|
 |
Eesti Loodus 2004/11 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2004/11 |
|
Seente pöörane, ent tähelepandamatu suguelu |
| Vist vähesed kõrgharitud bioloogid, kui mükoloogid kõrvale jätta, oskaksid kirjandust kasutamata öelda midagi põhjalikumat seeneriigi seksuaalelu kohta. Nähtus on keeruline ning õpitu seetõttu kerge ununema. |
|
| Panin tähele EL 2004/11 |
|
Ussikuusk Kiiu-Aablas |
| Martin Prommik: Endises karjakoplis kadakate vahel kasvab üks veider kuusk. Dendroloogiahuviline sõber arvas, et see on nn. |
|
| Reisikiri EL 2004/11 |
|
Wales on nauditav igal aastaajal |
| Eestist mõnevõrra väiksem Wales on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias. See on imekauni looduse, vapustavaid vaateid pakkuva maastiku ja põneva kultuuripärandiga maa. |
|
| Intervjuu EL 2004/11 |
|
Looduslooline teadus tõuseb uuesti ausse |
| Meelis Pärtel (1969) on sündinud Tallinnas. Lõpetas Viimsi keskkooli 1988 ning Tartu ülikooli 1992 bioloogina. |
|
| Poster EL 2004/11 |
|
Sookurepaar |
| Ärkan vilul varahommikul, õhk on jahe ning hommiku-udune. Maastik näib valgena ja sooheinad on härmas. |
|
| EL küsib EL 2004/11 |
|
Kas ja kuidas on loomafotokonkurss viie aastaga Eesti loodusfotograafe arendanud? |
| Eesti Looduse loomafoto konkursil on mitu head omadust, mis annavad jõudu seda edaspidigi korraldada ja loodetavasti ka sponsoritele indu üritust toetada. Fotovõistlus täidaks oma rolli poolikult, kui ta piirduks üksnes passiivse pildikogumise ja hindamisega. |
MTÜ Loodusajakiri on kolmeaastane. Kas need aastad on kinnitanud selle kirjastuse vajalikkust? |
| MTÜ Loodusajakiri on asutatud uuel aastatuhandel, meie väljaanded pärinevad aga kõik möödunud aastasajast, kusjuures vanima ajakirja, Eesti Metsa esimene number nägi ilmavalgust kogunisti 1921. aastal. |
|
| Aasta puu EL 2004/11 |
|
Sanglepp - lodumetsade valitseja |
| Sanglepa päriskodu on üleujutatavatel jõe- ja ojalammidel: seal ei saa tema vastu ükski teine meie kodumaine puuliik. Aga ta võib kasvada ka üsna kuival maal, kinnistada luiteliiva ja luua soodsat kasvukeskkonda kivipuistangutel. |
|
| summary EL 2004/11 |
|
|
Fungi in reproduction
Bellis Kullmann takes a glance into the hidden world of fungi, where researchers can observe the complex development of reproductional cycle from parasex to real sex. Sexual reproduction can be seen as regular alternation of joining of cells and meiosis in the lifecycle of an organism. |
|
| In memoriam EL 2004/11 |
|
Kauneimate oleste paremale mõistmisele pühendatud elu |
Aino Kumari
15. september 1908–17. |
Väsimatu loodusemees ja õpetaja |
Uudo Roosimaa
7. juuni 1936–2. |
|
| Matkarajad EL 2004/11 |
|
Matkarada läbi Luhasoo vaikuse |
| Läbi raba viivaid laudteega matkaradu on Eestis rajatud omajagu. Ikka selleks, et huvilistel oleks võimalus selle omapärase kooslusega võimalikult mugavalt tutvust teha. |
|
| Lugeja küsib EL 2004/11 |
|
Miks sisendavad ussid ja ämblikud õudu? |
| Mispärast kardetakse ämblikke või tuntakse nende vastu vähemasti vastikust? Hoolimata tõigast, et Eestis ei ela ühtegi ämblikku, kes kujutaksid endast arvestatavat ohtu inimesele. |
Roosi pahkvaablane |
| Ene Vainik: Mis veider punane moodustis kasvab juuresoleval pildil kibuvitsapõõsa küljes? Pilt on tehtud tänavu Pivarootsis, seal kandis oli sääraseid tutakaid näha rohkemgi. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2004/11 |
|
Must-toonekurg |
| Igal aastal näeb toonela linnu pesade kontrollija nii mõnelgi pesapaigal üsna masendavat pilti: pojad on enne lennuvõimeliseks saamist nälga surnud… Alateadvuses tekib inimlik soov – kas ma saaksin midagi teha, et see pilt järgmisel aastal ei korduks? |
|
| Kaitsealad EL 2004/11 |
|
Kesselaiu maastikukaitseala – pool sajandit unustuses |
| Viimasel poolsajandil Nõukogude piirivalve selja taga üsna puutumatuna püsinud Kesselaid vajab kaitset “metsikute” turistide eest, sealsed pärandkooslused aga asjatundja hooldavat kätt. |
|
| Essee EL 2004/11 |
|
Eluohu märk |
| Mispoolest inimesed muist olendeist erinevad? Suuresti suhtlemise oskuse ja määra poolest. |
|
| artikkel EL 2004/11 |
|
Seksiv seen |
Seeneriigis saab jälgida teed, mida mööda on kulgenud areng mittesuguliselt sugulise paljunemise poole, paraseksist kuni tõelise seksini.
|
Tuulik keset loodust?! |
| Saksamaal, Taanis ja Hispaanias on tuulikud ja tuulepargid tavaline maastiku osa. Eestis on see aga küllalt uus nähtus, kuigi esimene nüüdisaegne 150 kW võimsusega tuulik hakkas Hiiumaal Ristnas tuulest elektrit jahvatama juba 1997. |
Võrtsjärve limnoloogiajaama pool sajandit |
| Septembris 1954 ostis teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituut (ZBI) Võrtsjärve kagukaldal Rannakülas mahajäetud Petseri talu endale välibaasiks. Sealt see algaski. |
Loopealsed on Eesti pärl |
| Viiendik kogu maailma loopealsetest asub Eestis – seda varandust tuleb hoida ja ära kasutada! Lambakasvatus iseenesest rikkaks ei tee, küll aga võib tööd ja elatist anda lammaste abil korras hoitud looala. |
Väike seen murrab suuri puid |
| Euroopa linnahaljastuse hooldajad on tunnistanud lamesüsiku üheks ohtlikumaks tänavapuude murdjaks. Meilgi tasuks teda paremini tunda ja rohkem karta. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
