1. detsembril austati Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tänavuste keskkonnateo ja -teokese ning keskkonnategija võistluste parimaid. Keskkonnaministeerium on korraldanud aasta keskkonnateo ja -teokese valimist alates 2004. aastast; 2007. aastal ühendati kaks varasemat võistlust, nõnda lisandus asutusi ja organisatsioone hindav keskkonnategija konkurss.
Kuraditosina kandidaadi seast selle aasta parimat keskkonnateokest valides oli þürii peaaegu üksmeelne: vaid ühe hindaja meelest vääris lõpuks võidu saanud ettevõte teist kohta, kõigi teiste arvates aga esikohta. Esiletõstetuks osutus JCI GO Koda, kes on suutnud laste prügindusteadlikkust kujundades sobitada ühte keskkonnahoidjate põhisõnumi, „tuues nad kokku nukuetendusse „Prügihunt ja Superjänes” ning keskkonnahoiule kutsuvatesse õppematerjalidesse”. Etendust mängiti 501 korda, seda nägi ligi 6000 last ning see salvestati kõikidele Eesti koolidele ja lasteaedadele tasuta jagatud DVD-le. Þürii määras võitjale 2000-eurose auhinna. Olgu öeldud, et JCI GO Koja jaoks oli see järjestikku kolmas tunnustus sel võistlusel: kahel eelmisel aastal võideti keskkonnateo tiitel vastavalt „Killerkoti” ja Lasnamäe rohestamise projektiga.

Tänukirjaga tunnustati kuut keskkonnateokest. Selle said Kärstna kool, mittetulundusühing Keila Roheline Punkt, Tallinna Tuule lasteaed, Ida-Eesti jäätmehooldekeskus, Kesk-Eesti noorsootöökeskus ja Väätsa prügila.
Keskkonnategusid kandideeris seekord kaheksa; kolme neist toetas enamjagu þüriiliikmetest; vaidlusi tekitas vaid see, millise auhinnaga üht või teist esile tõsta. Võitja suhtes oldi siiski samuti peaaegu üksmeelel: selleks tunnistati MTÜ Eesti looduskaitsekeskus suuremahuline töö Emajõe ökoloogilise potentsiaali taastamisel projektis „Happyfish”. Auhinnaks 2474 eurot. Tänukirja said Maavalla koja vanem Ahto Kaasik, kes oli esitatud kandidaadiks pühapaikade haldamise juhendi teabepäevade eest, ning Aavo Kokk ja Andres Eilart oma looduse ja kultuuri väljendusvahendeid ühitava raamatuga „Pintsliga tõmmatud Eesti”.
Teatavasti on keskkonnategijate võistlusel omaette þürii. Seal hinnatakse kandidaate kolmes kategoorias ja rahalisi auhindu ei anta. Keskkonnajuhtimise alal sai keskkonnategija tiitli Viru Keemia Grupp ja tunnustuse osaühing Pärnu NOTE OÜ; mõlemaid hinnati juhtimissüsteemide juurutajatena. Keskkonnasõbraliku toote või teenuse tiitli pälvis seitsme kandidaadi seast lägalaotusteenust pakkuv Baltic Agro AS, tunnustati mittetulundusühingut POHLAD kui keskkonnahoidu väärtustavat majutusasutust. Kategoorias „Keskkonnasõbralik protsess” valiti parim kuue hulgast; þürii eelistas Ragn-Sellsi segaolmejäätmete kõrgtehnoloogilist töötlust. Tunnustust avaldati Eesti Energiale (uus tehnoloogia tuhaväljadele rajatavate tuuleparkide jaoks), Eesti meremuuseumile (lahtise kontuuriga mereküttelahendus) ja Mäetaguse vallavalitsusele (soojuspumpadel põhinev soojuse tootmine kaevandusveest).
Teiste Euroopa maade asutustega otsustas hindamiskomisjon võistlema esitada MTÜ POHLAD, Ragn-Sellsi, meremuuseumi, Mäetaguse vallavalitsuse ja mullu pärjatud MTÜ Viru Folk.
Nagu teada, võivad võitjad edaspidi oma toodetel ja trükistel kasutada ametlikku keskkonnateo, -teokese või -tegija märki.