2/2010

Metsanädal
Metsanädala põhiüritused olid Tartus

Metsanädal pakkus huvitavat tegevust kõigile: nii õpilastele, täiskasvanuile kui ka metsanduse professionaalidele.

Metsatelk oli üles seatud juba päev enne metsanädalat Tänavu 23.–30. aprillil peeti metsanädalat juba 18. korda. Metsapealinnaks sai sel aastal Tartu. „2010. aasta metsapealinna valimisel arvestati seda, et Tartu on metsanduse akadeemilise hariduse keskuseks ning tänavu täitub 90 aastat akadeemilise metsandusliku hariduse andmise algusest. Tartu on olulisim metsateaduse keskus ka praegu: Tartumaal asub Eesti ainus õppekatsemetskond,” kommenteeris Eesti metsaseltsi president Heiki Hepner.

Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul väärib Tartu tänu oma rohelusele kindlasti seda tiitlit. „Üle kümne protsendi meie linna pindalast on kaetud parkide ja haljasaladega. Siin on linnapead vahel naljatamisi isegi metsavahiks nimetatud,” lisas Kruuse. Metsanädala metsatelk oli üles seatud juba päev varem ehk 22. aprillil Tartu Näituste Maamessil, kus olid esindatud kõik olulisemad metsandusorganisatsioonid. Metsasõber sai telgis vaadata filme, vastata ankeedi küsimustele ja seeläbi osaleda suures loosimises, meisterdada paberit, tööriistakasti ja puuskulptuuri.
Metsatelgis käis väga palju rahvast. Vaieldamatult populaarseim tegevus oli Eesti metsatööstuse liidu pakutud tööriistakasti meisterdamine: sai ise saagida, puurida, kruvida ja naelutada omale käepärase tööriistakasti. Külastajad olid nutikad – mõni naljatles, et kui parasjagu pole vaja seal kastis hoida tööriistu, sobivad sinna suurepäraselt ka õllepudelid. Korraga sai tööriistakasti teha üksnes paar inimest, seetõttu tekkis isegi järjekord. Õnneks ei võtnud ühe kasti tegemine enamasti üle paarikümne minuti, seega ei pidanud kaua ootama. Kolme messipäeva jooksul valmistati 75 tööriistakasti.

Poole minutiga oli võimalik istutada 99 puud
Teine tõmbenumber oli Ahhaa teaduskeskuse metsaistutusmäng, kus tuli istutada 99 puud 60 sekundiga. Puud olid tegelikult umbes 6–7 cm pikkused roheliste plasttuttidega puupulgad, mis tuli aukudesse toppida võimalikult ruttu. Ka allakirjutanu proovis puid istutada. Esimesel päeval mängisin korra, siis ei läinud kuigi hästi. Tulemuseks oli 68 istutatud puud 60 sekundi jooksul. Olles kuulnud ühest leidlikust moodusest, otsustasin messi kolmandal päeval uuesti proovida. Harjutamine teeb meistriks. Viiendal korral õnnestuski saada kõik 99 puud istutatud 60 sekundiga.
Aga ega ma polnud ainus, kes nautis mänguhasarti – huvilisi jagus kogu aeg. Maamessi viimasel päeval, 24. aprillil, käis messil ja metsatelgis ka president Toomas Hendrik Ilves. Seejärel suundus ta läbi pargi ja lodjaga mööda jõge Supilinna, et traditsiooniliselt istutada metsanädala puu. President Ilves istutas ka eelmisel aastal metsanädala puu. Visioonikonverents „Võtame metsa kasutusse” 23. aprillil peeti Eesti maaülikooli peahoones kohalike ja rahvusvaheliste esinejate osavõtul metsanduse visioonikonverents „Võtame metsa kasutusse”. Ühtlasi märgiti nii 90 aasta möödumist akadeemilise metsandushariduse algusest. Konverentsil ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et endiselt uuritakse võimalust muuta maksustamine metsaomaniku jaoks õiglasemaks, et suurendada puidukasutust. Praegu koostatakse uut metsanduse arengukava aastani 2020. Selle põhieesmärk on tagada metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutus. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder märkis, et oluline on toetada investeeringuid metsandusse. Tema sõnul peaks metsanduspoliitika olema rohkem seotud põllumajanduspoliitikaga, kuna nad moodustavad terviku. Seeder tõstis esile metsaomanike ühistegevust, mis aitab luua töökohti ning elavdab majandust. Eriti oluline on ühistegevus väikemetsaomanike puhul. Maaomanikele valmistavad suurt muret ja majanduslikku kahju ulukite tehtud kahjustused. Et neid vältida, tuleks anda maaomanikele suuremaid õigusi.
Euroopa metsaomanike föderatsiooni peasekretäri Morten Thor¸e arvates ei saa otsustajad Eestis aru, millised on metsanduse võimalused ning kui suures osas on need jäetud kasutamata. „Metsandus on riigi ja selle elanike heaolu tähtis alustala, aga võimaluste kasutamata jätmine teeb vaid kahju. Esmatähtis oleks, et riik soodustaks puidu kui ehitusmaterjali ja energiaallika tarvitust,” selgitas Thor¸e ning lisas, et suurema puidukasutuse saavutamiseks on vaja välja töötada hästi toimivad turud: et oleks nõudlust puitehitiste ja rohelise energia järele. Thor¸e tõdes, et Euroopa Liidul puudub kahjuks ühtne metsapoliitika, samas mõned probleemid, nagu kliimamuutused ja kahjurite levik, ei tunnista riigipiire.

Maksud peavad soodustama, mitte koormama
Visioonikonverentsi diskussioonide aktuaalne teema oli puittoorme maksustamine. Sellele pööras tähelepanu Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Aruteludes osalenud suuremate erakondade esindajad olid ühel meelel, et tuleb üle vaadata erametsaomaniku maksustamise põhimõtted. Maksud ei tohiks olla üleliia koormavad, vaid peaksid soodustama metsade majandamist. Karel Rüütli Rahvaliidust arvas, et metsade maksustamine peaks olenema metsa vanusest: noorem mets oleks vähem maksustatud ja raieküps ning raiesmik peaks olema maksustatud kõrgemalt. See hoogustaks metsakasvatust ja raieid: raielangid uuendataks ning puid ei jäetaks mädanema, vaid langetataks ja puidule antaks lisaväärtus.
Kõlama jäi idee, et tuleb tegelda ka bürokraatiaga. Näiteks, kuidas võimalikult paindlikult lahendada autotranspordi täismassi piirangu probleem, kuidas vältida tühisõite ja luua naabritega võrdsed konkurentsitingimused. Kõik konverentsil osalejad olid nõus, et metsavarud tuleb võtta kasutusele ja luua metsade majandamiseks soodsad olud.

Esimest korda osales raievõistlustel naine
Visioonikonverentsiga samal ajal võtsid noored ja staaþikad raiujad mõõtu raievõistlustel Maamessi alal. Raievõistlusi on seal peetud alates 1998. aastast ning alati on olnud hulganisti nii osavõtjaid kui ka kaasaelajaid. Sel aastal oli võistlus erakordne: esimest korda osales naisvõistleja – 18-aastane Luua metsanduskooli haljastajate kursuse üliõpilane Kreedera Arula. Kuigi Kreedera osales sellises võimeteproovis esimest korda, suutis ta säilitada külma närvi ning anda endast parima. Enne võistlust ütles ta, et loodab olla parem vähemalt paarist meesvõistlejast. Rõõmustaval kombel see eesmärk täitus: 29 võistleja seast tuli Kreedera 27. kohale. Pealtvaatajad said näha meie noori ja staaþikaid saemehi, mitmetel maailmameistrivõistlustel osalenud ja tiitleid võitnud kuulsusi Soomest ja Lätist ning eestlastest maailmameistreid.

Tänati tublimaid metsanduse arendajaid
Metsanädala ajal on saanud tavaks tunnustada metsanduse edendajaid. Tänu avaldasid Eesti metsaselts, erametsaliit ja erametsakeskus. Reede õhtul Tartu konverentsikeskuses Dorpat peetud metsanduse vilistlaste kokkutulekul kuulutas Eesti metsaselts välja metsanduse elutööpreemia saaja – metsateadlase Malev Marguse. Eesti metsaselts tunnustas Margust selle eest, et ta on etendanud suurt rolli metsateaduse arendamises, ta on üks metsainstituudi loojaid ning on väga edukalt ühendanud metsateaduse ja praktilise metsanduse.
Erametsaliit ja erametsakeskus tänasid ka suurimat erametsasõpra – AS-i Toftan. Þürii on iseloomustanud Lõuna- Eestis asuvat Toftanit ettevõttena, kes otsib koostöövõimalusi metsaomanike ja nende organisatsioonidega. Toftani varumispoliitika toetab väikemetsaomanike puidu ühist turustamist metsaühistute kaudu, pakkudes konkurentsivõimelisi tarnetingimusi. Nii soosib firma poliitika seda, et puidu hinnast, mida maksab lõppostja, jõuaks võimalikult suur osa metsaomanikuni.
Päev varem Eesti erametsaliidu korraldatud erametsapäeval märgiti ära oma valdkonna parimaid. Loodusesõber, rändur ja ajakirjanik Hendrik Relve tunnistati parimaks ajakirjanikuks, kes on tõepäraselt kajastanud erametsanduse ja metsatööstuse probleeme. Metsaühistu juhtide hulgast hinnati enim Sakala metsaühistu juhatuse esimehe Olavi Udami tööd, tugiisikutest on parim Põlvamaa tugiisik Tarmo Lees. Konsulentidest hinnati parimaks Pärnumaalt pärit Kadri- Aija Viik. Tublim erametsakeskuse üksuse juht on EMK siseriiklike toetuste üksuse juht Arpo Kullerkupp, erametsakeskuse parima naistöötaja tiitli pälvis erametsakeskuse projektispetsialist Anne Martin ja parima meestöötaja tiitli võttis vastu EL toetuste üksuse projektispetsialist Kaiko Kell. Tublimaks ametnikuks tunnistati keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee, kes on aktiivselt tegelnud jahinduse ja metsanduse ühiste teemadega.
Kuna metsanädala hüüdlause oli „Mets toidab ja katab”, siis ei puudunud ka hea söök – Eesti rahvuspubis Sõprade Juures sai süüa suurepärase metsamenüü järgi. Metsanädala viimasel päeval pidi seal einestamiseks aga kõvasti aega varuma: söögikoht oli niivõrd menukas.

Võistlused osutusid väga populaarseteks
Metsanädala viimasel päeval, 30. aprillil, kui ühtlasi anti Tartule üle metsapealinna tiitel, võisid kõik leida endale põnevat tegevust Raekoja platsil. Kes ei soovinud ise osa võtta, sai vaadata, kuidas läheb teistel. Linnarahvas sai panna proovile oma käteosavust ning vahetada aja peale mootorsae ketti. Ketivahetusvõistluse finaalid peeti õhtuse programmi ajal ning nii tüdrukute kui ka poiste arvestuses said finaalis veel kord oma osavust tõestada kaks kiireimat saeketi vahetajat. Agarad inimesed võisid kokku panna oma meeskonna, et saagida võistu palki, lõhkuda puid ja seada neid riita. Tegemist oli äärmiselt emotsionaalse ning põneva võistlusega, kus võitjateks osutusid need, kes suutsid rakendada parimaid meetodeid. Üksnes pealt vaadatagi oli põnev, osalejatel endil aga kindlasti veel põnevam.
30. aprillil autasustati metsanädala võistluste parimaid. Mõõtu sai võtta metsalaulu loomises, essee kirjutamises, pildistamises, joonistamises ning metsandusteadmisi nõudvas orienteerumisvõistluses. Võistlustöid laekus väga palju: üle 90 essee, üle 30 foto, üle 200 joonistuse. Kuigi ka mullu oli võistlustel üpris palju osavõtjaid, oli neid tänavu veelgi rohkem. Parimad võistlejad said Antoniuse õues endale väärilise tänukirja ning auhinna.
Metsanädalaga seotud üritusi jagus ka metsanädalale järgnenud aega. Mais isutati igas maakonnas metsa. Tartu jääb uhket metsapealinna tiitlit kandma veel terve aasta.



Pille Rõivas, Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: