Töötan Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudis vanemteadurina. Minu põhiline uurimisobjekt on harilik müürlook (Arabidopsis thaliana), üks maailma laborite olulisemaid katsetaimi, mis kasvab looduslikult ka Eestis. See on esimene taim, mille genoomi järjestus aastal 2000 täielikult kindlaks tehti. Taim ise pole väliselt kuigi silmatorkav, pigem tavaline väike ristõieline. Pean tunnistama, et ma pole teda looduses kunagi märganud, küll aga laboris.

Pildil on müürlooga tolmukapea, mis peaks sisaldama tolmuteri. Tolmukapea on värvitud sünteetiliste fluorestseeruvate värvidega: Hoechsti värv DNA visualiseerimiseks (helesinine) ja FM 4–64, mis seostub rakumembraanidega (punane). Kasutatud on ka rakukestade autofluorestsentsi (rakukestad sisaldavad ohtralt ligniine ja teisi fluorestseeruvaid aineid), mis pildil paistab rohelisena.

Fluorestsentsi tekitamiseks on värve vaja ergastada. Selleks kasutatakse lasereid ja laserskaneerivat konfokaalmikroskoopi. Kolme lainepikkusega laserite ühendatud kiir skaneerib objekti (tolmukapead) punkthaaval läbi 20-kordse suurendusega objektiivi, punkti suurus on 0,22 mikromeetrit. Igast punktist kiirguv fluorestsents püütakse kinni fotovõimenditega ja arvuti paneb selle kirja numbrina, mis iseloomustab fluorestsentsi tugevust antud punktis. Lõpuks pannakse numbritest kokku digitaalne pilt, kus vähem või rohkem helendavatest punktidest on saanud pikslid.
Pilt pälvis rahvusvahelisel 35. mikrofotograafia võistlusel „Nikon Small World 2009” esimese auhinna ja on avaldatud tänavu ajakirja National Geographic jaanuarikuu numbris rubriigis „Visions of Earth” pealkirjaga „Estonia”. Küllap arvas National Georaphic’u toimetus, et sellisena näevadki eestlased Maad.