Kopenhaagenis peetud kliimakonverents oli kliima ja selle uurimisega seotud vaid lähtealusega, mis pärineb IPCC aruandest. See väidab, et kliima soojeneb, tõenäoliselt inimtegevuse tagajärjel, ja et seda tuleks pidurdada.

Maakera keskmise temperatuuri tõus viimase poolteise sajandi jooksul on uurimuste tulemusena suhteliselt kindlalt teada. Kiirem soojenemine on iseloomustanud umbes viimast viitkümmend aastat ning eelkõige põhjapoolkera mõõdukaid ja suuremaid laiuskraade. Üldist soojenemistendentsi on püütud küll kahtluse alla seada väitega, et mõõdetud temperatuuri tõus seostub mandrialadega. Maailmameri hõlmab aga palju suurema osa maakera pinnast, mille kohta usaldusväärseid mõõtmistulemusi pole.

Hoopis vaieldavam on, kas kliima soojeneb inimtegevuse tagajärjel ja kas see jätkub ka tulevikus samamoodi. Siin faktilist andmestikku pole ning IPCC järeldused põhinevad mudelarvutustel. Nende alusel on viimaste aastakümnete soojenemist väga tõenäoliselt põhjustanud suurem kasvuhoonegaaside heide atmosfääri. Seda seisukohta on aga palju kritiseeritud. Mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud vormi. Mitme teguri mõju võib neis olla kirjeldatud ebapiisavalt ja näiteks atmosfäärimudelid suudavad enam-vähem õigesti ilma ennustada vaid umbes nädalaks ajaks.
Paraku jääb enamik kliimamudeleid ka nüüdiskliima olude arvutamisega jänni: tulemuste erinevus tegelikkusest on märgatav. See paneb mind üsna kahtlevalt suhtuma nendesse ennustustesse, mida on kliimamudelite abil kokku pandud. Kopenhaageni konverentsil olid globaalse kliima muutumise ja selle põhjuste kohta võetud aluseks sellised eeldused, mille üle teadusmaailmas alles diskuteeritakse – need pole leidnud lõplikku kinnitust. Muidugi on igati mõistlik, et piiratakse fossiilse kütuse põletamist, kuid kas selle tarbeks on vaja nii palju bürokraatlikku sehkendamist, selles ma kahtlen. Pigem võib irooniliselt öelda, et tänu kliimamuutuse problemaatikale on maailmas tööd saanud lugematu hulk poliitikuid ja ametnikke.
Võib kindlalt väita, et kliimaolud maakeral on muutunud nii minevikus, tänapäeval ning ilmtingimata muutuvad need ka tulevikus. Seega on absurdne üleskutse võidelda kliimamuutustega. See on sama mõttetu, kui võidelda aastaaegade vaheldumise vastu.
Praegusaegset kliima soojenemist tuleks vaadelda kui mingi pikema tsükli üht faasi. Varem või hiljem peab järgnema keskmise temperatuuri langus. Kas see toimub kümne, saja või tuhande aasta pärast, seda pole praegu võimalik öelda. Lõpmatult ei saa aga kliima soojeneda, kuna maakeral pole selleks energiavarusid.