kodukakku on nimetatudki surmalinnuks ja leinalinnuks. Germaani traditsioonis on tema hd Komm mit! (Tule kaasa). Kes ta kutset kuuleb, sureb enne, kui aasta mda saab. Itaalias on isegi kulli pilku surmavaks peetud. Talletatud uskumusteadete jrgi otsustades on teiste rahvaste folklooris halvad ended surm, haigus, sda, nlg, ikaldus, tulekahju kakkudega seotud primuses suuremas lekaalus kui meil.

Eesti traditsioonis on kulli snumit ptud lahti mtestada, ja siin on oma reeglid. Kui mina lksin poisikest tooma Elva kliiniku, siis kull vksus lapse moodi. kulli hlest on kohe kuulda, mis ta ennustab. Kui tuleb nnetus, siis ulub. Kui pulmad tulevad, siis piiksub (Rannu, 1988). Kakuliste hlitsusi jlgides on meil sna oluliseks peetud, kas endelinnu hd klab rmsalt vi kurvalt, selle alusel on ka interpreteeritud: ulumine, oigamine, nutmine, nuuksumine ja kiunumine thendab surma, leina, kurbust, vaeva, nnetust vm. halba; kiiksumine, niutsumine ja haukumine kuulutab lapse sndi; naermine thendab head kasvab hea vili, tuleb kaugelt klaline, ees on pulmad, tuleb pidu. Huikamine vib thendada nii head kui ka halba, ksiti lihtsalt ilmamuutust. Hndkaku rtmistatud hd Uhuu! Kas tdrukud kodu? annab mrku, et peresse on peatselt kosilasi oodata.
Soome folkloorist on teada kena seletusmuistend kosilaste ootamisest tdinud vanapiigast, kes aina hikas: Uhuu! Uhuu!, et peiud teda mrkaks, kuni muutus kassikakuks. Lne-Euroopa rahvaste folklooris kohtab nunnast kakuks muutumist, samuti vivad saada vanatdrukutest prast surma kullid. Kige sagedamini on kakkusid peetud nia kehastuseks, kullina vib end nidata ka metshaldjas. htlasi on kakkudele omistatud erilist maagilist mju niduse trjes, nimelt painaja vastu seda ka Eestis.

kull ja nahkhiir peavad vanapagana tehtud olema, need on tema oma nu jrele teinud, selleprast nad sel kivad. kull maha lasta ja talli ehk lauda seina klge naeltega kinni la, siis miski paha haigus loomadesse ei hakka, sest et pahad vaimud seda kardavad (Haljala, 1896).
Tenoliselt sai kakkude talliustele vi -seintele naelutamise komme meil tuntuks misade kaudu, teateid on enam Saaremaalt ja Luna-Eestist. Mulluselt kakufolkloori kogumise vistluselt siiski sellesisulisi tekste arhiivile ei saabunud.

Niakullide hulka kuulub Lapimaa kulliks nimetatud ja meile aeg-ajalt taliklalisena sattuv lumekakk. Teda on nhtud Lapi nidade lkitatuna Eestimaalt tetresid oma maale kihutamas:
Lapi kull kinud vanal ajal Saaremaalt tetri ajamas. Kui tema Saaremaale judnud, siis lendand kik tedred tema juure kokku. Kohe vtnud, kui suur kari juba koos olnud, tagasimineku Lapimaale ette. Nii kinud Lapi kull vanasti tihti Saaremaalt tetri ajamas. Tedred ei kartnud teda prmugi, vaid imevel kogunud kik parves tema mber ja lendand hes temaga Lapimaale (Muhu, 1927).
Ka Lapi kaku kohta ei tulnud mulluse kogumisaktsiooniga htegi teadet. llatav oli koguni heatahtlik, sbralik ja hooliv suhtumine nii ronimisharjutusi tegevatesse kakupoegadesse kui ka vareste rnnaku eest varjuvatesse vanalindudesse. le ootuste rohkesti laekus pereprimusena plvest plve jutustatud memoraate ennete (lapse snd, pereliikme vi kodulooma surm, nnetus vm.) tideminekust, samuti kulli hlitsuse seostamisest mingi vaimolendiga. Aga kakku kui tarkuse smbolit mainiti vaid paaris saadetises.

Mall Hiieme (1937) on loodusehuviline folklorist, Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur.



Mall Hiieme
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012