|
 |
| siit metsast |
|
Peeti rahvusvahelist konverentsi„Puidu kasutuse suurendamine Eestis” |
Tallinnas 20. mail peetud konverentsil jõuti järeldusele, et metsaomanike endi turustusorganisatsioonil on häid väljavaateid suurendada Eesti puiduturgu, võttes tarvitusele pere- ja väikemetsaomanike seni kasutamata metsi.
„Nii majanduslangus, kavandatav metsanduse arengukava, puidutööstuse ja energiasektori vajadused ning metsaomanike endi huvi majanduskoostööd edendada on loonud tingimused kasutada senisest enam puitu ning täiendav ressurss saab tulla ainult pere- ja väikemetsaomanike käest,” ütles Ants Varblane, Eesti erametsaliidu tegevjuht. |
Vigastatud loomade rehabilitatsioonisüsteem muudetakse üle-eestiliseks |
Keskkonnaamet muudab vigastatud loomade rehabilitatsioonisüsteemi üle-eestiliseks, et pakkuda kiiremat abi ning korraldada hättasattunud loomade transporti logistiliselt paremini.
„Praegu puudub selles valdkonnas kogu Eestit kattev kiire ja tõhus teenus,” ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk. „Süsteem, kus kogu raskus on Nigula metsloomade taastuskeskusel ehk ainult ühes punktis ja ühe inimese õlgadel, ei toimi enam piisavalt hästi. |
RMK Sagadi metsakeskuses avati püsinäitus „Mets toidab” |
| Sagadi metsakeskuses peeti 30. aprillil traditsiooniline suvehooaja avaüritus, mille käigus avati metsamuuseumis uus püsinäitus „Mets toidab”. |
Põlva metsaomanike selts alustas aastat edukalt |
| Eelmisel aastal taotles selts maaelu arengukava 2007–2013 meetmest 1.5 „Metsamajandusliku väärtuse parandamine” toetust. Otsus oli positiivne ning Põlva metsaomanike seltsile eraldati 1,68 miljonit krooni. |
Pirita linnaosa pole valmis RMK-le kännuraha maksma |
| Ehkki Tallinna Pirita linnaosa on valmis riigile kuuluvat kooreüraskist kahjustatud männimetsa korrastama, pole ta nõus selle eest RMK-le ligi 50 000 krooni kännuraha maksma. Linnaosavalitsusele on juba aastaid valmistanud muret reformimata riigimaa, mis jääb Pirita ranna ja Merivälja tee vahelisele alale. |
JELD-WEN Eesti on Rakveres tootmist laiendanud |
| Majanduskriisi ajal ei lähe kõigil sugugi halvasti: JELDWEN Eesti on Rakveres hoopis tootmist laiendanud ja selle aasta kolme esimese kuuga loonud juurde veerandsada uut töökohta. Rakvere linna suurim tööandja JELD-WEN Eesti suurendas kogu eelmise aasta tootmismahtu ja sama jätkub ka tänavu. |
|
| sealt metsast |
|
Biomassi hind USAs languses |
| Põhja-Californias on kõige rohkem biomassi kasutavaid tehaseid. Nende levik algas 1970. |
Europarlament kaalub keelata troopilise puidu impordi Euroopa Liitu |
| Ebaseaduslikult raadatud troopilistest ürgmetsadest on pärit 20–40% maailma puidust. Möödunud aasta aprillis teatasid saadikud, et soovivad keelata troopilise puidu impordi EL-i, et kaitsta ürgmetsi, mis kunagi enam tagasi ei kasva. |
Metsasektor on Soomes taas peamine investor |
| Metsatööstus oli 2009. aastal Soome tööstuses suuruselt teine investor. |
Stora Enso laenas uurimus- ja arendustegevuseks 165 miljonit eurot |
| Stora Enso allkirjastas maikuus Euroopa Keskpangaga 165-miljonilise laenulepingu uurimusja arendustegevuse fondi jaoks. See on osa ettevõttele antud Euroopa Keskpanga 230 euro suurusest laenust. |
Alates 2009.aasta lõpust on okaspuupalgi hind Venemaal tõusnud |
Venemaa siseturul oli mullu neljandas kvartalis männi saepalgi hind rublades 15% ja USA dollarites 30% suurem kui esimeses kvartalis, põhjuseks pisut suurem nõudlus kasvanud tootmise tõttu.
Kase paberipuu eksport vähenes möödunud aastal 8,3 miljoni tihumeetri võrra ehk 72%, tingituna Soome paberivabrikute vähenenud nõudlusest. |
|
| Artiklid |
|
Metsanduse kõrghariduse olevikust ja tulevikust |
Üheksakümmend aastat tagasi hakati Tartu ülikoolis andma metsanduse kõrgharidust. Sel puhul heidame pilgu kodumaise metsandushariduse minevikule, olevikule ja tulevikule.
|
Kui metsaosakonnale otsiti õppejõude |
Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonna alguseks peetakse kokkuleppeliselt 15. augustit 1920, mil Andres
Mathiesen juhendas põllumajandusteaduskonnas esimest geodeesiapraktikumi. |
Sajand metsandusteaduskonna esimese dekaani sünnist |
Valdek Ritslaid oli üks Tartu ülikooli metsandusteaduskonna asutajaid ning esimene dekaan aastail 1947–1950. Tänavu juunis
möödub tema sünnist 100 aastat.
|
Lendorava hoidmine on meie ühine mure |
Lendorav kuulub Eestis kõige rangemini kaitstavate liikide hulka. Talle sobivaid metsi on Eestis praegu siiski liiga vähe, et tagada
elujõulise populatsiooni pikaajaline püsimine. |
Metsasektori makroökonoomilised mudelid |
Millised on meie metsanduse arengu võimalikud makromudelid järgnevaks aastakümneks? Uurimus on valminud metsanduse arengukava koostamise raames.
|
Metsatööstuse arenguperspektiive |
Metsatööstuse langusaastad raputasid meid üsna kõvasti, kuid metsatööstuse mõne haru mahud hakkasid üsna kiires tempos taastuma.
|
Loodus vajab mõistlikku inimest |
Tänavu tähistame Eesti looduskaitse sajandat aastapäeva. Seetõttu on RMK kooostanud aasta lõpuni kestva programmi
„Loodusega koos”. |
Kalevipoja puud Neerutis |
Neeruti mäed on üsna laialt tuntud meie eeposekangelase Kalevipoja künnivagudena. Kui lasta fantaasial lennata, siis märkad
siin ka arvukalt põlispuid, mida Kalevipoja maailmaga siduda.
|
|
| Intervjuu |
|
Metsad vajavad tasakaalustatud majandamist |
| Mati Polli arvab, et kui ühiskond on andnud võimaluse õppida ning koguda teadmisi, on õige anda omakorda teadmisi ühiskonnale tagasi. Maailmarännud kui üks meelistegevusi on samuti aidanud selgitada arusaamu tasakaalustatud metsamajanduse võimalustest. |
|
| Metsanädal |
|
Metsanädala põhiüritused olid Tartus |
Metsanädal pakkus huvitavat tegevust kõigile: nii õpilastele, täiskasvanuile kui ka metsanduse professionaalidele.
|
|
| Raamatud |
|
Pärandkultuuri raamatusari |
| Piltidel on nelja viimati ilmunud pärandkultuuriraamatu esikaaned. Kõne all on Valgamaa, Võrumaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. |
Vanade pargipuude hooldamine |
Aino Tamm
Luual 2010. aastal välja antud suureformaadiline, kuid üsna õhuke käsiraamat (24 lk.) on mõeldud eelkõige õppematerjaliks nendele, kes õpivad parkide hooldamist. |
Taksaatori märkmed 1. osa |
Eduard Schabak
Tõlkinud Jaanus Paal Tänavu metsakorralduse büroo välja antud 160-leheküljeline raamat on tõeline klassika. Ilmunud Eesti metsakorralduse 90. |
|
|
|
|
