Nulud hõlmavad märkimisväärse osa Eestisse introdutseeritud okaspuuliikidest. Tiheda ja korrapärase võra tõttu on nad hinnatud
puud pargimajanduses. Järvseljal hakati nulgusid kultiveerima 19. sajandi lõpuaastail.

Esimesed nulud istutati mõisa ajal Järvseljal istutati metsaülema maja juurde parki koos teiste puudega ka mõned siberi nulud (Abies sibirica), palsaminulud (A. balsamea) ning Fraseri nulud (A. Fraseri). Nüüdseks on vanemad nulud sealt välja langenud, pargis kasvavad mõned nooremad puud. Metskonna keskuse dendropargis leiduvad mõned sellest ajajärgust pärinevad Fraseri nulud, neist suurima kõrgus on 19 m ja rinnasdiameeter 61 cm.

Andres Mathieseni andmeil kasvas
Järvseljal parkmetsas ligikaudu 30-aastasi
nelja meetri kõrgusi euroopa nulgusid
(A. alba), mis olid esimese rinde kaskede
varjus üsna külmakindlad. Kvartalis 308
sirgus paarikümneaastasi ligikaudu ühe
meetri kõrgusi kaukaasia nulgusid (A.
nordmanniana). Bernhard Halleri andmeil
oli palsaminulgu istutatud metsas
peamiselt teede äärde, euroopa nulgu
üksikult kuuse- ja männikultuuridesse
ning väikeste rühmadena ka kvartalisse
309. Sel ajajärgul kultiveeritud euroopa
ja kaukaasia nulud külmusid kõik
1939/40. aasta karmil talvel.
Sel ajal metsa istutatud siberi nulgudest
on nüüdseks säilinud vähesed puud
peamiselt teede ääres. Nii kasvab kvartalis
163 siberi nulg, mille kõrgus on 27 m
ja rinnasdiameeter 33 cm. Kvartalis 230
rajati 1899. aastal endisele põllumaale
väike siberi nulu puhaskultuur seaduga
1,3 x 1,3 m. Bernhard Halleri andmeil oli
selle kultuuri keskmine kõrgus 31-aastaselt
11,7 m, keskmine rinnasdiameeter
9,0 cm ja tagavara 233 tm hektaril.
1998. aastal oli kultuuri keskmine kõrgus
23,5 m, keskmine rinnasdiameeter
21,2 cm ja tagavara 376 tm hektaril.
Väikese tagavara põhjuseks oli puistu
madal täius, palju puid oli juurepessukahjustuse
tõttu välja langenud. Nüüdseks
on puistu veelgi hõrenenud. Suurima
nulu kõrguseks mõõdeti tänavu 27 m
ja rinnasdiameetriks 32 cm. Tundub, et
kruusaseljak on siberi nulu jaoks liiga
kuiv kasvukoht.
Õppemetskonna aegadel enne Teist maailmasõda
täienes nululiikide arv jõudsalt
1921. aasta kevadel anti Kastre-Peravalla
metsandik Tartu ülikooli alluvusse ja
sinna asutati metsaosakonna praktikabaas.
Õppemetskonna juhataja Andres
Mathiesen oli ise väga huvitatud võõrpuuliikide
kasvatamisest ja teiste liikide
hulgas kultiveeriti siis rohkesti nulgusid.
Palsaminulu ja Fraseri nuluga rajati ka
mõned metsakultuurid. Aastail 1926–
1934 kultiveeriti nulgu kokku ligikaudu
üks hektar, enamik oli palsaminulg.
Käbikandvuse alguses selgus, et palsaminulgude
hulgas oli ka Fraseri nulgusid.
Kvartalis 286 oli 1933. aastal rajatud
kultuur seitsmeaastaste istikutega. 1998.
aastal oli puistu keskmine kõrgus 21 m,
keskmine rinnasdiameeter 22,8 cm ja tagavara
552 tm hektaril. Ulatusliku juurepessukahjustuse
tõttu on nüüdseks sellest
kultuurist saanud harvik. Suurima säilinud
nulu kõrgus on 26 m ja rinnasdiameeter
42 cm. Sõja-eelsel perioodil oli metskitsede
arvukus Järvseljal väga suur ja hulganisti
nulukultuure hukkus nende kahjustuste
tagajärjel.
Lisaks metsas kultiveeritud liikidele
prooviti nulgusid kasvatada ka metskonna
keskuse juures asuvas dendropargis.
Vana hõrendatud kasepuistu alla ja häiludesse
istutati mitut liiki nulge, vanade