|
 |
Eesti Loodus 2011/12 | SISUKORD
| summary EL 2011/12 |
|
|
Brown Bear and Man: how to avoid conflicts
Egle Tammeleht and her coauthors take a look at the human-influenced menu of the brown bear and search solutions for peaceful co-existence. The main areas where the interests of men and bears conflict are apiaries, cornfields and apple plantations. |
|
| Sõnumid EL 2011/12 |
|
Keskkonnateod ja -tegijad taas tunnustatud |
| 1. detsembril austati Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tänavuste keskkonnateo ja -teokese ning keskkonnategija võistluste parimaid. |
Hiie sõber on Jaanus Hiis |
| Maavalla koda kuulutas 19. novembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis tänavuseks hiie sõbraks Jõelähtme kihelkonna Saha külavanema Jaanus Hiie, kelle eestvedamisel toodi avalikkuse ette ning peatati tänavu kevadel Maardu hiiemetsas tehtud lageraie. |
Luiged otsivad talvituskohti |
| Keskkonnaamet ja Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletasid 21. novembril meelde, et november ja detsember on luikede rändeaeg. |
Anti kätte esimesed 20 noore looduskaitsja märki |
Keskkonnaminister Keit Pentus andis Viljandi pärimusmuusika aidas 20. novembril peetud loodusõhtul 20 tublimale noorele kätte noore looduskaitsja märgid.
Märgisaajate hulgas on nii loodusainete olümpiaadidel edukalt esinenud õpilasi, loodusretkede, talgupäevade, võistluste ja muude loodusürituste eestvedajaid ja korraldajaid, samuti uurimistööde koostajaid. |
Sügisel käis metsaretkel üle 8000 koolilapse |
8800 ehk üle kahe kolmandiku kõigist Eesti kuuendate klasside õpilastest koos õpetajatega kasutas võimalust osaleda RMK korraldatud õppeprogrammis „Kohtume metsas!”.
RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luksi sõnul pakuti RMK metsaõppe programmi esimest korda ainult kuuendatele klassidele ning osalejaid oli üle ootuste palju, kõige rohkem Tallinnast, Harjumaalt ja Ida-Virumaalt.
Kaheksateistkümne RMK looduskeskuse korraldatud üritustel õpiti praktilise tegevuse kaudu märkama metsade elurikkust ja majandusmetsade seost meie igapäevaeluga. „Kohtume metsas!” oli seotud kuuendate klasside kooliprogrammi loodusainete valdkonnaga, mis hõlmab enim metsa teemat. |
Puhta siseõhu seadus ergutab keelama suitsetamist ka kodus |
| Ajakirja American Journal of Preventive Medicine detsembrinumbris avaldatud uurimus kinnitab, et kartused, nagu hakkaksid inimesed töökohtade ja avalike asutuste suitsetamiskeelu tõttu rohkem suitsetama kodus ja muutma niiviisi oma lapsed passiivseteks suitsetajateks, ei ole olnud põhjendatud. Vastupidi: USA nn. |
IUCN uuendas punast nimestikku |
| 10. novembril avalikustas maailma looduskaitseliit (IUCN) ohustatud liikide uuendatud punase nimekirja (vt. |
Tihenev laevaliiklus saastab Läänemerd lämmastikoksiididega |
Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas 18. novembril, et Läänemere maade koostöökoda HELCOM ei suutnud veel kokku leppida ajakava, mille alusel luuakse kogu merd kattev lämmastikoksiidide heite piiramise ala (NECA).
Suurim pikaajaline oht Läänemere keskkonnale on eutrofeerumine, mille peapõhjus on lämmastiku liig. |
|
| Veebivalvur EL 2011/12 |
|
Valminud on sügisene Keskkonnaharidusleht |
Võrgupaigast www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/trukised/ võib alla laadida nii kõige uuema, sellesügisese Keskkonnahariduslehe kui ka varasemad väljaanded nii eesti- kui ka vene keeles.
Viimases lehes on juttu keskkonnahariduse arendamise riiklikust programmist, säästva arengu lõimimisest õppekavasse, RMK Sagadi looduskooli tegevusest, metsa-aasta sündmustest ja keskkonnaameti uuest veesäästu-õppeprogrammist. Lehes tutvustatakse keskkonnahariduse võimalusi keskkonnakasutusettevõtetes ja Audentese erakooli kogemusi loodusainete õpetamisel. |
„Rohelist energiat” saab toota loodust kahjustamata |
Võrgupaigast www.birdlife.org/eu/pdfs/RenewableSummaryreportfinal.pdf saab uurida kokkuvõtet raportist „Meeting Europe’s Renewable Energy Targets in Harmony with Nature”, mida BirdLife 22. novembril Brüsselis esitles.
Aastakümne lõpuks on Euroopa Liidu liikmesriigid kohustunud katma viiendiku energiavajadusest taastuvallikatest. |
Birdwatch’i linnud on kokku liidetud |
Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) kodulehel on kokkuvõte (www.eoy.ee/node/415) selle aasta üleeuroopalise linnuvaatluse Birdwatch tulemustest Eestis.
Birdwatch’i Eesti koordinaatori Tarvo Valkeri kinnitusel edastati EOÜ-le kokku 109 vaatlusankeeti, mis on linnuvaatluspäevade ajaloo suurim hulk; osales 320 vaatlejat. Loendati 418 900 lindu 156 liigist. |
Konkurentsivõime: 1. Ðveits, 33. Eesti |
Kui soovite uurida, kuidas on maailma majandusfoorum WEF kokku pannud 142 maailma riigi konkurentsivõime edetabeli ja mis koht ühele või teisele riigile seal kuulub, siis klõpsake aadressil www.weforum.org/reports/global-competitiveness-report-2011-2012.
Esikolmikus on endiselt Ðveits, Singapur ja Rootsi; mulluselt seitsmendalt kohalt on tõusnud neljandaks Soome. Järgnevad USA, Saksamaa, Madalmaad ja Taani. |
|
| Toimetaja veerg EL 2011/12 |
|
Kokkuvõtete aeg |
Aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Meie sõlmime selles ajakirjanumbris otsad kokku nii aasta puu kui ka aasta linnu teemal.
Tänavuse aasta puid – jalakat ja künnapuud – tutvustasime põhjalikumalt selle aasta märtsinumbris. |
|
| Karu ja inimene EL 2011/12 |
|
Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte |
| Pruunkaru rahvapärane nimetus mesikäpp on täiesti õigustatud, sest ei möödu ühtegi aastat, mil mesinikud ei kurdaks mesilast matti võtmas käinud karu üle. Ka oma teise nimetuse, laikäpp, on karu välja teeninud, tallates viljapõldudel vilja. |
|
| Aasta puu EL 2011/12 |
|
„Kukehari” künnapuulehel ja teised jalaka pahktäid |
| Eesti jalakaliikide lehtedele jätavad silmatorkavaid tegevusjälgi kolm liiki lehetäisid. Kaks toituvad hariliku jalaka lehtedel ning neid on eestikeelses metsaentomoloogilises kirjanduses juba käsitletud [2, 3], kolmas aga tekitab kukeharja moodi pahkasid künnapuu lehtedele. |
Jalaka levik Eesti metsades |
| Senised uuringud jalakaliste levikust Eesti metsades on enam kui tagasihoidlikud. Peamiselt on seda valdkonda puudutatud laialehiste salumetsade leviku käsitlustes. |
Eesti jämedaimad jalakad ja künnapuud |
| Tänavu käisin otsimas ja mõõtmas meie jämedamaid jalakaid ja künnapuid, aga pidin pettumusega tõdema, et paljud EELIS-e andmed nende kohta on aegunud: puud hävinud või mõõtmed muutunud. Mitu jalaka nime all kirja pandud puud osutus hoopis künnapuuks. |
Kust jalakas ja künnapuu nime said? |
| Lõppeva aasta puu – jalaka – nime võiks küll esmapilgul seostada sõnaga jalg, ent pigem on see seotud vana sõnatüvega, mis on tähendanud suurt ja võimast. Igatahes on nii jalakas kui ka künnapuu vanad nimetused, esinedes võrdlemisi sarnasel kujul mitmes meie sugulaskeeles. |
Vannutatud puu |
| Rae valla serval, muististerikkas Pikavere Seli külas kõrgub suur puu, mis on tuntud Jõepere jalakana. Üllataval kombel teda kaitstavate loodusobjektide nimekirjast ei leia. |
|
| Võimas valk EL 2011/12 |
|
Valk, mis käivitab tuumajaama |
Mis vaevab sinu südant,
mis iial nõuad ka,
Ta hoolde, kes me Issand,
kõik julgelt usalda!
Kes tuuli, pilvi, taevast,
kõik hästi valitseb,
küll see sind päästab vaevast
ja su eest muretseb.
(Viis: „Befiel du deine Wege”, Bartholomäus Gesius, arvatavasti 1555–1613. Sõnad: Paul Gerhardt, 1607–1676. |
|
| Fotovõistlus EL 2011/12 |
|
Eesti Looduse kaheteistkümnes fotovõistlus |
| Eesti Looduse tänavusele fotovõistlusele saadeti ligikaudu tuhat pilti 163 autorilt, kellest noorim oli seitsme- ja vanim seitsmekümne viie aastane. Erinevalt teistest konkurssidest on Eesti Looduse fotovõistlus keskendunud looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ning kirjutama juurde foto saamisloo. |
|
| Poster EL 2011/12 |
|
Naaskelnokk |
| Naaskelnokk on olnud minu huviorbiidis juba hulk aastaid. Tänavu kevadel Haapsalu kesklinnas kuulsin pea kohal tuttavat heli. |
|
| Intervjuu EL 2011/12 |
|
Tallinna botaanikaaia kasvuhooned on igati tasemel |
Kuidas Tartu ülikooli lõpetanud bioloog sattus aednikuks, see amet seostub ju pigem agronoomiaga?
Minu järglane botaanikaaias Eevi Siibak on samuti bioloog, mitte agronoom. Pärast ülikooli määrati mind õpetajaks, nagu tookord enamik. |
|
| EL küsib EL 2011/12 |
|
Miks on tuleval aastal lubatud küttida kõigest sada ilvest? |
| Ilveste arvukus oli meil tipus aastatel 2008–2010, kui kütiti vastavalt 150, 183 ja 181 ilvest. 2008. |
Kuidas saavad huvilised Eesti loodusmuuseumi kogusid täiendada? |
| Eesti loodusmuuseumil on aegade jooksul kujunenud märkimisväärse suurusega kollektsioonid, mida järjepidevalt täiendatakse. Ühe osa kogudest hõlmavad mitmesuguste loomade topised, samuti muud loodusega seotud objektid, näiteks koljud, putukad, limuste kojad jms. |
|
| Taimekasutus EL 2011/12 |
|
Flaveedo ja albeedo siirupikümblus |
| Talve hakul hoogustub meil kõikvõimalike tsitrusviljade tarbimine põhimõttel: sisu kõhtu, koored prügiks. Läbi aegade on tsitrusviljade koortesse ka palju lugupidavamalt suhtutud, neid on eriliselt töödelduna kasutatud toidu maitse- ja lõhnaaine rollis. |
|
| Aasta lind EL 2011/12 |
|
Rahvuslinnu lugu |
Suitsupääsuke valiti Eesti rahvuslinnuks 26. novembril 1962 Tartus Vanemuise õppehoone zooloogiaauditooriumis Eesti NSV TA loodusuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul [3, 8].
Kaks aastat varem oli Tôkyôs rahvusvahelise linnukaitsenõukogu (ICBP) XII kongressil kutsutud kõiki maid üles valima omale „rahvuslikku lindu” – igale maale omast ja armastatud liiki, kelle abil linnukaitse jõuaks rahvani ja kannaks ühtlasi sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused [8]. |
|
| Polaaralad EL 2011/12 |
|
Esimesena lõunapoolusel |
| Tänavu 14. detsembril möödus 100 aastat päevast, mil Roald Amundsen koos Olav Bjålandi, Helmer Hansseni, Sverre Hasseli ja Oscar Wistingiga jõudis esimesena lõunapoolusele. |
|
| Raamatud EL 2011/12 |
|
Rohelisem elu – väärtused ja edulood |
| Koostanud Marika Saks ja Ulla-Maia Timmo, kujundanud Kerli Virk ja Moonika Maidre. Tallinn, 2011. |
Uusi raamatuid |
Rännakud ööpoolsetesse maadesse
Indrek Jääts. Toimetanud August Välja, kujundanud Jan Garshnek. |
|
| Kroonika EL 2011/12 |
|
Parimaks teadusfotograafiks tunnistati Timo Palo |
| 19. novembril tunnustati Ahhaa keskuses mittetulundusühingute Wikimedia Eesti ja TeadusTeave koostöös 1. |
Teaduse populariseerimise elutööpreemia sai Tiiu Sild |
11. septembril jagati Tallinnas Salme kultuurikeskuses tänavusi riiklikke preemiaid teaduse populariseerijatele.
See oli osa järjekorras neljandast teadusmeedia konverentsist, mis sedapuhku kandis lühikest pealkirja „Mida?!”, korraldajad nagu ikka sihtasutus Archimedes, rahvusringhääling, teaduste akadeemia ning haridus- ja teadusministeerium, rahaga toetas Euroopa sotsiaalfondi programm „TeaMe”.
Päeva jooksul sai kuulda kaht pikka ettekannet, mille esitasid rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ja Sirbi teadustoimetaja Marek Strandberg, ja hulganisti lühemaid sõnavõtte. |
Vikipeedia: HELP2 ja ELAV |
| Mullune Vikipeedia korraldatud pildikogumine „Vikipeedia: HELP” (Head Eesti looduse pildid) ei jäänud järjeta. Juba alates 1. |
Uus õppeprogramm soovitab tarbida vett säästlikult |
Keskkonnaametil on valminud üldhariduskoolide õppekava toetav õppeprogramm „Puhta vee ABC”, mis tähtsustab puhast vett kui esmavajalikku loodusvara.
Kolme raskusastmega programmi sihtrühm on eelkõige üldhariduskoolide õpilased. Programm ärgitab õpilasi arutlema, kuidas vett säästa. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
