2004/06



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
saaremaa EL 2004/06
Meretaguse maa maagia ja isepine rahvas

Kirjutan Saaremaa, aga mte hppab Kaali kraatrisse, ja jlle painab mind ksimus: kes oli see mtiline vaarao, kelle ristisdijad Lti Henriku andmeil 1227. aastal Saaremaal j alla uputasid? Vastust teaks ehk j, aga see on ammuilma ra sulanud. Ent inimlik uudishimu kui teadatahtmine ei jahtu, Kaali saladuse juurde tuleme veel tagasi.

Billingeni katastroofist Rootsis oli mdunud tuhat aastat, kui Saaremaa umbes 11 000 aastat tagasi merest kerkima hakkas. Naabrid tlevad, et Saaremaa saanud alguse tuhast, mille hiidlane oma piibust merre koputanud. Asjaolu, et Kpu poolsaare Pha Andruse mgi on Viidu Raunamest kmmekond meetrit krgem, annab sellele hiiu naljale geoloogilise tephja.

Arvestades, et maapind on kerkinud kige rohkem 2,53 millimeetrit aastas, visid esimesed hlgektid Saaremaale aerutada vi jd mda tulla ligikaudu 5000 aastat tagasi. Sest praeguseks 16 meetrit le merepinna kerkinud Knnu kla juures kruusaseljandikul avastati 1977. aastal asulakoht, mille koldeasemeist on leitud loomaluid, kalasoomuseid, savinukilde, tulekivi, kvartsi jpm. Kaevati vlja kaks ksikmatust, mille phjal Vello Lugas mras asustuse noorema kiviaja varasesse jrku. Niisiis vib laias laastus elda, et inimene on Eestis elanud 10 000 ja Saaremaal 5000 aastat.

Looduse veski jahvatab aeglaselt, aga inimestel on millegiprast alati kiire, kuigi nad on suutnud plvest plve tegutsedes maastikke kujundada: pllud, klad, kirikud, teed, linnad, sadamad, tuletornid, raielangid, veehoidlad, kaevandused, raudteed, livljad... Nii loodusel kui ka inimesel on justkui oma tahe kui teostamise tung. Thtis on, et nende prgimused hilduksid, et inimene mistaks end sgavamalt sisult ehk olemuselt looduse osana, kes ei tohi kulgemise seadust rikkuda. Muidu on varem vi hiljem kuri karjas. Narri pldu ks kord, pld narrib heksa korda vastu. Kyoto protokolli rakendamise leilmses loginas neb ja mistab pigem vike suurt, kui suur vikest, aga kik on lppeks ks.

Krvaltvaataja pilguga. Saaremaa on Eestis alati paistnud omajagu teisena: meretaguse maa maagiat ja isepist rahvast ei saa lihtsalt seletada ka see, kes seal ise elanud. Pealtnha hesed lahendused kipuvad kohe kuhjaga uusi otsi viskama, aga otsad ulatuvad vette ning vesi vib olla vaga ja sgav.

Sndisin Saaremaa khu all, emase kohavaimuga Kuressaares, mis siis ajutiselt Kingissepa nime kandis. Ent ligi kaks kolmandiku oma aastaist olen elanud Tallinnas, Tartus ja mujal Eestis. Ei saa elda, et omadele vras ja vrastele oma, aga Saaremaa suhtes oleks tekkinud justkui mingi krvaltvaataja nihkes pilk. Suuremad nn. vaatamisvrsused on ammu ra nhtud, aga ikka avaneb mni maastik uue ja llatava nurga alt. Eelkige paeluvad kultuuriloolised detailid ja seosed, ks ots slmib teise. Ja mida muud kui kogetud muljelist ja tunnetuslikku ma siinseil veergudel vahendada suudan?

Mdunud juulis, prast Maasi ordulinnuse varemete ja konserveeritud keldrivlvide levaatust leidsin lpuks prast ekslemist Pulli panga, kus okasmets kasvab otse astangu serval. Monumentaalselt lageda Panga panga ja vahelduvalt mttaisse kasvanud gu pangaga (Muhu saarel) vrreldes avanes Pullil kammerlikult reljeefne idll: merevesi, paekivi, mnnipuu ja taevas.


Vike on ilus, lihtsuses peitub vlu. Kindlasti on Saaremaa kammerlik ja mtteid ergutav. Maastik on enamasti tasane, rtmid rahustavalt laiali venitatud, vaim tunneb pidurdavalt masseeriva aja lbivoolu. Minevik annab end igasuguste kohamrgiliste vihjetega palju hlpsamini ktte kui ennustamatu tulevik, nihkleva oleviku piiril tundlemine laseb aegruumi nakkuda.

Mni ootamatult avanev vertikaalne mde kergitab mngule krooni. Olgu see le metsa paistev kirikutorn, kadarikul seisev pukktuulik vi loopealse kauguses krguv tuletorn ikka mjub see kui llatavalt sttiv knal. Puud, psad, lilled, kivid ja inimkega loodu paistavad vrikalt karastunud. Maa on rahulik seetttu, et hk ja vesi on selle taltsaks rhunud. Saaremaa tugevus lb vlja mere ja tuulega, mis vivad kogu mngu ilu keeta heks halliks supiks. ks vahelduva maastiku mitmekesisuse ja nansirikkuse phjusi peitub selles, et tuul ja vesi on tuhande nurga alt seda maad rsinud ja paitanud. Meri hoiab sgissooja; lodumetsa vi sarapiku all vib peituda absurdselt sdamlik llatus. Olen julude eel Kaarma paepealse metsa alt leidnud tiesti sdava maasika ja haavapuraviku. Mdunud aasta 21. novembril viimati Kaali rngasjrve vaadanud, llatas samahtune Aktuaalne kaamera, mis nitas kraatris itsevaid sinililli. Kus olid sel peval mu enda silmad!?

Saaremaa kaks suurimat on Kuressaare linnus ja Kaali meteoriidikraater. Esimene on ajalooline, silmanhtavalt efektne ja pris lbi uuritud; teine esmapilgul geoloogiline, kuid samas vga mtopoeetiline ja oma raudse saladusega. ks on loodud inimktega ja annab end ka ktte, teine on ldud taevase juga ja laseb end vaid aimata. Objektid on raskesti vrreldavad, ei tahaks siin ht teise vastu vlja kia. Mlemad veetlevad, kuid minu eelistus on kaldunud kindlalt Kaalile.

Olen vahel lemeelikult vitnud, et Nokia pole pooltki Kaalit, sest kraater oli olemas juba siis, kui mitte kski olevus siin planeedil ei osanud Nokia kummisaabastest, kaablist ega taskutelefonist undki nha. Ja Kaali kui rgne jlg Maa koores on olemas ka siis, kui Nokia, Coca-Cola ja Liviko on ammu hingusele linud. Kaali ve etnomtoloogiline mju on unustuse kooriku alla settinud, aga pakub seda enam teadusliku muukimise pinget.

Kaali ei ole vaimutoit ja hingeleib mitte ksnes saarlasele, vaid kogu meie keele ja rahvuse elualale kuuluv tielik algupra, Euroopa ainus kaardistatud meteoriidivli oma rgse ja mtilise peakraatriga, pha jrvega. Kaali pole ainult tmbekeskus turistidele, vaid palju peenema koega rgkultuuriline allikas: mutta ja gaasi varjunud salakaev, mille aarded vajavad uurimist ja siirded jtkuvat mtestamist kogu Phjala muinasaja kontekstis.

Kaali kraatri tekke asjus vastanduvad peamiselt kaks arvamust. Akadeemik Anto Raukas vidab, et meteoriit kukkus kaugel kiviajal 7500 aastat tagasi. See on kollektiivse mlu jaoks vga hmar aeg (Kaali piirkond kerkis merest 8000 aastat tagasi). Luna-Taani likooli abiprofessor Kaarel Lund Rasmussen leidis samal turbapuurimise meetodil jlgi, kuid erinevalt Raukasest mitte viie meetri, vaid juba 1,73 meetri sgavusest ning dateeris kokkuprke ajaks 370400 a. e. Kr. Turba ja iriidiumi kui kosmilise indikaatori seotuse versiooni toetab Tallinna tehnikalikooli vanemteadur Siim Veski, kes on analsinud ietolmu mikrojke ja sedastanud rohke metsa (ka nisu, odra, rukki ja krreliste umbrohtude) ulatusliku kadumise Saaremaal 2400 aastat tagasi. Uppsala likooli teadlased on kraatri tekkimise ajaks pakkunud 3600 aastat tagasi.

Geoloogilisest mrangust thtsam on see, et meteoriit kukkus, inimene ngi seda ja see kollektiivne vapustus jttis jlje mtoloogiasse ning rahvaluulesse. Vike loetelu: Saaremaa suur tulekahju rahvaluules ja -lauludes; Ebavere mel sndinud saarlaste suur jumal Tarapita; taevatule maa peale kukkumine soome mtoloogias; pike toetas meresaarele jala maha; pikesengu armas taevapoeg kukkus otse Kaleva jrve jms. Igatahes meteoriidi allasst oli nhtav tuhandete ja kuuldav sadade kilomeetrite raadiuses.

Kas Pike kukkus alla idas? Siit juame Pythease vimaliku Saaremaa-klaskigu juurde 320 a. e. Kr.. Silinud on autentne tsitaat: Barbarid nitasid meile ktte koha, kus pike heidab magama. Miks oli Kaali kui pha ja kindlasti ka ohvrijrv mbritsetud 2,7 meetrit laia ja ligi pool kilomeetrit pika kivivalliga? Mis thendus vis seoses Kaali kui kultuspaigaga olla 1227. aastal uputatud Saaremaa vaaraol? Ksimused kuhjuvad ja privad ksteist sigitades, aga Kaali saladus end ktte ei anna.


Robirohust kala ja lleni. Kaali kraatrist otse phjakaarde liikudes vib juda Karja kirikuni, mille dolomiidist raidskulptuurides segunevad paganlikud ja piibli motiivid. Neid siin eritleda oleks ehk liiga looduskauge.

Miks mitte siis pakkuda Kaali kraatri ja Kuressaare linnuse ainulaadsuse krvale saaremaa robirohtu, mis kasvab ainult siin? ldse peetakse Saaremaa taimestikku rikkalikuks, seda soodustab mereline kliima ja mitmekesine mullastik. Jugapuud, tuhkpihlakat ja luuderohtu peetakse ju haruldusteks. Mullu oli hea seenesaak, sdavate krval vis leida ka rohelist krbseseent.

Kes ei teaks Muhut, Vilsandit ja Abrukat; Saaremaa kui terviku puhul ei saa mda vaadata teda mbritsevatest vikesaartest, laidudest ja rahudest, mida arvatakse kokku olevat ligi 600. Lihtsam oleks jalgsi Moskvasse sammuda kui kia mda veepiiri lbi vga liigestatud rannajoon, mille pikkuseks pakutakse ligikaudu 1300 km. Ravimudaga olen lapsest saadik kokku puutunud, seda ammutati siis veel ksitsi MullutuSuurlahe lammilt, kus haug toomingate itsemise ajal aplalt lanti neelas.

Saaremaa ja kalad on praegu kllap paljusid kurvastav teema, ometi pakub just ndne saagivaeguse aeg vimaluse nidata telise kalastaja hinge ja oskusi. Selge see, et kontrolli alt vljunud (rv)vrgupk on teinud oma t, kevaded on olnud veevaesed ja vinduvad, samas pavad kalurid kirglikult kirjutada omi patte kormoranide ja hljeste kraesse. Igatahes kudeva sugukala lhteala on ahtaks kistud, kalad jvad aina viksemaks, ohatakse prdumatult linud aegu mlestades.

Teadagi, mida suitsulesta vi vinnutatud srje krvale rbatakse, aga ebarentaabel Saaremaa lletehas lpetas hiljuti, videtavalt ajutiselt, oma kolme mrkja sordi tootmise. Ent Leisi kergelt skandaalsel lletoobril kib suviti le kmne tuhande rpaja. Valdades vistlevad kodulle meistrid, minu teada ja maitset mda on kuulsamad Pihtla ja Aste kandi pruulijad.


Elu lheb oma rada. Mitte ainult Saaremaal, vaid le kogu Eesti on tavaks saanud, et vlismaalased, peamiselt soomlased, ostavad maid ja talusid, tulevad parematesse paikadesse laiutama. Omainimesed vaadaku kibeda meelega krvalt, kuidas suvekodud uhkeks vuntsitakse. Aga rahapuuduses inimesed ju ise mvad oma vara millegi muu, kllap siis nende jaoks olulisema tarvis. Ja jukad ning ettevtlikud vlismaalased investeerivad, loovad loius maaelus tkohti vi vhemalt teenimisvimalusi.

Meenub, et Muhu oli esimene vald iseseisvuse taastanud Eestis Vabariigis, Kaarma sajas. Selle sdikuse taustal ei taipa, miks pole Saaremaale kui suureprasele tuulealale suudetud psti panna elektrit jahvatavaid veskeid? Srves seisab seni ainult ks. Kui praam Virtsust Kuivastusse suundub, puhkab pilk kolmel vimsal valgel tiivikul, mis krges majesteetlikus rahus tuule saastamata elektriks pravad. Lagedal rannakarjamaal troonivad tehnoloogilised hiiud sobivad minu meelest suurepraselt maastikku. Paistab, et siin on inimese prgimus hendunud kulgemisega pri.

Ma pole kindel, et Saaremaa vajab Mandri-Eestiga psihendust silda vi tunnelit. Muhuga ollakse juba ammu tammi pidi kuiva jala peal ja seda, kas Virtsust Kuivastusse peaks asfalti tegema vi mitte, tuleks ksida pigem muhukate kui saarlaste kest.


Tarmo Teder (1958) on le kmne aasta ttanud kultuuriajakirjanikuna, avaldanud kolm jutukogu, kaks luulekogu, he romaani ja sadu artikleid peamiselt filmi ja kirjanduse teemal.



Tarmo Teder
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet