|
 |
Eesti Loodus 2011/03 | SISUKORD
| poster EL 2011/03 |
|
Müürlooga tolmukas |
| Töötan Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudis vanemteadurina. Minu põhiline uurimisobjekt on harilik müürlook (Arabidopsis thaliana), üks maailma laborite olulisemaid katsetaimi, mis kasvab looduslikult ka Eestis. |
|
| artiklid EL 2011/03 |
|
Pakendijäätmete sortimine säästab nii keskkonda kui ka rahakotti |
| Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse üle käivad vaidlused ning segadus ajendasid riigikontrolli analüüsima, kas riigi tugi on piisav, et pakendijäätmeid eraldi kogutaks ning taaskasutataks. Hinnanud olukorda, jõudsime veendumusele, et riigi ja kohalike omavalitsuste järelevalve peab tunduvalt paranema. |
Iseloom ja loom ise. Miks ja kuidas uuritakse loomade isiksusi |
| Inimeste käitumiserinevuste kohta on märkmeid teinud juba iidsed mesopotaamlased aastatuhandeid tagasi. Tervisega seostas inimese isiksust juba Hippokrates, kes elas umbes 460–370 a. |
Kõnekad satelliidipildid: suurvesi kevadel 2010 |
| 2010. aasta kevadel tabas Eestit viimase 50 aasta kõige ulatuslikum suurvesi. |
Elurikkuse sihid Nagoyast |
| 2010. aasta oktoobris peeti Jaapanis Nagoyas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste kümnes konverents (nn. |
Naat on aednikule nuhtlus, nälgijale väljapääs |
| Toidupuudus ja kerkivad hinnad sunnivad pöörama pilgu heas kasvujõus taimedele, keda inimesed on varemgi toiduks pruukinud. Harilik naat täidab neid nõudeid. |
Suurnokk, Eesti oma kakaduu |
| Enam kui paarisadat erinäolist sulelist võime kutsuda kaasmaalasteks, sest just siia tulevad nad igal kevadel poegi kasvatama. Üks iseäralikumaid ja vähetuntumaid on suurnokk-vint, lühemalt ka suurnokaks kutsutud tegelane. |
Tükikese kodusaare lugu Ameerika loodusloomuuseumist New Yorgis |
| Eelmisel sügisel New Yorgis Ameerika loodusloomuuseumis käies meenus ülikooliaegne Saaremaa õppereis, üks sealne paemurd ja seal meie professori jutustatud lugu. Tundsin, et oli saabunud õige aeg see minevikku vajunud sündmus ja muuseumis nähtu kokku viia: poolikutest teadmistest toitu ammutav uudishimu hakkas liialt suureks paisuma. |
Kuidas hoida suhteid kopraga |
| Euraasia kobras (Castor fiber) on meie looduse põlisasukas. Tõsi, ligi sada aastat seda töökat looma meie veekogudes ei ujunud, sest inimese ahnus tema naha, liha ja nõre järele tegi koprale lõpu. |
Väikeveekogude inventuur selgitas putukate ja kahepaiksete levikut |
| Väikejärved, järvikud, lombid, tiigid, endised linaleoaugud jms. väikeveekogud on oluline elupaik kümnetele ja sadadele liikidele, kellest paljud on haruldased ja ohustatud. |
Tammed igavikuks |
| Nüüdse Eesti maaülikooli, kunagise Eesti põllumajanduse akadeemia (EPA) praegune asupaik Tallinna maantee ääres otsustati eelmise sajandi kuuekümnendate algul. Sellest tänini oleme emakese Maaga teinud ligi viiskümmend tiiru ümber Päikese. |
|
| veebivalvur EL 2011/03 |
|
Kevad hakkab ärkama |
| Pakaselises veebruaris tuli teade, et 2006. aastal alanud ja meilgi küllalt suure tähelepanu pälvinud esmajoones lastele mõeldud rändlindude saabumise veebiregistreering Spring Alive (www.springalive.net/world; meil „Kevad ärkab” – www.springalive.net/et-ee) on saanud värvika täienduse, mis Eestit küll kuigivõrd ei puuduta. |
Rahvuslind Google’i kujunduses |
| Eesti riigi sünnipäeva ei jätnud ära märkimata ka otsingumootor Google. Vanemaid Google'i pühadelogosid saab näha aadressil www.google.com/logos/. |
Eesti transpordikorraldus ei ole kestlik |
Võrgupaigast valitsus.ee/et/riigikantselei/saastva-arengu-komisjon/saastva-transpordi-raportsaab lugeda säästva arengu komisjoni jaanuaris esitletud säästva transpordi raportit ja selle lühikokkuvõtet.
Raporti siht on anda hinnang Eesti transpordi ja liikuvuse praegustele suundumustele ning selle alusel võimekusele täita rahvusvahelisi keskkonnakohustusi. Raport kinnitab, et praeguste suundumuste jätkudes ei arene Eesti transport ja liikuvus nüüdsest kestlikumaks. |
Kus on karta üleujutust |
| Keskkonnaministeeriumi algatusel on valminud üleujutusriskide esialgne hinnang, mis on üldsusele kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Sellel on kaardistatud Eestis asetleidnud üleujutused, eristatud neist olulised ning määratud üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad. |
|
| toimetaja veerg EL 2011/03 |
|
Aastad on seekord vennad, aasta puud samuti |
| Ühele külmale ja pikale järgneb teine külm ja pikk talv – kes oleks seda tahtnud või osanud arvata? Tegelikult on ajalugu, eeskätt muidugi viimase sadakonna aasta ilmavaatlused näidanud, et sellised lumerohked pakasesed talved käivad sageli just paarikaupa. |
|
| kroonika EL 2011/03 |
|
Lühikroonika |
Pakasekuu veebruar
Küünlakuu tuli sulaga. Kuu esimesse kümmepäevakusse mahtus vihma- ja lörtsi-, aga natuke isegi päikeseilma. |
Kroonika |
Jääloomaaed Tallinnas
Eestis on saanud tavaks tähistada ka Hiina uusaasta saabumist. Tänavu olid kõige suuremad pidustused kindlasti veebruari alguses Tallinnas.
5. |
|
| EL KÜSIB EL 2011/03 |
|
Kui eriline oli möödunud aasta ilm Eestis? |
| Ilmast rääkides on tava kõigepealt iseloomustada õhutemperatuuri. Soojarekordeid tuleb Eesti meteoroloogiajaamades praegusel kliima soojenemise ajal päris sageli ette. |
|
| aasta puu EL 2011/03 |
|
Jalakas ja künnapuu Eestis |
| Jalaka perekonnast kasvavad meil looduslikult harilik jalakas (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus laevis). Mitut jalaka liiki kasvatatakse kultuuris, aga kõneledes jalakast, mõtleme ikka meie kodumaist puuliiki, harilikku jalakat. |
Pisike seen jalakate koorerõmedes |
| Koos jalaka ja künnapuuga on Eestisse juba ammu tulnud ka mitu väga haruldast kandseent, kes on Eestis oma leviku piiril. Üks nendest on jalaka-tubaknahkis (Hymenochaete ulmicola), kelle tillukesed vaevumärgatavad viljakehad kasvavad jalaka ja künnapuu elusa puu koorekorba sügavates lõhedes. |
|
| SÕNUMID EL 2011/03 |
|
Eesti Vabariik tänas 99 inimest riiklike teenetemärkidega |
| President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 2. veebruaril alla otsusele, millega määras iseseisvuspäeva puhul ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustusena 99 inimesele kodu- ja välismaal riiklikud autasud. |
Riigi teaduspreemiate laureaadid on selgunud |
| Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril anti kätte tänavused riigi teaduspreemiad. |
Tallinna ülikooli rektoriks on valitud Tiit Land |
| 14. veebruaril valis ülikooli senati liikmetest, professoritest, juhtteaduritest, kuratooriumi liikmetest ning üliõpilaste esindajatest koosnev valimiskogu järgmiseks Tallinna ülikooli rektoriks Tiit Landi. |
Saaremaa ja Hiiumaa elanikele läks praamisõit odavamaks |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) otsusega hakkas alates 1. veebruarist Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa parvlaevaliinidel kehtima uus hinnakiri, mille järgi muutub parvlaevasõit saarte elanikele ja kaubavedajatele odavamaks.
Saarte elanikud, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Saare või Hiiu maakond, saavad osta parvlaevadele soodusreisijapileti. |
Keskkonnaprojektideks küsiti raha üle 42 miljoni euro eest |
| 15. veebruaril keskkonnainvesteeringute keskuses (KIK) lõppenud keskkonnaprogrammi taotlusvooru laekus 863 taotlust toetussoovidega kokku üle 42 miljoni euro eest. |
Ahhaa on mullune Tartu parim ehitis |
| 16. jaanuaril kuulutas Tartu linnavalitsus välja 2010. |
Tansaania: koolobused toiduks |
Rahvusvaheline kriitiliselt ohustatud ökosüsteemide kaitse fond CEPF avalikustas veebruari alguses kolme Tansaanias tehtud omaette uuringu tulemuste kokkuvõtte; peale CEPF inimeste osales asjatundjaid Tansaaniast, Itaaliast, USA-st, Taanist ja Ühendkuningriigist.
Uuriti Udzungwa järsakumetsa reservaadi elustikku Lõuna-Tansaanias ja jõuti muret tekitavate järeldusteni: mitme liigi asurkonnad käivad kiiresti alla, põhjuseks esmajoones loomade tarvitus toiduks ning elupaikade häving. Nii on täiesti hukuohu servale jõudnud üks kahest ainult nendes mägedes elavast pärdikust, Udzungwa rohekoolobus Procolobus gordonorum. |
Aidates metsi, aitame iseendid |
| 24. jaanuaril sai ÜRO metsafoorumi aegu ametliku alguse rahvusvaheline metsa-aasta. |
Lootusevälgatused läbi murepilvede |
Nii võttis looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) veebruaris kokku „Kadunud konnade”-kampaania senised tulemused.
CI ja maailma looduskaitse liidu IUCN amfiibiuurijate töörühma ASG mullu augustis algatatud ning organisatsiooni Global Wildlife Conservation (GWC) toetatud kampaania käigus otsitakse üle kogu maailma sadakonda kahepaikseliiki, keda pole kohatud vähemalt viimasel kümnel aastal. Eriti hõisata pole esialgu põhjust: esimese viie kuuga on viiel kontinendil kokku kahekümne ühes riigis sajast otsitavast leitud vaid neli. |
Elekter annab hoo postiveole |
Sloveenia postitalitus Poðta Slovenije on võtnud tarvitusele elektrisõidukid: Ljubljana, Koperi ja Celje linnakeskmetes on postiveol nüüd ametis kolm elektriautot ja 38 -mootorratast.
Poðta Slovenijel, riigi suurimal postivedajal, on kasutuses 1010 autot ja 1500 mootorratast. 2009. |
Briti looduskaitsjad nõuavad kasvuturba maksustamist |
Võitluses süsihappegaasi emissioonide vähendamise nimel on turbal oma osa nii pluss- kui miinuspoolel. Ühest küljest viib looduslikus seisundis märgaladel moodustuv turvas süsihappegaasi pidevalt ringlusest välja, teisest küljest aga vabaneb süsihappegaas avatud maardlatest turba lagunemisel väga kiiresti ja suurel hulgal.
Suurbritannias on hinnatud, et ainuüksi aednike poolt kasutatava kasvuturba kaevandamine põhjustab aastas sama suure hulga kasvuhoonegaaside lendumist atmosfääri kui 300 000 autot ning toob saastemaksudena ühiskonnale üle 30 miljoni naela kahju, mis aga praegu turba müügihinnas ei väljendu.
Ühendkuningriigi valitsus on on seadnud eesmärgiks järgmise kahe aastakümne jooksul aianduses turba kasutamisest loobuda, kuid riigi looduskaitsjate arvates on sellest vähe. |
|
| summary EL 2011/03 |
|
|
Tree of the Year: Elm trees in Estonia
Elmar Kaar describes the trees of the year – the Wych Elm and European White Elm and helps to differentiate between the two species. Both trees are native species of Estonia, but have become very rare in our natural forests and both are threatened by a fungus called Graphium ulmi, which has killed a large proportion of elm trees everywhere in Europe. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
