10. novembril avalikustas maailma looduskaitseliit (IUCN) ohustatud liikide uuendatud punase nimekirja (vt. www.iucnredlist.org/news/another-leap-towards-the-barometer-of-life). Uues aruandes on läbi vaadatud üle 61 900 liigi.
Mõnede liikide kohta on looduskaitsjail häid uudiseid, näiteks on pingsa tööga paranenud Mongoolia põlisliigi prþevalski hobuse (Equus ferus) seisund: ta on arvatud kriitiliselt ohustatud liikide hulgast ohustatud liikide hulka. Ent märksa rohkem on ärevaks tegevaid teateid. Nii on väljasuremisohus lausa veerand imetajatest, ehkki nende säilimiseks on rakendatud arvukalt kaitseprogramme.

Suure tähelepanu all on ninasarvikud, kelle kadumise eest lasub märkimisväärne süü piirkonnas valitseval poliitilisel ükskõiksusel: puudub tahe elupaiku kaitsta või rakendada muid kaitsemeetmeid, ei suudeta piirata salaküttimist ega ohjeldada rahvusvahelist salakaubandust. Üks teravmokk-ninasarviku alamliik Diceros bicornis longipes on nüüdseks ametlikult loodusest kadunud, tõenäoliselt kuulub juba looduses välja surnud liikide sekka ka laimokk-ninasarviku Kesk-Aafrikas elav alamliik Ceratotherium simum cottoni. Kriitilises seisus on Vietnamis ja Indoneesias elutsev jaava ninasarvik (Rhinoceras sondaicus).
Sihtasutus Lutreola juhtis 10. novembril pressiteates tähelepanu sellele, et värske hinnangu järgi on ka Euroopa naarits arvatud äärmiselt ohustatud liigi (critically endangered) kategooriasse. See tähendab, et liik on väga suures väljasuremisohus.
Kõikidest maailma kiskjatest on sama kriitilises olukorras veel kaheksa liiki. Euroopas on kõikidest imetajatest naaritsa kõrval nii kehvas seisus neli ja kiskjatest kaks liiki: ibeeria ilves ja vahemere munkhüljes. Eesti fauna liikidest on samasse kategooriasse praeguseks arvatud veel vaid angerjas.
Tegelikult ei saa otseselt öelda, et naaritsa olukord oleks alates eelmisest liigi seisundi globaalsest hindamisest 1996. aastal hüppeliselt halvenenud: toona polnud lihtsalt kõik andmed küllaldaselt selged. Vt. lähemalt www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/14018/0.
Eesti tegevus naaritsa alalhoiu heaks on etendanud märkimisväärset rolli selle liigi kaitsel. Tallinna loomaaias peetakse ligi poolt naaritsa globaalsest tehisasurkonnast ning naaritsa asurkonna loomine Hiiumaal on üks edukamaid ettevõtmisi naaritsa liigikaitses. Praeguseks on samalaadne tegevus algatatud ka Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal.