| Artikkel EL 2011/01 |
 |
Trühvleid kasvab ka Eestis |
| Enamiku jaoks seostub sõnaga „trühvel” mõnus ðokolaadikomm. Tegelikult peitub selles sõnas nii magus kiusatus kui ka hoopis isemoodi ning suuremale osale inimestest tundmatud seeneriigi asukad. |
15 aastat rannaniitude looduskaitselist hooldust Eestis |
| Kuna pärandkooslused ja neid asustavad liigid olenevad inimtegevusest, tuleb nende taastamiseks, hoiuks ja kaitseks leida sobiv majandamisviis. Rannaniite on 15 aastat hooldatud looduskaitse põhimõtete järgi. |
Äri ohustatud liikidega |
Saagem tuttavaks majandusharuga, millel on liikide väljasuremise põhjusena peaaegu niisama suur roll kui elupaikade hävimisel ning mis seadusvastaste tuluallikate seas hingab kuklasse relva- ja narkoärile.
Praegusel ajal peetakse loomulikuks, et elevante või tiigreid on vaja kaitsta. Eelmise sajandi keskpaigas olid need teemad veel uued. |
Huvitav kooretee Ladina-Ameerikast |
| Meil kaubastatavate teede perre on end tasahilju poetanud lapatšotee. Hoolimata kuiva teepuru pisut kummastavast välimusest saab sellest valmistada mitmeotstarbelist jooki. |
Tehveri tamm |
| Üks Tartu silmapaistvamaid professoreid möödunud sajandil – Julius Tehver – oli härrasmees, üsna terava, lühikese ja täpse ning kindla sõnaga, millel oli suur kaal. Talle ei meeldinud, kui teda üritati ilma luba küsimata pildistada. |
Täpptaelik eelistab kiivas kasvukohti |
| Loodusehuvilisel on talvelgi üsna palju vaadata ja mõtteainet. Esikohal on muidugi loomade jäljed lumel, siis puude ja põõsaste äratundmine pungade ja okste järgi. |
Sada aastat andeka botaaniku ja metsamehe Harjo Sanduri sünnist |
| Tartu ülikooli metsaosakond (1920–1946) koolitas mitmekülgseid spetsialiste, kes valdavalt jäid truuks valitud erialale. 144 diplomiga lõpetanust siirdus ainult üheksa teistesse eluvaldkondadesse, sealhulgas teadus- ja õppetööle. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
