05/2002



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EUROOPA HARULDUSED EESTIS EL 05/2002
Rbis

See vikest kasvu lheline vajab jahedat hapnikurikast vett ning marja haudumiseks viit-kuut rahukuud psiva jkatte all. Niisiis pelgab ta reostunud vett ning soojavitu talvesid. Siit selguvadki peamised phjused, miks ta oma levila lunapoolsetel aladel haruldaseks kipub jma.


Internet
Saab jrvest rohkest rbussit ja om nii viil vikse, ss tuleb kehv aeg ja vihmane suvi.


Nii ennustas Tarvastu kandi rahvas vanasti eeloleva suve ilma [2]. Tnapeval satub see vga maitsev ja vrtuslik kala harva Vrtsjrve kaluri vrku, kuigi veel pool sajandit tagasi moodustas ta mnel aastal poole pevasest peenkala pgist ja 2/3 koha toidust [7]. Peale Vrtsjrve elab rbis veel vaid kolmes Eesti jrves: Peipsis, Saadjrves ja lemistes (kahes viimases inimese asustatuna). Samuti leidub teda Soome lahe idaosas, kaasa arvatud Narva laht, ning juhuslikult Emajes [3].

Rbise levila hlmab Lnemere, Valge mere ja Barentsi mere valgla suuremaid jrvi ja magestunud lahtesid Inglismaast ja Iirimaast Koola poolsaare ja Volga lemjooksuni. Sellest alast luna ja ida pool elavad tpilise rbise erivormid [3, 5].


Rbis on ks neljast kalast, keda on kujutatud Eesti ja Venemaa hisel margiseerial Peipsi kalad (vlja antud oktoobris 2000, kujundajad Jaan Saar ja Juri Artsimenov).

Kes ta on? Rbis (Coregonus albula) kuulub lheliste seltsi. Saleda vrtnakujulise keha kljed ja kht on hbedased, selg sinakasroheline vi hallikas, iseloomulikuks tunnuseks peetakse vikest rasvauime sabavarre lakljel. Emased ja isased rbised on vliselt hesugused. laseisus hambutu suuga rbis toitub planktonist, eelistades suuremaid zooplanktereid, aga ei tle ra ka putukate vastsetest ja vikestest kalamaimudest. Peipsi jrves pakub rbisele toidukonkurentsi peamiselt tint, samuti ahvenamaimud [5].


Kuni sugukpsuseni kahe-kolmeaastaselt kasvab rbis kiiresti. Peipsi jrves on aastased kalad 1112 cm pikad ja kaaluvad 812 g; nelja-aastastel on need nitajad 1516 cm ja 3040 g, viieaastastel 1820 cm ja 5065 g, seitsmeaastastel kuni 25 cm ja 100 g. Saadjrve rbised kasvavad kiiremini: juba nelja-aastaselt on nad 21 cm pikad ja 60 g rasked. Soome jrvedes on rbised veelgi kiirema kasvuga ja suuremad: niteks Pyhjrvis on juba aastased kalad kuni 16 cm pikad [5]. Sealsetest jrvedest on ptud isegi le kilo kaaluvaid rbiseid.

Rbis koeb 34 ndala jooksul hilissgisel (alates novembri keskpaigast), kui veetemperatuur langeb alla 3 C. hel emaskalal valmib 2000 kuni 12 000 kollakasorani 1,31,5 mm lbimduga marjatera. Kudemiskohaks sobib liiva, kruusa vi kividega kaetud kva phi 15 meetri sgavusel. Marja haudumiseks kulub 56 kuud ja see nnestub hsti, kui jrv on psiva jkatte all. Peipsi rbise perioodiliselt kikuv arvukus oleneb eelkige kudemistingimustest, mille mravad veetase ja jolud. Kui j on liikuv vi puudub ldse, siis ulatub lainete mju phjas oleva marjani, hirides selle normaalset arengut [5]. Vastsed kooruvad aprilli keskpaiku ja elavad paar esimest ndalat rebukoti varude arvel, siis hakkavad jrvest toitu otsima [5].

Miks ta taandub? Rbis on parvekala, kes hoidub avavette, phjast krgemasse veekihti. Talle meeldib jahe hapnikurikas vesi, seetttu on ta vga tundlik vee reostuse suhtes. Nii vibki rbise arvukuse tugeva kahanemise heks phjuseks Vrtsjrves pidada jrve toitelisuse tusu. Sealse rbise arvukusele visid saatuslikuks saada ka aastatel 19651974 aset leidnud kalamajanduslikud mberkorraldused, mille eesmrk oli vhendada prgikala osathtsust ja thustada vrtuslike toidukalade, sealhulgas koha kasvu.

Viimasel ajal on rbist mrkimisvrsetes kogustes ptud vaid Peipsist ja Saadjrvest. lemiste jrve kohade khust ei ole rbist viimasel ajal leitud [4], aga kalastajate nge otsa olevat teda sgiseti siiski sattunud [8]. Parimatel aegadel (niteks 1980. aastatel) pti Peipsist kuni 3270 tonni rbist. Kehvad kudemistingimused 19881992 soojadel talvedel, samuti liiga intensiivne tnduslik pk 1980. aastatel kahandasid aga rbise populatsiooni peaaegu olematuks. Hiljem on saagid pisitasa suurenenud, kuid vaevalt tusevad need veel kunagi kahekmne aasta tagusele tasemele, sest ka Peipsi on tugevalt eutrofeerunud ja sealne elukeskkond rbisele ebasoodsamaks muutunud. Alates 1980. aastate lpust on jrves palju arvukamaks muutunud rbise peamine vaenlane koha, kellele eutroofne veekogu elukeskkonnaks hsti sobib.

Et Eesti asub rbise levila lunaosas, on siinsed elutingimused talle kehvemad kui phjapoolsete alade jrvedes. Soomes peetakse rbist siseveekogude thtsaimaks tnduslikuks kalaliigiks, ta moodustab seal le poole jrvede kalasaagist [1]. Eesti jrvede eutrofeerumine muudab neis elukeskkonna rbisele veelgi ebasoodsamaks, seetttu vajab see liik meil tepoolest vga hoolikat thelepanu.

Vrt kala. Peale vga hea maitse on rbise liha ka vrtusliku koostisega: 100 grammis rbise lihas on 9,2 g D-vitamiini, suitsutatud kalas jb vitamiinisisaldus pisut viksemaks [6]. Lheliste seltsi kala liha sisaldab kllastamata rasvhappeid, mida tervisliku toitumise spetsialistid soovitavad regulaarselt tarvitada. Rbise liha annab talvel ligi 1 kcal grammi kohta, augustis-septembris aga 1,3 kcal/g. Rbist ses oleks kasulik teada ka seda, et temast vib saada inimesele ohtliku parasiidi, laiussi (Diphyllobothrium latum) pistange. Paelussiga nakatumist pole karta, kui kala korralikult kuumutada vi hoida vhemalt kaks peva sgavklmas.

Kaitsemeetmed. Rbise pgiaeg algab kesksuvel, millele viitab ka rahvaprane nimetus kesarbis [2]. Kudemise ajal, 10. novembrist (Peipsis 1. novembrist) 30. detsembrini, samuti alates j lagunemisest vi 1. maist (kui jkatet polnudki) 1. juulini (Peipsis 20. juunini) on rbise pk keelatud. Mnel viimasel aastal on rbise tnduslik pk Peipsil olnud ldse keelatud, nii Venemaal kui ka Eestis.

Rbis on thelepanu vajava liigina Eesti punases raamatus. Rahvusvahelises punases raamatus (The 2000 IUCN Red List of Threatened Species) on rbis DD (data deficient) kategoorias, mis thendab, et kuigi liik vib olla phjalikult uuritud ja tema bioloogia hsti teada, on andmed tema arvukuse ja/vi leviku kohta veel ebapiisavad selleks, et hinnata tema ohustatuse mra. Selle kategooria liikide puhul on teadvustatud ohu vimalikkus ja selleprast nad vetud suure thelepanu alla.


1. Helminen, Harri et al. 1993. Year-class fluctuations of vendace (Coregonus albula) in Lake Pyhjrvi, southwest Finland, during 197190. Can. J. Fish. Aquat. Sci. 50: 925931.

2. Hiieme, Mall 2000. Kakskmmend kaks kala eesti rahvausundis, III. Metagused 13. Hperajakiri. Tartu: 723.

3. Jrveklg, Rein jt. 2000. Kalad ja veeselgrootud. Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Projekti lpparuanne. Eestimaa Looduse Fond, Tartu: 71105.

4. Kangur, Mart. Eesti Mereinstituut (suulised andmed).

5. Pihu, Ervin; Turovski, Aleksei 2001. Eesti mageveekalad. Zero Gravity O Kalastaja Raamat, Tallinn.

6. Pitsi, Tagli. Vitamiin D. http://www.ti.ttu.ee/article/articleview/87/

7. Rebane, Valve 1954. Vrtsjrve rbis. Diplomit. Tartu Riiklik likool.

8. Sildos, Arno. Harjumaa Keskkonnateenistus (suulised andmed).



Lea Tuvikene
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet