Uudo Roosimaa
7. juuni 1936–2. oktoober 2004

8. oktoobril sängitati Tallinnas Rahumäe sügiskullas puude alla loodusemees ja õpetaja Uudo Roosimaa. Tema varajane lapseiga ja koolipõlv möödusid Türil, kus ta kasvas neljalapselises perekonnas. Peres valitses headus ja hardus.

1955. aastal, pärast Türi keskkooli lõpetamist, asus ta Tartu ülikoolis õppima bioloogiat. Sellele valikule andis tõuke Türi kooli looduslembus. Just sealt sai mees kaasa teadmise, kui suur on innustunud õpetaja osa loodusearmastuse äratamisel ja süvendamisel noores inimeses. See juhtmõte saatis teda kogu elu. Ja ta jäi Türi patrioodiks. Tänavu suvel Türil peetud Eesti LUS-i loodusuurijate päevadel esines ta ühega põhiettekandeist: “Looduskasvatuse kõrgaeg Türi koolis 20. sajandi keskel”.

Uudo Roosimaa lõpetas ülikooli 1960. aastal ornitoloogina. Ta huvitus eriti vareslastest: uuris künnivareseid ja kaardistas nende kolooniaid, samuti harakat ja tema toitumist. Kui 2003 kuulutati harakas aasta linnuks, siis oli Uudo Roosimaa üks vähestest, kes suutis ammendavalt käsitleda seda teemat ja kirjutada sellekohase artikli Eesti Loodusele (“Inimese lauanaaber – harakas”, 2003, 12).

Uudo Roosimaa ülikoolijärgne tööelu algas Viljandi muuseumis, kus tuli teha kõike ja olla kompetentne nii looduse, kodu-uurimise kui ka ajaloo vallas. Sealt sai toetust tema süsteemsusearmastus ja museoloogiahuvi. Järgnes töö Eesti loodusmuuseumi teadurina, ENE teadustoimetajana, Horisondis keskkonnakaitset käsitleva ajakirjanikuna ja Eesti noorte loodusmaja (hilisem TELO) direktorina. Tema toimetajakäe all valmisid esimese sõjajärgse entsüklopeedia bioloogiaartiklid, ta suutis luua tugeva autorite kollektiivi. Loodusmaja eesotsas oli ta 20 aastat, pidades lõpuperioodil kirglikku võitlust selle lastele nii olulise asutuse säilitamise eest. Ta rõhutas, et loodust ei saa õpetada kampaaniate toel, see peab toimuma pidevalt, päevast päeva. Kahjuks päädis tema ja paljude teiste laste looduseõppe pärast südant valutavate inimeste võitlus 2001. aastal siiski TELO sulgemisega.

Uudo Roosimaa aeg jäi lühikeseks ja seepärast nii mõndagi teostamata: tal oli kavas välja anda kogumik Tallinna noorte loodussõprade maja ajaloost ja panna kunagi kaante vahele oma tundlik looduslüürika, seda oma loominguga ka illustreerides.