2011/01



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Vaatlus EL 2011/01
Anna teada linnas nähtud rebasest!

Eestlased on rebastega kokku puutunud juba muistsetest aegadest. Paljud on selle vahva loomaga kõigepealt kohtunud muinasjuttude kaudu. Viimasel ajal on aga rebased muinasjutust nii-öelda välja astunud ja tulevad meile üha sagedamini külla isegi linnadesse. Miks nii?
Punarebaste arvukus on nii Eestis kui ka mujal Euroopas tunduvalt suurenenud eduka marutõvevastase vaktsineerimise tõttu, mida veterinaar- ja toiduamet on meil teinud alates 2005. aasta sügisest. Enne vaktsineerimist oli rebaste arvukus keskkonnaministeeriumi andmetel viimati haripunktis 2003. aastal. Samal aastal oli kõrgpunktis ka marutaud: veterinaar- ja toiduameti andmetel tuvastati 813 tõvejuhtumit, neist 315 korral olid haigestunud rebased.
Vaktsineerimise tõttu tuleb praegu marutõvejuhte ette võrdlemisi vähe. Viimased kolm marutõves rebast registreeriti 2009. aasta suvel Põlva- ja Võrumaal, Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses. Kui enne vaktsineerimist oli just marutaud peamine rebaste arvukuse piiraja, siis nüüd ei saa teised tegurid (muud tõved, küttimine jne.) sellega enam hakkama ning rebased on üha enam hakanud hõivama neile seni mitteomaseid elupaiku.
Rebased linnas ei ole uus nähtus. Suurbritannias on neid asulates registreeritud juba 1930. aastatest, Ðveitsis elab rebaseid enamikus suurlinnades, samuti Oslos, Århusis, Stuttgardis, kui tuua vaid mõned näited Euroopast. Kuid pärast marutõvevastaste vaktsineerimisprojektide algust on näiteks Ðveitsis teaduskirjanduse andmeil linnarebaste arvukus suurenenud neli korda. Eestiski on viimaste aastate jooksul üha sagenenud juhud, kus rebast on nähtud linnapargis, koduõuel või koguni majakatusel.
Ajendatuna rebaste järjest suurenevast tungist linnadesse teeb Tartu ülikooli zooloogiaosakond uurimust „Punarebased Eesti linnades ja nendega seotud võimalike probleemide kaardistamine”. See on osa suuremast rebaste uurimisprojektist. Siht on selgitada rebaste linnadesse levimise seaduspärasusi, teha kindlaks sellega kaasnevad probleemid ning otsida neile lahendusi. Uurimistöö kestab aasta ja tulemustest antakse teada ajakirjanduse kaudu.
Kõigil, kes on rebaseid oma silmaga linnas näinud, palutakse sellest teada anda, vastates lühiküsimustikule veebiaadressil: www.eformular.com/usaarma/linnarebane1.html.



Urmas Saarma
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012