2004/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2004/11
Kesselaiu maastikukaitseala pool sajandit unustuses

Viimasel poolsajandil Nukogude piirivalve selja taga sna puutumatuna psinud Kesselaid vajab kaitset metsikute turistide eest, sealsed prandkooslused aga asjatundja hooldavat ktt.

Praamiga Virtsu ja Kuivastu vahet sitja pilku kidavad keset Suurt vina kaks saart: Praami teest luna poole jb madal ja vaid ksikute puudega Viirelaid ning phja poole sna krge, osaliselt metsaga kaetud Kesse-(Kessu)laid. Kesselaiu pindalaks on eri allikates mrgitud 171,6 hektarit [1] ja 177,1 hektarit (Eesti phikaart).

Saare kige krgemas osas looderannikul on mitmeastmeline jrsak kogupikkusega 1,3 kilomeetrit. Ligi pool sellest avaneb merele kuni 8,5 meetri krguse pangana. Meri murrutab siin osaliselt ka praegu Siluri ajastu Jaagarahu lademe massiivseid urbseid biohermseid dolomiite. Et selle kihistu tppaljand (stratotp) asub Kesselaiul, siis kannabki kihistu ka Kesselaiu nime. Panga lemine osa ja sellest saare siseosa poole jvad Litoriinamere rannaastangud koosnevad Jaani lademe Paramaja kihistu dolomiidistunud merglitest.

Geoloogilised kihid paiknevad siin eripraselt: need ei asetse rhtsalt ega ka Eestis tavaprase kerge kaldega, vaid le seitsmekraadise nurga all. Ka Lnemere eri staadiumide rannajooni saab siin jlgida kogu saare ulatuses. Tavaliselt on need silinud vaid lhemate osadena.

Kesselaiu pank ja selle lhikonna huvitava geoloogilise ehitusega maa-ala veti umbes 60 hektari ulatuses looduskaitse alla juba 1938. aastal. Siis keelati asutada pangale paemurdusid, kuhjata kive ja klibu, pstitada ehitisi ja muuta muul viisil paiga ilmet. Kesse pank krgub tavatult htlase pstloodis seinana. Selles on teatud nurga alt vaadatuna nha omaprane inimese no bareljeef, mida kutsutakse Kesselaiu valvuriks.

Prast sda Kesselaiu pank justkui unustati: seda ei leia hestki nukogudeaegsest kaitsealuste loodusobjektide nimistust. Vahest loobuti kaitsekorra kehtestamisest seetttu, et piiritsooni tingimustes oli see niigi turvaliselt kttesaamatu. Alles 2004. aasta 5. mai mrusega nr. 184 Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I, 2004, 41, 285) kehtestati taas kaitsekord, nd juba kogu saarele.


Loodusvrtused. Kesselaiu maastikukaitseala peamiseks rikkuseks peetakse ka tnapeval geoloogilisi objekte, kuid peale selle vrivad thelepanu kogu Kesselaiu maastik ja elustik.

Saare tuultele avatud lneosas kasvab Eestis haruldane metsatp lookuusik. Puurinne koosneb siin peamiselt ainult 10 kuni 15 meetri krgustest kuuskedest, kuid alusmets on see-eest liigirikas. Saare lunaosas lisanduvad kuuskedele laialehised puuliigid (prn, saar), suuremate prnade mbermt ulatub 3,5 kuni 4 meetrini. Siin on pinnakate veidi tsedam ning alustaimestikus leidub salumetsadele omaseid taimi.

Valdavate edelatuulte suhtes varjulisemas saare idaosas asus enne sda vike kuue taluga kla. 19. sajandi keskel elas Kesselaiul 41 inimest ning sama sajandi algupoolel rajati saarele ka pisimis. Mdunud sajandi algupoolel kavatseti saarele rajada paemurd koos sunnitlaagriga, kuid seda plaani ei jutud siiski ellu viia. 1963. aastal kla thjenes, saarele ji ainult majakavahi pere. Praegu elab majakavahi talus Kesselaiu lneosas kaks inimest.

Koduloomade vhesuse tttu kipuvad endised pllu-, heina- ja karjamaad, aga ka endiste talude asemed kinni kasvama. Suurem osa siinsetest rohumaadest on hukese lubjarikka pinnakattega loopealsed, kuhu tungib judsalt peale kadaka-trnpuu-kukerpuu psastik. Ulatuslikum kadastik asub saare phjaosas. Siinsete loopealsete vga liigirikkas rohurindes on registreeritud 17 liiki kpalisi ning kmmekond muud Eestis haruldast taimeliiki, nagu veripunane koldrohi, tui-thtpea, vrv-paskhein jt.

Et kallas tuseb sna jrsult, on rannaniite Kesselaiul vaid kitsa ribana. Panga all polegi pidevat taimkatet.

Kesselaiu loomastiku kohta andmed peaaegu puuduvad. Kesselaid ei ole soodne veelindudele, sest siin ei ole roostikke ega rannalhedasi laiukesi ja vikeveekogusid. Saarel elavad rebased ei anna aga asu maas pesitsevatele lindudele. Suurematest loomadest satub aeg-ajalt siia ptru ja metssigu. Viimased vivad pikemalt saarele jdes prata mber hukest mullakamarat ja maiustada kpaliste juuremugulatega.


Kaitsekord. Kesselaiu kaitseala haarab kogu saare: siin on ks sihtkaitsevnd ning kaks piiranguvndit. Sihtkaitsevnd (90 ha) hlmab Kesse panga saare lneosas ja riigi maal asuvaid metsi. Vanaue piiranguvndisse jb saare ainsa asustatud talu maa (2,8 ha) ja Kesse kla piiranguvndisse endise Kesse kla ja selle mbruse poollooduslikud kooslused.


Ohud. Viimasel ajal on hakatud Kesselaiul ha rohkem kima. Veesidukite arvu suurenemisega on kaasnenud nn. metsikute turistide sagedased piked saarele. Sellest annavad mrku nii lkkeplatsid kui ka prahihunnikud. Kuival ajal on saar vga tuleohtlik, nii et hooletud tuletegijad vivad hvitada kogu siinse metsa. Viimastel aastatel on nii skaudid, Eestimaa looduse fond kui ka mned teised korraldanud Kesselaiul talgulaagreid: suurel hulgal on korjatud saarel lbutsenute maha jetud olmeprahti ning hooldatud ja taastatud poollooduslikke kooslusi. Prgikastid on paigaldatud nii Kesselaiule kui ka Muhus Lalli sadamasse.

Selleks et korraldada loodushuvilistele matku ja ppekike saarele, oleks vaja kohandada sadamat. Suvekuudel peaks kohal olema saarevaht, kes hoiaks uudistajail silma peal ja, miks ka mitte, soovi korral tutvustaks neile saart.



Uudo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet