2011/01



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2011/01
Tpptaelik eelistab kiivas kasvukohti

Loodusehuvilisel on talvelgi sna palju vaadata ja mtteainet. Esikohal on muidugi loomade jljed lumel, siis puude ja psaste ratundmine pungade ja okste jrgi. Thelepanu vrivad ka paljude puuseente mitmeaastased viljakehad, mis lehtedeta puude taustal hsti silma paistavad.

ks ja sama torikseeneliik vib anda nii lamatvede allkljel liibunult kasvavaid kui ka kbaratega viljakehasid. Mnel teisel liigil arenevad ainult liibunud, kolmandal ainult kbarja kasvuvormiga viljakehad.
Mlemal kujutbil on oma eelised. Liibunud viljakeha lesehituseks kulub seenel vhem ainet ja energiat. Nad saavad aga kujuneda ainult enam-vhem horisontaalselt, enamasti maapinna lhedasel lamapuidul, lamatvedel vi mahalangenud okstel, mnel liigil hoopiski koredas metsakdus. Viljakehast vlja langevad eosed peavad levimiseks kohe sattuma tusvate huvoolude ktte, muidu nad kuigi kaugele ei jua.
Kbarakujulised viljakehad vivad kasvada puutvedel, mnelgi liigil isegi kmne-paarikmne meetri krgusel. Kuid lisaks eoseid moodustavale torukesekihile peab seen kulutama rohkelt ainet ja energiat selle kihi kandetarindi, kbara lesehitamisele.
Maapinnast krgel asuvates kbarates kujunevatel eostel on aga palju rohkem eeldusi tuulega kaugemale kanduda ja nnda seene edukat levikut tagada. Neid erisuguseid ehitusviise vib pidada eri seente erilaadsete levimisstrateegiate vljendusiks.

Juuresoleval tpptaeliku (Phellinus punctatus) fotol on nha veel ks, kolmas vimalus, kuidas kohastuda kasvukohaga. Kaldus vi kverdunud puutvede ja okste allapoole kaldus pinnal kujunevad liibunud viljakehad, mille eoseid moodustava kihi torukesed on rangelt vertikaalsed. ra korjates neme, et erinevalt tavalistest liibunud torikseentest pole torukesed viljakeha allpinna suhtes risti, vaid piksed; vastavalt pole ka nende suudmepoorid ringjad, vaid maralt pikaks veninud.

Fotol me mingeid viljakeha poore ei ne, ka looduses vaadates vivad need jda mrkamata: nad on niivrd peened, hel ristlbilike ruutsentimeetril le 6500. Sees eoseid moodustavad torukesed on 24 mm pikkused, kuid ainult 0,070,11 mm lbimdus. Eosed on peaaegu kerajad, kuni 910 μm (0,01 mm) pikkused. Selle liigi eosetoodangut pole uuritud, kuid vime lhtuda haavataeliku ligidase ehitusega viljakehade kohta teada olevast: igast torukesest langeb pevas vlja le 7500 seal valminud eose.
Torukese sisepinna rakkudelt, eoskandadelt peaaegu toru keskteljeni paisatuna seisab neil ees umbes poole kuni kahe sekundi pikkune langemine lbimdust kuni 60 korda pikemas silindris. Selle jooksul ei tohi nad torukeste seinte vastu puutuda ega sinna takerduda ka siis mitte, kui puutvi tuules kiigub ja torukesed vertikaalsena ei psi. Kuidas see vimalik on, sellele annavad vastuse biofsika ja aerodnaamika. Seene-eoste leviku uurimine pole aga veel plvinud nende teaduste erilist thelepanu.
Tpptaelik on Eestis sna levinud, teada on le 200 leiukoha paljudel lehtpuuliikidel, eriti sageli pajudel, sarapuul ja toomingal. Selle seene ratundmist hlbustab viljakehade taanduv kasvuviis: iga aastaga pakseneb viljakeha uue torukesekihiga, mis on vanematest kihtidest kitsam. Nii muutub viljakeha aja jooksul lbilikes padjakujuliseks keskelt paksem, servadest hem.

Erast Parmasto (1928) on mkoloog, Seenevana.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet