2004/06



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
saaremaa EL 2004/06
Saaremaa looduses on, mida vaadata ja hoida

Kui rgitakse Saaremaa loodusest, siis meldakse eesktt ilusatele rannamaastikele, poolsaartest liigestatud linnurikastele lahtedele, vikestele laidudele, kadastikele. Jrgmisena tulevad meelde paesed pangad, liivaluited ja Kaali meteoriidikraater, sgavama loodushuviga inimestele loomulikult ka liigirikas ja sageli vrvikirev taimestik.

Saaremaaga esimest tutvust sobitades ptakse ikka valida teekond piki mereranda, sest ega Saaremaa sdames tuntagi end saarel olevana: ta on parasjagu suur. Teda mbritsevatele viksematele saartele minek jtab meeldejvaid elamusi paadireisist vi jalgsi lbi mere kndimisest, kui sihiks on mni rannalhedane laid.

Pehme merelise kliima ja lubjarikka pinnase tttu on Saaremaa taimestik liigirohke. Seda kinnitab tsiasi, et siin leidub 80% kigist Eestimaal leitud taimeliikidest. Nad kasvavad liigirikastel loopealsetel, ranna- ja puisniitudel ning laialehistes metsades.

Kuigi meri tkestab paljude loomaliikide levikut saartele, on Saaremaale siiski judnud suur osa Eesti faunast. Mnegi liigi on siia aidanud inimene. Et meie lnesaared jvad veelindude suurele rnnuteele Aafrikast le Euroopa Arktikasse, rndab siit igal sgisel ja kevadel lbi sadu tuhandeid linde.

Ehkki Saare maakonna loodust peetakse kogu Eestiga vrreldes eriti vrtuslikuks, haruldusterohkeks ja samas rnaks, ei kndinud kaitsealuse territooriumi osakaal (v.a. meri) siin veel selle aasta algul viie protsendini. Seega oli neid suhteliselt vhem kui kikides teistes maakondades: Eestis tervikuna lheneb see nitaja 12 protsendile. Ndseks on kaitstav pindala tunduvalt suurenenud, eesktt Natura 2000 vrgustiku ajutise piiranguga alade (13% maakonna territooriumist) ja vriselupaikade tttu, loodud on ka mned uued kaitsealad.

Saare maakonnas on 1. juuni 2004 seisuga:

1 rahvuspark

5 looduskaitseala

7 maastikukaitseala

22 uuendamata kaitsekorraga kaitstavat ala

16 kaitsealust parki ja muud puistut

83 kaitstavat looduse ksikobjekti

73 Natura 2000 ajutise piiranguga ala

473 vriselupaika


Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised mrksnad nagu merelinnud, haruldased taimeliigid, pangad, kurisud, looalad, allikasood, puisniidud.

Esimesed kaitsealad loodi praeguse Saare maakonna piires mdunud sajandi alguses lindudele. Kui Vaika linnuriigist (praeguse Vilsandi rahvuspargi osa) on rgitud palju, siis niteks Linnulahe kaitseala kohta (kaardil 15), mis asutati samuti juba 1927. aastal hoidmaks Vikese lahe lindude kodu, leiame hoopis vhem teavet. Ometi asus ja asub praegugi Linnulahes Eesti suurim naerukajakakoloonia, see veekogu on thtis pesitsus- ja rndeala ka teistele veelindudele. Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline jnukjrv, mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala.

Loodenina kaitseala (17) on eesktt luikede rndepeatuskoht, kuid siin kasvab ka mitut liiki kaitsealuseid taimi.

Laidu saare looduskaitseala (12), mis sai alles hiljuti uue kaitse-eeskirja, on thtis haha ja teiste merelindude pesitsuspaigana. Kas ja kui suures ulatuses vib kavandatav Tamme sadam siinseid asukaid mjutada, selle le alles vaieldakse.

Oosla maa laid (21) on liigirikas veelindude rndepeatus- ja pesitsuspaik. Pealegi pakub laid huvi meresetete dnaamika ja rannaprotsesside uurijaile.

Thtsad veelindude pesitsus- ja rndepeatuspaigad on veel Laidevahe looduskaitsealal (11) Saaremaa lunarannikul, Suuremisa laht (25) Muhumaal ning Vesitkimaa laiud (30). Viimased on olulised ka hallhljeste lesilana ning geoloogiliselt pakuvad need laiud suurt huvi erandliku rannadnaamika poolest: laidude suurus ja kuju muutuvad peaaegu iga suurema tormiga, olenedes sellest, millisest suunast lained saari kulutavad ja teisal jlle juurde kuhjavad.

Sellesse nimistusse tuleb kindlasti lisada Vilsandi rahvuspark (33), mille praegustesse piiridesse jb peale Vaika saarte veel ligi 160 linnurikast saarekest, madalaid lahtesid ja rannikulukaid. Siinset loodust iseloomustab mereline kliima, aasta ringi rikkalik merelinnustik, suurimad hallhlge lesilad Eestis, mitmekesine merephjaelustik. Kuigi Vilsandi rahvusparki tuntakse eelkige linnuriigina, on selle Saaremaa ranniku osa erakordselt rikas ka haruldaste taimede poolest. Ega asjata ei rakendatud Harilaiul taimestiku kaitse meetmeid juba 1924. aastal.

Haruldased taimeliigid ja -kooslused. Abruka salumetsa (1) on kaitstud mdunud sajandi kahekmnendatest aastatest. Samanimeline kaitseala Eestis vhelevinud metsakoosluse kaitseks loodi 1937. aastal. Siinses laialehises salumetsas valitsevad prn, saar, tamm, vaher ja jalakas. Oma uurimistdega tegi Abruka metsa kogu teadusmaailmas kuulsaks Theodor Lippmaa. Teda meenutab siin omaprase vrakujuga Lippmaa prn.

Abruka salumetsaga sarnaseid metsi kaitstakse veel Kbassaare kaitsealal (10) Saaremaa idaosas ja Puhtus. Kbassaare metsas valitsevad tamm, saar, prn, ja vaher, puude all laiub htlane karulauguvaip, mis levitab sibula lhna.

1957. aastal loodud Viidume looduskaitsealal (31) hoitakse nii haruldasi taimeliike ja -kooslusi kui ka erisuguseid elupaiku. Mitmekesine pinnamood on siin kujunenud prast jaega; kaitseala ja kogu Saaremaa krgeim punkt knib 59 meetrit le merepinna. See on htlasi Saaremaa vanim piirkond. Kaitseala jaotab kaheks eriilmeliseks osaks Antslusjrve rannaastang: selle peale jb krgem ja kuivem metsa- ja puisniiduala, alla aga madal, kohati allikaline soostunud maastik. Viidume allikasood on kuulsad seal kasvavate taimharulduste poolest (peale endeemse saaremaa robirohu veel alpi viptakas, lhnav koraamat, tmbiiene luga jt.).

Viidume omale sarnase lubjarikka allikasoo leiame ka Viieristi looduskaitsealalt (32), seal juba Litoriinamere rannaastangu alt. Astangu krgus knib Viieristil 2427 meetrini, sna vikeselt kaitsealalt (378 ha) on leitud 22 kaitsealust taimeliiki (niteks pramiidjas akakapsas, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas, tmbiiene luga, pstine hiirehernes, ainulehine sookpp).

Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukohta (27) kaitstakse ka Tagamisa poolsaare idaosas Veere ja Kesknmme vahel.

Hiljuti loodud Koorunmme looduskaitsealal (9) hoitakse mrgalasid, jrvi, loo- ja laialehiseid metsi, panku ja rannavalle, mis kik on kaitsealuste liikide elupaigad.

Prandkooslused annavad tunnistust inimese pikka aega kestnud tegutsemisest, viimasel poolsajandil kipuvad needki kaduma.

Lepna tammiku kaitsealal (14) asub endine tamme-puisniit, millest on praeguseks saanud mets. Loode tammik (16) on kohati puisniiduilmeline vana looduslik puistu. Loode tammiku puude vanim plvkond on vhemalt 450-aastane.

Tagamisa puisniit (26) on praegu Saaremaa suurim ning liigirikkuselt Eestis kolmandal kohal: hel ruutmeetril on loendatud 67 liiki.

Kasti maastikukaitseala (6) on loodud Luna-Saaremaa prandkultuurmaastiku, rannaniitude ja haruldaste taimede kaitseks. Siin vib nha mitmeid kaitsealuseid taimeliike, nagu harilik muguljuur, liht-randpung, randtarn, rand-soodahein, lne-mkrohi.


Karstialade kaitseks on Saaremaal loodud jrgmised kaitsealad: Aula karstiala (2), Jempa kurisud (4), Lepakrve ja Kdema kurisud (13). Lepakrvel on kolm eri suurusega kurisut, kuhu suubuvad slkorgudes voolavad ojad. Kurisute pikkus knib 40100 meetrini, sgavus seitsme meetrini. Kdema kurisu on ligi viis meetrit sgav ja le 30 meetri lai hsti nhtavate paelhedega kanjonitaoline org.

TuiuPaka kurisud (28) paiknevad nelja lahustkina ligikaudu kuue kilomeetri pikkusel alal luitestunud rannavalli taga.


Kivid. Vhma kiviklvi kaitsealal (34) neb ulatuslikku kiviklvi, mis on tekkinud moreense lhteaine lbiuhtumisel Lnemere varasemate staadiumide aegu. Viksemate kivide seas leidub hajusalt ka suuremaid, kuni kahemeetrise lbimduga rahnusid.


Loopealsed ja pangad ahvatlevad kige saaremaalikumate vaadetega: kadakasi karjamaid peetakse lausa Saaremaa smboliks, vimsaima mulje jtavad aga kahtlemata Siluri-aegsed paejrsakud.

Kaugatoma-Lo maastikukaitseala (7) olulisemad vaatamisvrsused ongi Kaugatoma pank ning Eesti kige esinduslikumaks looalaks peetav Lo (ka Lu) loopealne (alvar). Kaugatoma pank on kll sna madal, vaid 1,9 m krgune ja 360 m pikk, ent siin pakuvad huvi Kaugatoma lademe stratotpsed paljandid. Panga alalt vib leida lausa lademena mitmesuguseid kivistisi, eriti meriliiliate varrellisid, millest prinevate rngjate moodustiste tttu kutsutakse sealset lubjakivi ka srmuspaeks. Lo alvar on Saaremaa suurim looala, kus vahelduvad erisugused, sealhulgas haruldased alvaritbid ning kasvab mitmeid haruldasi taimi (teiste seas niteks pilkupdev pramiid-koerakpp).

Ohessaare maastikukaitseala (20) eesmrk on kaitsta samanimelist panka ja tpilist kliburanda. Panga pikkus on 400 m ja krgus 3,5 m, seal neb ka Ohessaare lademe stratotpi ja noorimate Siluri kihtide paljandit. Ohessaarest on leitud peaaegu kigi Eesti Siluri fossiilide fragmente.

Panga maastikukaitseala (23) on loodud Panga panga ning sealsete taimekoosluste kaitseks. 2,7 km pikkune ja kuni 21,3 m krgune pank on Lne-Eesti paekalda krgeim osa. Siin paljanduvad Jaagarahu ja Jaani lademed. Panga nukk ning merephjas, rannast umbes 200 m kaugusel asuv astang on muistne ohverdamiskoht.

Rannaniidi pangastiku kaitseala (24) vrtustavad silekaljuste vormidega rannikulhedased pangad, kus paljandub Jaagarahu lade (Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistiku biohermikehad). Viis panka asuvad umbes poolteise kilomeetri pikkusel maa-alal; nende suurim krgus on 3,5 meetrit. Rannaniidi pangastikus avaldub kohati vga selgesti mandrij kulutav toime: ksikute biohermide pealispind on mardatud, osalt on j voolinud need silekaljudeks, mida mujal Eestis neb harva.

gu maastikukaitseala (35) on loodud Muhu saare krgeima panga, selle all asuva allikasoo ja haruldaste taimeliikide (soohiilakas, mr-raunjalg) kaitseks. Pank kujutab endast Limneamere murrutusjrsakut, kus paljanduvad Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistiku dolomiidid. Panga

krgus on kuni 5,5 m, selle jalamilt voolab vlja kaks langeallikat.

Tupenurme pank (29) on Antslusjrve rannaastang ligi kahe kilomeetri pikkune sisemaine pangajrsak Muhumaal (krgus umbes kaks meetrit). Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus leidub lubivetikate ja sammalloomade jnuseid.

Kesselaiu maastikukaitsealal (8) asuv Kesselaiu pank koos ligi 60 hektari suuruse maa-alaga veti kaitse alla juba 1938. aastal. Nukogude-aegsetes kaitsealuste objektide nimestikest Kesselaidu ei leia, ent nd on kogu saar kuulutatud maastikukaitsealaks.


Luitestikud kuuluvad Saaremaa rannamaastikku.

Jrve luitestiku (3) rannavnd on suhteliselt noor: luited hakkasid siin kujunema ja meri neid murrutama umbes 35003000 aastat tagasi. Luidetevahelistel niisketel aladel kasvab kpalisi ning nrgalt taimestunud luidetel kaitsealust Gmelini kilbirohtu (ainus leiukoht Eestis). Kaitsealale jb ka supelrand.

Odaltsi luitestik (18) on kujunenud Litoriinamere rannikul ning selle suhteline krgus on kmme meetrit. Kaitsealal vib nha Eestis haruldasi paraboolluiteid. Lunapoolse luiteaheliku idaossa jb muinsuskaitse all olev Kihelkonna maalinn ning viimasest umbes kilomeeter kirdesse veerikkad ja vrdlemisi psiva vooluhulgaga Odaltsi allikad (18). hinedes moodustavad allikad umbes 20 meetri laiuse madala voolusngi, millest saab alguse Pidula oja. Summaarne vooluhulk on siin kuni 200 l/s.

Pamma maalinna kaitseala (ehk Kooljamed, 22) on rajatud huvitavate luitevormide kaitseks. II aastatuhande alguses maalinna rajades on luiteid osalt mber kujundatud. Oma nime on Kooljamed tenoliselt saanud oletatava matmiskoha tttu selles piirkonnas.


Kaali meteoriidikraatrid (5) on ks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte Saaremaal. Meteoriidikraatrid veti ksikobjektidena kaitse alla juba 1938. aastal, praeguseks on siia loodud kogu kraatrivlja hlmav Kaali maastikukaitseala. Kraatrid tekkisid vhemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tkkide lgiplahvatustest. Peakraatri lbimt knib 110 meetrini ja sgavus16 meetrini, krvalkraatreid on kokku kaheksa. Kaali kraatrivlja peetakse Euroopa kige esinduslikumaks.


Kaitsealuseid parke on maakonnas 11, neist liigirikkaimad on Kuressaare lossipark (36) ja Mntu park (37). Peale parkide on kaitse alla vetud Kudjape tammik (38), Pdaste musta mnni puistu (39) ning kolm liigirikast dendraariumi.


Natura 2000 alade vrgustiku tarvis loodi sel kevadel Saare maakonnas 73 ajutise piiranguga ala, kogupindalaga 317 700 ha, millest suurem osa on rannikumeri. Need alad hlmavad ligikaudu 13% maakonna maismaast. Vrgustikku haarati niteks Mullutu ja Suurlaht ning selle mbrus (umbes 6300 ha) linnustiku ja mrgala koosluste kaitseks, Koigi raba (2300 ha) hoidmaks Saaremaa suurimat raba, Karujrv (400 ha), Tagamisa poolsaare phjaosa koos merealaga (8300 ha) liigirikaste koosluste kaitseks, suurem osa Ruhnu saarest (800 ha) hoidmaks sealseid niitusid ning luite- ja metsakooslusi jne.


Vriselupaiku on Saare maakonnas arvele vetud 473 kogupindalaga 4404 hektarit. Umbes pooled neist asuvad kaitsealadel vi ajutise piiranguga aladel. Enamik vriselupaiku on metsades vi puisniitudel: paistab ju Saaremaa silma nii vrtuslike laialehiste metsade kui ka puisniitude rohkuse poolest. Seni kaitsmata aladel on vriselupaigad loodud niteks laialehistes metsades Laimjala ja Tornime vahelisel alal ja Ratla mbruses, okasmetsades Tagalahe idakaldal (mis nd jvad vastloodud Koorunmme looduskaitsealale), aga ka Jempa kurisute lhedal.


Looduse ksikobjektidest on Saare maakonnas kaitse all 59 plispuud, 21 rndrahnu, 2 pinnavormi (Laugu astang 40 ja Maapera raun) ning 1 allikas Phatu allikas (41).

Puudest on kige rohkem tammesid, jmedaim neist 6,7-meetrise mbermduga Kgi-Jaani tamm (42). Krgeimad puud on Laugu jalakas (43) ja Tuiu haab (44), mis knivad 30 meetrini. Maakonna suurimad kivid (mbermduga ligi 30 meetrit) asuvad Vahase saarel (45, 46). Hsti teatakse kaht legendidega seotud kivi: KuressaareKihelkonna tee res olevat Oo kivi (47, saare murdes thendab see hobuse kivi) ja Kiguste maantee res seisvat Suure Tllu kaasa Pireti kivi (48).



1. Anderson, Leif jt. 2003. Vriselupaikade inventuur Eestis 19992002. Regio AS, Tartu.

2. Eesti looduse infossteem (EELIS) www.eelis.ee

3. Kn, Heino jt. (toim.) 2002. Saaremaa. Loodus, aeg, inimene. Eesti Entsklopeediakirjastus. Tallinn.

4. Leito, Tiit (koost.) 2000. Saaremaa loodus. Eesti Loodusfoto. Tartu.

5. Looduskaitse register 19361941. Ksikiri keskkonnaministeeriumis.

6. Raukas, Anto (koost.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus. Eesti Entsklopeediakirjastus. Tallinn.

7. Sander, Heldur 1996. Kaitsealuste parkide inventuuri aruanne. Saaremaa. Ksikiri keskkonnaministeeriumis.

8. Sander, Heldur 1997. Saaremaa nelja liigirikkama arboreetumi puittaimed. Eesti dendrofloora uuringud II. Tallinn.



Piret Kiristaja, Uudo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet