3/2010



Siit metsast

60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust
Tnavu 19. augustil kogunes ligi poolsada huvilist Iisaku rahvamajja, et osaleda nupeval 60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust ja metsateede ehitust.
  • Loe lähemalt...

  • Tammjrv tegi oma elut rahaks
    Vrumaa juhtivaid ettevtjaid Arno Tammjrv ms oma AS Barruse puidutstuse Taani pritolu finantsinvestorile. Augustis allkirjastati leping, mille jrgi Arno Tammjrvele kuuluv valdusfirma Delavan Invest O mb oma osaluse AS-is Barrus Taani pritolu finantsinvestorile.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaplengute vhesust tnavu suvel phjendatakse kuumade ilmadega
    Kuum ja kuiv suvi mdus Eestis suuremate metsa- ja maastikuplenguteta. Psteamet phjendab seda lmbe ilmaga, mis hoidis inimesi metsadest eemal.
  • Loe lähemalt...

  • Puidu vljaveo kohta Saaremaa svasadamast on algatatud vrteomenetlus
    Keskkonnainspektsioon on alustanud vrteomenetlust, et selgitada 2. juulil Saaremaa svasadama kaudu toimunud palgiveo asjaolusid ja tuvastada, kas sellega vidi oluliselt mjutada Natura 2000 kaitseala.
  • Loe lähemalt...

  • Talumetsamajandajate kokkutulekul rekordarv osalejaid
    Hiiumaal kogunes 21. augustil parimate talumetsamajandajate kokkutulekule rekordarv osalejaid: le 160 inimese.
  • Loe lähemalt...

  • Riigimetsa tormikahjustused on suurimad Lne-Virumaal
    Eesti riigimetsa augustis rsinud raju kahjustuste maht on kohe tormijrgse hinnanguga vrreldes osutunud ligi kolm korda suuremaks. Lageraiet vajab ligikaudu 670 hektarit metsa, mille hinnanguline puidumaht on 150 000 m, ning tugevat sanitaarraiet tuleb teha 1500 hektaril (35 000 m).
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt metsast

    Venemaal lmasid poole sajandi suurimad metsaplengud
    Venemaa eriolukordade ministeeriumi teatel lmasid augustis Venemaal 557 metsa- ja rabaplengut, mille ldpindala oli le 174 000 hektari. Plengutest 76 olid suured, hlmates ligi 160 000 hektarit, neist 25 olid rabaplengud.
  • Loe lähemalt...

  • Saematerjali eksport Uus-Meremaalt on 2010. aastal lmas rekordeid
    Hiina, Luna-Korea ja India puittoodete kasvav nudlus vimaldab Uus-Meremaal suurendada puidu ekspordimahtusid. Puidu ja puittoodete vljavedu on tnavuse aasta esimesel poolel rahalises vrtuses suurenenud 54% vrreldes eelmise aastaga.
  • Loe lähemalt...

  • Lti plaanib taastada FSC sertifikaadi
    Eesti riigimetsa augustis rsinud raju kahjustuste maht on kohe tormijrgse hinnanguga vrreldes osutunud ligi kolm korda suuremaks. Lageraiet vajab ligikaudu 670 hektarit metsa, mille hinnanguline puidumaht on 150 000 m, ning tugevat sanitaarraiet tuleb teha 1500 hektaril (35 000 m).
  • Loe lähemalt...

  • Uued omandivormid aktiviseeriksid Soomes metsamaade hendamist
    Soomes tuleks luua ettevttephine omandivorm, mis innustaks metsaomanikke metsamaid hendama. Seda laadi ssteem viks peatada praeguse metsaomandite suuruse vhenemise ning soodustada puidu turuletoomist.
  • Loe lähemalt...

  • Euroliidu saadikud kiitsid heaks ebaseaduslikultles ttatud puidu mgi keelu
    Satu Hassi (Greens/EFA, FI), kes vttis raporti tegija kohustused le endiselt saadikult Caroline Lucaselt, on elnud: Euroopa Liidu igusakt, mis keelab ebaseaduslikult hangitud puidu mgi, kujutab endast suurt rahvusvahelist lbimurret, alates metsadest le maailma, mida ebaseaduslike raietega laastatakse, kuni Euroopa Liidu turuni, kus makse puitu ning puittooteid. Vastu vetud ranged reeglid ei oleks saanud vimalikuks ilma europarlamendi tugeva toetuseta. Uus normatiivakt aitab vltida, et ebaseaduslikult hangitud puit ei muutuks tarneahela kaudu seaduslikuks, judes Euroopa Liidu turule.
  • Loe lähemalt...

  • Majanduskriisi tttu kahanes RO Euroopa majanduskomisjoni jlgitava regiooni metsaraie madalaima t
    Puidu- ja pabertoodete tarbimine vhenes 2009. aastal UNECE (RO Euroopa majanduskomisjoni) regioonis 11,6%, mis on 2009.2010.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Ajalugu

    Kaks aastakmmet Balti metsameeste kokkutulekuid
    Traditsioonile pandi alus 1938. aastal, alates 1990.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Keskkonnateabe keskuse metsandustegevusest
    Alates 2010. aasta aprillikuust ttab keskkonnaministeeriumi haldusalas senise keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse
    ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse alusel loodud uus asutus keskkonnateabe keskus.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaomanike histegevuse mudeleid Euroopast
    levaade Soome, Rootsi ja Saksa metsaomanike ettevtete olemusest viks pakkuda huvi ka Eesti metsaomanikele.
  • Loe lähemalt...

  • Uus pudetbi ebatsuugal
    Miks paljudes parkides, puiestikes ja koduaedades on ebatsuugade vrad kki lbi paistma hakanud? Tnavu kevadel vallandas uus pudetbe tekitav seen ebatsuugadel epideemia.

  • Loe lähemalt...

  • Taelikud Eesti metsades
    Taelikud on pruunide, tugevate ja kvade viljakehadega torikseened, kellest nii mnedki phjustavad suurt metsamajanduslikku
    kahju. Neid leidub Eestis kokku kakskmmend liiki.
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas on kulgenud riigimetsa uuendusmaterjali tootmine?
    Kne all on metsade uuendusmaterjali vajadus ja tootmine ligi sajandi jooksul alates
    Eesti riigimetsade algusaegadest kuni ndse ajani.
  • Loe lähemalt...

  • Surnud puit ja elurikkus
    Surnud puit on metsa kui loodusliku ssteemi toimimise seisukohast ks kesksemaid elemente. Mistlik kogus surnud puitu
    majandusmetsas on tegelikult investeering mitmesuguseid hvesid loova metsa psimise heaks.
  • Loe lähemalt...

  • Nulgude kultiveerimisest Jrvseljal
    Nulud hlmavad mrkimisvrse osa Eestisse introdutseeritud okaspuuliikidest. Tiheda ja korraprase vra tttu on nad hinnatud
    puud pargimajanduses.
  • Loe lähemalt...

  • Jrvseljal selgusid kutsevistluste parimad
    Juuli alguses kogunes le 300 metsandusttaja Jrvseljale, et selgitada vlja 2010. aasta parimad oma kutsealal ning sitkemad,
    vastupidavamad ja osavamad eri spordialadel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    Eesti metsandus 2009
    Interaktiivne CD Eesti metsandus 2009 annab phjaliku levaate meie metsadest ning sstvast arengust metsanduses, sisaldades teavet Eesti metsavarude, metsapoliitika ning igusaktide, era- ja riigimetsade majandamise, eluslooduse mitmekesisuse ning kaitse kohta. Eraldi peatkid on metsatstusest ja puidukaubandusest, aga ka jahindusest, metsateadusest ja -haridusest.
  • Loe lähemalt...

  • 60 aastat mehhanisee ritud metsakuivendust Eestis
    Koostanud Ants Arukuusk Nupeval 60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust ja metsateede ehitust esitleti Eesti metsaseltsi publitseeritud trkist. See hlmab 88 leheklge ja koosneb eriilmelistest artiklitest.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti Metsalipilaste Selts XX
    Toimetanud Priit Pllume Mullu oktoobris thistas Eesti metsalipilaste selts oma 20. tegevusaastat.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet