2/2010

siit metsast
Peeti rahvusvahelist konverentsi„Puidu kasutuse suurendamine Eestis”

Tallinnas 20. mail peetud konverentsil jõuti järeldusele, et metsaomanike endi turustusorganisatsioonil on häid väljavaateid suurendada Eesti puiduturgu, võttes tarvitusele pere- ja väikemetsaomanike seni kasutamata metsi.
„Nii majanduslangus, kavandatav metsanduse arengukava, puidutööstuse ja energiasektori vajadused ning metsaomanike endi huvi majanduskoostööd edendada on loonud tingimused kasutada senisest enam puitu ning täiendav ressurss saab tulla ainult pere- ja väikemetsaomanike käest,” ütles Ants Varblane, Eesti erametsaliidu tegevjuht.
Konverentsil, kus arutati muu hulgas majanduskoostöö võimalusi naaberriikide metsaomanike organisatsioonidega, jäi kõlama mõte, et samamoodi kui Soomes ja Rootsis, kus metsaomanike ühendused on suuremaid puidu kokkuostjaid ja turustajaid, on ka Eestis häid võimalusi senisest enam arendada metsaomanike ühistegevust.
„Eesti erametsaomanike struktuuris domineerivad väikemetsaomanikud, kellel reeglina puuduvad kindlad partnerid puiduturul. Kui neid teenindab metsaomanike endi turustusorganisatsioon, siis on nad hoopis altimad tegema puidumüügiotsuseid,” ütles Varblane.
Eestis loodi eelmisel aastal metsaomanike puiduhanke- ja -turustusorganisatsioon keskühistu Eramets, mille liikmed on kümme metsaühistut ja erametsaliit. KÜ peamine eesmärk pole teenida kasumit oma liikmetele, vaid maksta kõrgeimat puiduhinda metsaomanikele. See saavutatakse koostöös kohalike metsaühistutega, kelle abil luuakse suuremad müügimahud, mis tagab metsaomanikele paremad puidumüügitingimused.
Konverentsil tutvustasid Soome, Läti ja Leedu ning Eesti erametsanduse juhid oma riikide erametsaomanike majanduskoostööd ja plaane. Soome on maailmas juhtiv riik erametsanduse ühistegevuse vallas. Soome erametsaomanikke ühendava Metsaliitto asepresident Juha Mäntylä ütles, et puidumahtude konsolideerimine on vajalik, et puiduturul tegutseda kasumlikult. Ta lisas, et Eesti eelis on hästi väljaarenenud puidutööstus regioonis, mis võimaldab nii kohaliku puidu väärtustamist kui ka eksporti.
Metsad katavad ligi poole Eesti pindalast. Metsanduse arengukava järgi on säästlik metsakasutuse maht 12,5 miljonit tihumeetrit aastas. Viimasel viiel aastal on raiemaht olnud 5–7 miljonit tihumeetrit, seega suudetakse kasutada umbes pool säästvat arengut tagavast potentsiaalist.



ERAMETSALIIT

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: