2004/06



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
saaremaa EL 2004/06
Seeneriik Saaremaal

See, mida Saaremaa seen arvab saarlasest ja seeneuurijast, jb vist saladuseks. Vastupidisest on meil mingi arusaam olemas.


Saarlase suhtumine seentesse kui sgilisasse on varasematel aegadel olnud sna tagasihoidlik. Ilmselt seeprast, et pidev toit tuli merelt ja toitumistavad ei jtnud just palju ruumi metsaandidele. Vanemate pliselanikega vesteldes vib neid hoiakuid tdeda ndki. Seevastu suur osa elanikkonnast, keda tinglikult viks nimetada suvesaarlasteks, ja ka sissernnanud elanikud on agarad seenelised.

Uurijate seenereidid. Saaremaa on oma veidi erilise staatuse tttu mitmeski loodusvaldkonnas phjalikumalt uuritud kui Mandri-Eesti. See kib tinglikult ka seente kohta. Mkoloogias, nagu mitmes teiseski valdkonnas, oleneb uuritus uurijate arvu ja ruutkilomeetrite suhtest. Ometi peab tdema, et Saaremaa ligi 2700 ruutkilomeetril ei ela htegi kutselist mkoloogi.

Eelmise sajandi esimese poole seeneteadlaste uurimused ksitlevad philiselt mikroseeni. Makroseente sstemaatilise uurimise alguseks vib pidada 20. sajandi teist poolt. Viimase 35 aasta jooksul on Tartu mkoloogid korraldanud hulga uurimisreide Saaremaale, et koguda herbaarmaterjali, mille alusel on koostatud Saaremaa seenestiku nimekirjad. Oma panuse Saaremaa seente uurimisse on andnud ka hisekspeditsioonidel osalenud Soome ja Rootsi mkoloogid. Paarikmne aasta jooksul olen lehikseente kohta materjali kogunud ka ise. Viimastel aastatel on regulaarselt Saaremaal Liiva-Putla ja Kandle katseruutudel jrjepidevat seiret teinud Ilmi ja Erast Parmasto. he tiuslikuma siinsete seente nimistu on paljude autorite materjalide alusel kokku seadnud Mall Vaasma [1].


Saaremaa oma seened. Saaremaal armastatakse eriti harilikku kukeseent (Cantharellus cibarius). Soodsal aastal vib ,,Saaremaa kukeseent leida eksportartiklina suurtes kogustes ka meie phjanaabrite turulettidelt (kindlasti ei unustata hinnasildi juurde lisamast sna Saaremaa). Kahjuks ei tunne suur osa seenelistest hariliku kukeseene lhiliike kollakat kukeseent (Cantharellus aurora, foto 1) ja lehter-kukeseent (Cantharellus tubiformis, foto 2). Ent soomlaste seas on nad eriti nutavad, kuna letavad maitseomaduste poolest harilikku kukeseent. Soodsal aastal vib kollakat ja lehter-kukeseent leida suurte kolooniatena klmade tulekuni.

Mandri-Eesti ja Saaremaa seente vga subjektiivse vrdluse alusel viks vita, et kmneid uusi liike Eesti seentenimistus on siiani leitud vaid Saaremaalt. Kindlasti leitakse osa nn. Saaremaa liike ajapikku ka mandrilt, kuid mingi osa jb eelistama Saaremaa koloogilist eripra.

ks selliseid Saaremaa oma seeni on kahvatu kukeseen (Cantharellus pallens, foto 3) oma valkjas-beei kbara ja kollase eoslavaga. Ta on hea sgiseen ning kasvab hilissuvel kohati hulgi segametsades ja puisniitudel.

Saaremaa thelepanuvrseim sgiseen on hiidvdik (Cortinarius praestans, foto 4). Maitselt vib teda vrrelda kivipuravikuga. Kasvult hiiglaslik hiidvdik kasvab sageli suurte seeneringidena segametsades ja puisniitudel. Teda on kerge ra tunda, kuid ettevaatlikkusele manitseb mningane sarnasus violetsete vdikutega. Vdikute perekond on erakordselt liigirikas ja Eestis kasvab neid le paarisaja liigi. Suurem osa meie vdikutest pole sdavad, mitu on aga surmavalt mrgised.

Saaremaalt vib leida kiki kollaseks muutuva piimmahlaga haruldasemaid riisikaid: nii kollasepiimane riisikas (Lactarius chrysorrheus, foto 5), oliivriisikas (Lactarius olivinus, foto 6) kui ka lviriisikas (Lactarius leonis) on kantud Eesti punasesse raamatusse. Saaremaa puisniitudel ja tammikutes kasvab ka haruldasemaid puravikulisi: saatana-kivipuravik (Boletus satanas, foto 7), mru kivipuravik (Boletus radicans, foto 8) ja kuld-kivipuravik (Boletus appendiculatus, foto 9). Kik kolm on kantud Euroopa ja ka Eesti punasesse raamatusse. Samuti ei saa mrkimata jtta viimastel aegadel vaidlusi tekitanud Eesti ainukest teadaolevat mrgist sirmikut safransirmiku aedteisendit (Macrolepiota rhacodes var. hortensis, foto 10). Oma sdavast nimekaimust eristab teda kasvukoht ja silmatorkavalt hele vrvus: see kauni vlimusega sirmik ei kasva kunagi metsas, vaid toiterikkal mullal aedades, vanadel kompostihunnikutel jne. Saaremaal sna sagedast seeneliiki pole Mandri-Eestis siiani leitud.

Lausa saaremaine seeneperekond on aga punalehik (Entoloma). Seni leitud ligi sajast liigist on le poolte esmaleiukoht Saaremaal, nende seas kaheksa uut liiki maailma seenenimistus. ks nimetatud kaheksast liigist on teliselt Saaremaa oma seen ka nime poolest viidu punalehik (Entoloma viiduense, foto 11).

Viimasel aastakmnel on Saaremaal leidnud poolehoidu ka kultuuris kasvatatav austerservik. Seenekasvatus soodustab huvi teket seente kui pnevate loodusobjektide vastu. Seente tutvustamisel on oma osa olnud botaanik Sirje Azarovi eestvedamisel korraldatud iga-aastastel seenenitustel Kuressaares.

Endastmistetavalt pole kiki Saaremaa seenharuldusi vimalik ritta seada, ja suur osa neist on ju veel leidmata...


1. Vaasma, Mall 2001. Viidume looduskaitseala seenestiku koosseis ja looduskaitseline vrtus. Ksikiri Viidume looduskaitsealal.


Vello Liiv (1940) on mkoloogide seas tuntud seenefotograafina, vljaspool mkoloogiat sisustusarhitekt.



Vello Liiv
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet