2011/03



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2011/03 | SISUKORD
kroonika EL 2011/03

Lhikroonika
Pakasekuu veebruar

Knlakuu tuli sulaga. Kuu esimesse kmmepevakusse mahtus vihma- ja lrtsi-, aga natuke isegi pikeseilma.
  • Loe lähemalt...

  • Kroonika
    Jloomaaed Tallinnas

    Eestis on saanud tavaks thistada ka Hiina uusaasta saabumist. Tnavu olid kige suuremad pidustused kindlasti veebruari alguses Tallinnas.
    5.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL KSIB EL 2011/03

    Kui eriline oli mdunud aasta ilm Eestis?
    Ilmast rkides on tava kigepealt iseloomustada hutemperatuuri. Soojarekordeid tuleb Eesti meteoroloogiajaamades praegusel kliima soojenemise ajal pris sageli ette.
  • Loe lähemalt...
  •  

    aasta puu EL 2011/03

    Jalakas ja knnapuu Eestis
    Jalaka perekonnast kasvavad meil looduslikult harilik jalakas (Ulmus glabra) ja knnapuu (Ulmus laevis). Mitut jalaka liiki kasvatatakse kultuuris, aga kneledes jalakast, mtleme ikka meie kodumaist puuliiki, harilikku jalakat.
  • Loe lähemalt...

  • Pisike seen jalakate koorermedes
    Koos jalaka ja knnapuuga on Eestisse juba ammu tulnud ka mitu vga haruldast kandseent, kes on Eestis oma leviku piiril. ks nendest on jalaka-tubaknahkis (Hymenochaete ulmicola), kelle tillukesed vaevumrgatavad viljakehad kasvavad jalaka ja knnapuu elusa puu koorekorba sgavates lhedes.
  • Loe lähemalt...
  •  

    SNUMID EL 2011/03

    Eesti Vabariik tnas 99 inimest riiklike teenetemrkidega
    President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 2. veebruaril alla otsusele, millega mras iseseisvuspeva puhul ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustusena 99 inimesele kodu- ja vlismaal riiklikud autasud.
  • Loe lähemalt...

  • Riigi teaduspreemiate laureaadid on selgunud
    Vabariigi aastapeval, 24. veebruaril anti ktte tnavused riigi teaduspreemiad.
  • Loe lähemalt...

  • Tallinna likooli rektoriks on valitud Tiit Land
    14. veebruaril valis likooli senati liikmetest, professoritest, juhtteaduritest, kuratooriumi liikmetest ning lipilaste esindajatest koosnev valimiskogu jrgmiseks Tallinna likooli rektoriks Tiit Landi.
  • Loe lähemalt...

  • Saaremaa ja Hiiumaa elanikele lks praamisit odavamaks
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) otsusega hakkas alates 1. veebruarist VirtsuKuivastu ja RohuklaHeltermaa parvlaevaliinidel kehtima uus hinnakiri, mille jrgi muutub parvlaevasit saarte elanikele ja kaubavedajatele odavamaks.
    Saarte elanikud, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Saare vi Hiiu maakond, saavad osta parvlaevadele soodusreisijapileti.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnaprojektideks ksiti raha le 42 miljoni euro eest
    15. veebruaril keskkonnainvesteeringute keskuses (KIK) lppenud keskkonnaprogrammi taotlusvooru laekus 863 taotlust toetussoovidega kokku le 42 miljoni euro eest.
  • Loe lähemalt...

  • Ahhaa on mullune Tartu parim ehitis
    16. jaanuaril kuulutas Tartu linnavalitsus vlja 2010.
  • Loe lähemalt...

  • Tansaania: koolobused toiduks
    Rahvusvaheline kriitiliselt ohustatud kossteemide kaitse fond CEPF avalikustas veebruari alguses kolme Tansaanias tehtud omaette uuringu tulemuste kokkuvtte; peale CEPF inimeste osales asjatundjaid Tansaaniast, Itaaliast, USA-st, Taanist ja hendkuningriigist.
    Uuriti Udzungwa jrsakumetsa reservaadi elustikku Luna-Tansaanias ja juti muret tekitavate jreldusteni: mitme liigi asurkonnad kivad kiiresti alla, phjuseks esmajoones loomade tarvitus toiduks ning elupaikade hving. Nii on tiesti hukuohu servale judnud ks kahest ainult nendes mgedes elavast prdikust, Udzungwa rohekoolobus Procolobus gordonorum.
  • Loe lähemalt...

  • Aidates metsi, aitame iseendid
    24. jaanuaril sai RO metsafoorumi aegu ametliku alguse rahvusvaheline metsa-aasta.
  • Loe lähemalt...

  • Lootusevlgatused lbi murepilvede
    Nii vttis looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) veebruaris kokku Kadunud konnade-kampaania senised tulemused.
    CI ja maailma looduskaitse liidu IUCN amfiibiuurijate trhma ASG mullu augustis algatatud ning organisatsiooni Global Wildlife Conservation (GWC) toetatud kampaania kigus otsitakse le kogu maailma sadakonda kahepaikseliiki, keda pole kohatud vhemalt viimasel kmnel aastal. Eriti hisata pole esialgu phjust: esimese viie kuuga on viiel kontinendil kokku kahekmne hes riigis sajast otsitavast leitud vaid neli.
  • Loe lähemalt...

  • Elekter annab hoo postiveole
    Sloveenia postitalitus Pota Slovenije on vtnud tarvitusele elektrisidukid: Ljubljana, Koperi ja Celje linnakeskmetes on postiveol nd ametis kolm elektriautot ja 38 -mootorratast.
    Pota Slovenijel, riigi suurimal postivedajal, on kasutuses 1010 autot ja 1500 mootorratast. 2009.
  • Loe lähemalt...

  • Briti looduskaitsjad nuavad kasvuturba maksustamist
    Vitluses ssihappegaasi emissioonide vhendamise nimel on turbal oma osa nii pluss- kui miinuspoolel. hest kljest viib looduslikus seisundis mrgaladel moodustuv turvas ssihappegaasi pidevalt ringlusest vlja, teisest kljest aga vabaneb ssihappegaas avatud maardlatest turba lagunemisel vga kiiresti ja suurel hulgal.
    Suurbritannias on hinnatud, et ainuksi aednike poolt kasutatava kasvuturba kaevandamine phjustab aastas sama suure hulga kasvuhoonegaaside lendumist atmosfri kui 300 000 autot ning toob saastemaksudena hiskonnale le 30 miljoni naela kahju, mis aga praegu turba mgihinnas ei vljendu.
    hendkuningriigi valitsus on on seadnud eesmrgiks jrgmise kahe aastakmne jooksul aianduses turba kasutamisest loobuda, kuid riigi looduskaitsjate arvates on sellest vhe.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2011/03

    Tree of the Year: Elm trees in Estonia
    Elmar Kaar describes the trees of the year the Wych Elm and European White Elm and helps to differentiate between the two species. Both trees are native species of Estonia, but have become very rare in our natural forests and both are threatened by a fungus called Graphium ulmi, which has killed a large proportion of elm trees everywhere in Europe.
  • Loe lähemalt...
  •  

    poster EL 2011/03

    Mrlooga tolmukas
    Ttan Tallinna tehnikalikooli geenitehnoloogia instituudis vanemteadurina. Minu philine uurimisobjekt on harilik mrlook (Arabidopsis thaliana), ks maailma laborite olulisemaid katsetaimi, mis kasvab looduslikult ka Eestis.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid EL 2011/03

    Pakendijtmete sortimine sstab nii keskkonda kui ka rahakotti
    Pakendijtmete kogumise ja taaskasutuse le kivad vaidlused ning segadus ajendasid riigikontrolli analsima, kas riigi tugi on piisav, et pakendijtmeid eraldi kogutaks ning taaskasutataks. Hinnanud olukorda, judsime veendumusele, et riigi ja kohalike omavalitsuste jrelevalve peab tunduvalt paranema.
  • Loe lähemalt...

  • Iseloom ja loom ise. Miks ja kuidas uuritakse loomade isiksusi
    Inimeste kitumiserinevuste kohta on mrkmeid teinud juba iidsed mesopotaamlased aastatuhandeid tagasi. Tervisega seostas inimese isiksust juba Hippokrates, kes elas umbes 460370 a.
  • Loe lähemalt...

  • Knekad satelliidipildid: suurvesi kevadel 2010
    2010. aasta kevadel tabas Eestit viimase 50 aasta kige ulatuslikum suurvesi.
  • Loe lähemalt...

  • Elurikkuse sihid Nagoyast
    2010. aasta oktoobris peeti Jaapanis Nagoyas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste kmnes konverents (nn.
  • Loe lähemalt...

  • Naat on aednikule nuhtlus, nlgijale vljaps
    Toidupuudus ja kerkivad hinnad sunnivad prama pilgu heas kasvujus taimedele, keda inimesed on varemgi toiduks pruukinud. Harilik naat tidab neid nudeid.
  • Loe lähemalt...

  • Suurnokk, Eesti oma kakaduu
    Enam kui paarisadat erinolist sulelist vime kutsuda kaasmaalasteks, sest just siia tulevad nad igal kevadel poegi kasvatama. ks iseralikumaid ja vhetuntumaid on suurnokk-vint, lhemalt ka suurnokaks kutsutud tegelane.
  • Loe lähemalt...

  • Tkikese kodusaare lugu Ameerika loodusloomuuseumist New Yorgis
    Eelmisel sgisel New Yorgis Ameerika loodusloomuuseumis kies meenus likooliaegne Saaremaa ppereis, ks sealne paemurd ja seal meie professori jutustatud lugu. Tundsin, et oli saabunud ige aeg see minevikku vajunud sndmus ja muuseumis nhtu kokku viia: poolikutest teadmistest toitu ammutav uudishimu hakkas liialt suureks paisuma.
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas hoida suhteid kopraga
    Euraasia kobras (Castor fiber) on meie looduse plisasukas. Tsi, ligi sada aastat seda tkat looma meie veekogudes ei ujunud, sest inimese ahnus tema naha, liha ja nre jrele tegi koprale lpu.
  • Loe lähemalt...

  • Vikeveekogude inventuur selgitas putukate ja kahepaiksete levikut
    Vikejrved, jrvikud, lombid, tiigid, endised linaleoaugud jms. vikeveekogud on oluline elupaik kmnetele ja sadadele liikidele, kellest paljud on haruldased ja ohustatud.
  • Loe lähemalt...

  • Tammed igavikuks
    Ndse Eesti maalikooli, kunagise Eesti pllumajanduse akadeemia (EPA) praegune asupaik Tallinna maantee res otsustati eelmise sajandi kuuekmnendate algul. Sellest tnini oleme emakese Maaga teinud ligi viiskmmend tiiru mber Pikese.
  • Loe lähemalt...
  •  

    veebivalvur EL 2011/03

    Kevad hakkab rkama
    Pakaselises veebruaris tuli teade, et 2006. aastal alanud ja meilgi kllalt suure thelepanu plvinud esmajoones lastele meldud rndlindude saabumise veebiregistreering Spring Alive (www.springalive.net/world; meil Kevad rkab www.springalive.net/et-ee) on saanud vrvika tienduse, mis Eestit kll kuigivrd ei puuduta.
  • Loe lähemalt...

  • Rahvuslind Googlei kujunduses
    Eesti riigi snnipeva ei jtnud ra mrkimata ka otsingumootor Google. Vanemaid Google'i phadelogosid saab nha aadressil www.google.com/logos/.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti transpordikorraldus ei ole kestlik
    Vrgupaigast valitsus.ee/et/riigikantselei/saastva-arengu-komisjon/saastva-transpordi-raportsaab lugeda sstva arengu komisjoni jaanuaris esitletud sstva transpordi raportit ja selle lhikokkuvtet.
    Raporti siht on anda hinnang Eesti transpordi ja liikuvuse praegustele suundumustele ning selle alusel vimekusele tita rahvusvahelisi keskkonnakohustusi. Raport kinnitab, et praeguste suundumuste jtkudes ei arene Eesti transport ja liikuvus ndsest kestlikumaks.
  • Loe lähemalt...

  • Kus on karta leujutust
    Keskkonnaministeeriumi algatusel on valminud leujutusriskide esialgne hinnang, mis on ldsusele kttesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Sellel on kaardistatud Eestis asetleidnud leujutused, eristatud neist olulised ning mratud leujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    toimetaja veerg EL 2011/03

    Aastad on seekord vennad, aasta puud samuti
    hele klmale ja pikale jrgneb teine klm ja pikk talv kes oleks seda tahtnud vi osanud arvata? Tegelikult on ajalugu, eesktt muidugi viimase sadakonna aasta ilmavaatlused nidanud, et sellised lumerohked pakasesed talved kivad sageli just paarikaupa.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012