3/2010



Artiklid
Uus pudetbi ebatsuugal

Miks paljudes parkides, puiestikes ja koduaedades on ebatsuugade vrad kki lbi paistma hakanud? Tnavu kevadel vallandas uus pudetbe tekitav seen ebatsuugadel epideemia.

Iseloomulik kahjustuspilt
Tnavuse aasta varakevadest alates muutus ha mrgatavamaks erivanuseliste ebatsuugade (Pseudotsuga menziesii) vrade kolletumine, mis svenes veelgi noorte aastakasvude ilmumise ajal vrsetippudesse mai lpus ja juuni algul. Vrsetel ja okstel kolletusid algul vanemate aastakikude, seejrel ka eelmise aasta okkad. Okkad omandasid esmalt kollakasrohelise, klorootilise alatooni, seejrel muutusid laiguliseks ja lpuks pruunistusid. Mned vrsed jid aga tiesti ilma uute, 2010. aasta juurdekasvudeta, seega kuivavad ka need vrsed

Juuni keskel algas tabandunud okaste
hulgivarisemine, vrad jid ha hredamaks,
pargi-ebatsuugade dekoratiivsus
kadus. Eriti tugev okkakadu ilmnes tihedamates
rhmades kasvavatel puudel,
ilmselt sealse suurema huniiskuse tttu.
Okaste alaklje hulheridade kohale,
sageli juba rohelistel okastel, ilmusid
tillukeste (umbes 0,1 mm lbimduga)
mustade tppide snagi korraprased
read, sadakond sellist punktikest he
okka kohta. Need on mingi Eestis senitundmatu
seene viljakehad.
Sdlane on kottseen Phaeocryptopus gumannii
Just nende arvukate, luubi all vaadeldes
kerakujuliste viljakehade tttu ei tekitanud
haigustekitaja diagnoosimine mingit
raskust, ehkki selleks osutus Eestile uus
seeneliik: Phja-Ameerikas ja Kesk- ning
Luna-Euroopas hsti tuntud kottseen
Phaeocryptopus gumannii (Venturiaceae,
Pleosporales), ks kahest pudetve tpi
haiguse tekitajast ebatsuugal.
Ka Eesti
metsapatoloogid oskasid teda juba oodata
ja karta. Esimene, meile juba aastakmneid
tuttav olnud ebatsuuga pudetve
tekitaja Eestis, Rhabdocline pseudotsugae,
on samuti kottseen, kuulub aga teise
seeneseltsi (Rhytismatales).
Ndne uusleid tiendab ilmselt sjaste
ilmastikurmuste (vt. Hanso,
Drenkhan 2007a) tttu valla pstetud
seenpatogeenide praegust julist invasiooni
Eestisse (Drenkhan, Hanso 2009;
Hanso, Drenkhan 2007b; 2008; 2009;
2010).
Knealune patogeen on alles hivamas
Eesti puistutes, parkides ja puukoolides
kasvavaid ebatsuugasid. Seda tendab
asjaolu, et see haigus pole veel judnud
kaugeltki mitte kikjale. Alustatud uuringud
peavad selgitama sellegi Eestile uue
seene kolonisatsiooni iserasusi: milline
on tema saabumise (ning meilt edasiliikumise,
nt. Soomes pole teda veel
leitud) suund ja kiirus, ilmastiku roll
Eesti asustamisel, nakkust edasikandvate
eoste kpsemise aeg jms.
Siiski on ige kohe praegu, avastamise
jrel, tutvustada uut tbe operatiivselt
Eesti metsa- ja keskkonnattajatele,
linnahaljastajatele ja ldsusele



Rein Drenkhan, EM metsandus- ja maaehitusinstituudi lektor,Mrt Hanso, EM metsandus- ja maaehitusi

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet