2004/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2004/10
Sookilpkonn Setomaal

Kaugetel aegadel, mil ilm oli Eesti alal soojem, elasid siin ka sookilpkonnad. Viimane teade selle loomakese leiu kohta jb siiski sajandi taha. Ent nd on ta Setomaal end jlle nidanud.

>Kas kilpkonnad elavad tnasel Eestimaal? nii on Peeter Ernits ksinud Eesti Looduses kmmekond aastat tagasi [2]. Nd on phjust see ksimus uuesti arutlusele vtta: uudistajate vaatevlja sattus ks huvitav loomake, nimelt euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Siin langesid kokku hea juhus ja teadjad inimesed, kellel kaamera hes.


Avastamislugu. Sel kevadel, 10.15. mail toimus ajaloo instituudi, eesti rahva muuseumi ja setu kultuuri fondi jrjekordne hine uurimisreis Setumaale; osalesid Mare Aun, Mare Piho, Jaana Ratas ja Arvis Kiristaja. Seekord oli kavas keskenduda Ida-Setumaa arheoloogia- ja ajaloomuististele, tutvuda kohaliku klaolustikuga ja talletada veel allesolevat primust. Enamik muististest, nagu linnamed, kbaskalmed ja muud huvipakkuvad objektid, asub tavaliselt looduskaunites paikades ning tihtipeale eemal praegusest inimasustusest.

Uurimisreisi teisel peval judsime Optjoki je keskjooksule, kus on teada kolm noorema kiviaja asulakohta kammkeraamika kultuuri ajast. Samas lhedal on ka rauaaja muistiseid, nagu linnamgi, kbaskalmed ja asulakoht. Suuremat huvi pakkusid aga loodusolud je res ja vimalus, et selles piirkonnas vib olla teisigi kiviaja asulakohti. Nii asusimegi lhemalt tutvuma je kallastega. Suur oli aga Arvis Kiristaja llatus, kui ta mrkas mrjal, soisel jekaldal teeraja krval huvitavat loodusmlestist. Judnud ratundmisele, kellega on tegu, ei saanud siiski oma silmi uskuda, vaid pidi asja lhemalt uurima. Sest viimased thelepanekud sookilpkonna kohta meie aladel (Prlije kandis) jvad mdunud sajandi algusesse [3]. Tekkis isegi tunne, nagu oleksime sattunud ajas tuhandeid aastaid tagasi, sest selle looma luid ja kilbi tkke on leitud niteks Tamula I, Kudrukla ja Kpa noorema kiviaja asulakohtadest. Leitud kilpkonna liigi mramist lihtsustas asjaolu, et leidja oli sookilpkonna vastu huvi tundnud juba varem. Kuid siiski, kohata sellist haruldust vabas looduses on midagi erilist.

Oli ka nn, et meie kunstnik-fotograafil Jaanal oli kaasas fotoaparaat, millega ta proovis hiilida loomale nii ligidale kui vimalik. Ent sookilpkonn on pelglik ja ettevaatlik loom: ta puges pisemagi krabina korral kilbi alla peitu. Prast pikemat ootamist ja tutvumist tema elupaiga ning jerse olustikuga kroonis meid lpuks edu.

Pdsime vlja selgitada, kus ja kuidas loomake elab. Ta oli just vlja roninud mttaurust, kllap tuli end kevadpikese ktte soojendama. Teisel pool teerada voolas vike paisutatud oja (tenoliselt olid siin tegutsenud koprad). Ojake, mis suubus siinsamas lhedal Optjoki jkke, oligi arvatavasti kilpkonna elupaik. Vastust ksimusele, kas tegemist on emas- vi isasloomaga, me ei saanud. Ja otsingutest hoolimata me neid rohkem ei leidnud.

Loom oli vhemalt 18 cm pikk, aga kilbi kuju jrgi otsustades vib-olla ka kuni 20 cm: kilpkonna tagaosa ji urgu peitu. Kilbi mustri ja suuruse jrgi vis eeldada, et tegu oli vhemalt kmneaastase loomaga. Parema vastuse annaksid aga kindlasti kahepaiksete uurijad.

Vib oletada, et ehk on sookilpkonn kohalikele elanikele tiesti tavaline loom: elab ta ju siinsete kalameeste ja poisikeste teeraja krval.


Kes see sookilpkonn siis ieti on? Peale loo alguses mainitud artikli juhtusid ktte paar eestikeelset teatmeteost: ks pisut varasemast ajast 1985. aastal trkivalgust ninud Loomade elu 5. kide [3], kus on kirjeldatud kahepaikseid ja roomajaid, ning sel kevadel ilmunud Euroopa kahepaiksed ja roomajad [1]. Viimast on Eesti oludele kohaldatud Riinu Rannapi juhtnride jrgi.

Mlemast raamatust saame teada, et sookilpkonn on vga kartlik ja ettevaatlik ning seetttu ongi teda peaaegu vimatu nha. Kuid need harvad juhuslikud kohtumised lubavad vita, et see liik asustab seisu- vi aeglasevoolulisi, mudase phjaga ning lauge kaldaga veekogusid. Hea, kui seal on lopsakas ja krge kaldataimestik. Seega siis kraavides, tiikides, soos ja isegi riimvees. Ka vaiksetes jekrudes, kui seal on lagedaid kohti, kus pikesevanne vtta: teda vib leida veersetel kividel vi puurontidel end pikese kes soojendamas. Kui ta tunneb end kuidagiviisi hirituna, siis sukeldub kiiresti ja kaevub mudasse.

Sookilpkonn toitub peval, eriti hommikuti, sel aga magab veekogu phjas. Ta sb mitmesuguseid veeselgrootuid, kahepaikseid (ka kulleseid), kalu ja mningal mral taimi. Saagiotsinguil juhindub mitte ainult ngemisest, vaid ka teravast haistmisest.


Sigimine. Prast talvitumist veekogu phjas muutuvad sookilpkonnad mrtsis-aprillis jlle aktiivseks ja hakkavad peagi sigima. Sel ajal vib tiskasvanud loomi nha tihti maismaal, mnikord veekogust sna kaugel. Sigima hakkavad 613-aastased kilpkonnad (emased isegi mnevrra hiljem). Paaritumine vib toimuda nii maal kui ka vees. Munakurni vib aastas olla ks kuni kolm. Munad muneb emane tagajalgadega kaevatud auku pikeselises kohas, mis vib asuda veest sna kaugel. Levila phjaosas kooruvad pojad ksnes kuumal suvel, niisiis nnestub see harilikult ks kord nelja-viie aasta tagant. Noored kooruvad munadest kahe kuni kolme kuu prast. Ilmale tulles on nende kilpr 22,5 cm pikkune. Suure khtmise rebukotiga varustatult jvad nad pessa kuni jrgmise kevadeni.


Praegune levila. Ebakindlate andmete tttu on sookilpkonna praegusaegset levikut raske kindlaks teha, kuid tuginedes eri raamatute andmetele, vib mingi pildi siiski saada. Tundub, et Euroopas elab ta kikjal peale Briti saarte ja Skandinaavia. Meid huvitab eriti tema levila phjapiir. Taani teadlaste arvates langeb see kokku juuli keskmise 18 C isotermiga, mis on thtis sookilpkonna asurkonna jtkusuutlikkusele. Niisiis vib arvata, et phja pool NarvaPrnu joont seda liiki otsida ei tasugi. Samas vib aga Kagu-Eesti juuli keskmine temperatuur mnel soojal suvel sinna kndida.


Ajalugu. Siin tasuks eristada ajalist ja ruumilist vahemaad, sest mdaniku loodus- ja ilmastikuolud erinesid tnapevastest mitme nitaja poolest. Niisiis, kaugemast ajast on meieni silinud sookilpkonna jnuseid, peamiselt kilbise tkke. Senised leiud kolmest meie noorema kiviaja asulakohast Tamulast ja Kpalt Vru lhedalt ning Kudruklast Narva lhedalt prinevad 40005000 aasta tagant. Sel perioodil, mil need asulakohad kujunesid, oli mnevrra soojem kliima kui meil praegu. Kpa, kige vanem neist, jb nn. atlantilise kliimaperioodi lppu, mil Eesti alal valitsesid laialehised metsad ning juuli keskmine temperatuur oli vrreldav Kesk-Euroopa praegusega. Tamula ja Kudrukla asulate aeg jb kll juba nn. subboreaalsesse kliimaperioodi, mida iseloomustatakse kui kontinentaalset, s.t. valitsesid klmad talved, kuid samas soojad suved. Ilmselt pole talveklm sookilpkonnale ohtlik (talvitub ju veekogu phjamudas), kll aga vajab ta jrglaste saamiseks suvesoojust. Seega pole midagi kummalist, et sookilpkonn oli neil aegadel Eesti alal laiemalt levinud.


Sookilpkonna leid Setumaalt teeb kll heameelt, mis sest, et tema elukoht jb Eesti riigi praegusest ametlikust piirist pisut ida poole. Kas on lootust, et see salaprane sooelanik asustab Kagu-Eesti alasid ka laiemalt, on raske elda. Kuid kik teated sookilpkonna leidude kohta looduses on vga oodatud. Teateid saab jtta niteks Tartu likooli zooloogiamuuseumisse, Eesti loodusmuuseumisse vi keskkonnaministeeriumisse.



Lembi Lugas, Arvis Kiristaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet