Aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Meie sõlmime selles ajakirjanumbris otsad kokku nii aasta puu kui ka aasta linnu teemal.
Tänavuse aasta puid – jalakat ja künnapuud – tutvustasime põhjalikumalt selle aasta märtsinumbris. Detsembrinumbrist saate lugeda veel õige mitut lugu mõlemast puuliigist peale nende, mis on aasta jooksul avaldatud. Aasta puudest on selle aasta jooksul kirjutatud kokku üheksas artiklis, neist viis on ilmunud käesolevas numbris.
Aasta lind suitsupääsuke pole sel aastal nõnda rohkelt leheruumi saanud, ent pole ka väga imestada, sest suitsupääsuke on korra varem, 2000. aastal, juba olnud aasta lind. Pealegi on lindudel nn. oma katusorganisatsioon: Eesti ornitoloogiaühing. Just EOÜ 90 aasta juubelile oli pühendatud tänavune aprillinumber, kus on põhjalikumalt juttu ka aasta linnust.

Aasta viimases numbris paneme punkti ka aasta linnu teemale, et siis uuel aastal koondada tähelepanu uuele aasta linnule, või pigem lindudele, sest 2012. aasta lindudeks on valitud tüllid, keda Eestis pesitseb kaks liiki: väiketüll ja liivatüll. Aasta puuna saame järgmisel aastal enam teada õunapuust.
Kui kahte korda saab traditsiooniks nimetada, siis võiks öelda, et detsembrikuu kaanepersoon on tavapäraselt karu. Tähelepanelikule lugejale ilmselt meenub kohe, et oot-oot, eelmise aasta viimase kuu numbris juba oli artikkel karu söömisharjumustest. Isegi autorite kollektiiv oli sama.
Tõepoolest, aga kuna uurimistöö oli mahukas, siis ei andnud ühte artiklisse kogu huvipakkuvat teavet mahutada. Siinses ajakirjanumbris keskenduvad karu-uurijad eelkõige karu ja inimese suhetele ehk inimesega seotud toidu osale metsamõmmi menüüs. Mesikäpale, teadagi, meeldib üle kõige mesi ning põhiosa karu tekitatud pahandusest ongi mesilarüüsted.

Aasta lõpus tagasi vaadates võime tõdeda, et ajakiri Eesti Loodus jätkab oma kunagi valitud kursil tutvustada lugejatele Eesti loodust. Ajakirju tuleb ja läheb, igaühel neist on oma tänulik lugejaskond. Globaliseeruvas maailmas on oluline teada, mis toimub maailmas tervikuna, ent ka meie väikeses Eestis jätkub avastamisrõõmu. Selleks, et mõista maailma, tuleb kõigepealt õppida tundma ja mõistma iseennast.
Uuest aastast tõuseb ajakirja kaanehind, st. hind, millega saab osta üksiknumbrit jaemüügist. Aga hea uudis on see, et tellimishind ei muutu! Seega saavad kõik meie lugejad ajakirja tellida vana hinnaga. Seda tasub “Eesti Looduse” sõpradel vana aasta lõppedes kindlasti arvestada.

Helen Külvik