Traditsioonile pandi alus 1938. aastal, alates 1990. aastast nüüdseni on seda järjepidevalt jätkatud.

Tava algataja oli Balti metsateadlaste liit, esimene sõjajärgne konverents peeti 1990 Tallinnas Eeltöid alustati tegelikult juba 1936. aastal, kui meie lõunanaabrid kutsusid 5. septembril endale külla Eesti ja Leedu metsandustöötajad. Ühiselt jõuti veendumusele, et koostöö on otstarbekas ja vajalik. Järgmisel aastal saadi kokku Eestis, kuid esimese konverentsini veel ei jõutud.

Organisatsiooni põhikiri sai valmis
1938. aastaks ja 7.–9. juulil 1938 peeti
Leedus Kaunases esimene Baltimaade
metsameeste konverents. Et üritust pidi
korraldatama kordamööda, siis 1939.
aastal peeti konverents Lätis Riias. Edasi
pidi tulema Eesti kord, ent see jäi ära,
sest Balti riigid okupeeriti ja inkorporeeriti
Nõukogude Liitu.
Võla õiendas Eesti metsaselts 50 aastat
hiljem: 1990. aastal seltsi tegevjuhi
Maria Laidoner-Urovi eestvõttel. Sellele
eelnes hulk kokkusaamisi Leedu, Läti ja
Eesti metsaametnike, -teadlaste, metsanduse
juhtide, metsaseltside ja teiste
vabatahtlike kodanikuühenduste esindajate
osavõtul. Need kohtumised toimusid
Tallinnas, Riias, Kaunases ja Salaspilsis,
kus jõuti otsusele: on vaja taastada Balti
metsateadlaste liit ja hakata taas igal