4/2011

sealt metsast
Bonnis kohtusid Euroopa suurte puude uurijad

Tänavu 7.–9. oktoobril kogunes Bonnis mõnikümmend Euroopa riikide puudeuurijat, et vahetada teavet jämedaimate, kõrgeimate ja vanimate puude kohta, samuti saada ülevaade eri maade põlispuude uurimise tasemest ja andmestiku põhjalikkusest. Kuulati kaheksa riigi esindaja ettekandeid, Eestit esindas allakirjutanu. Muu hulgas käidi Bonni ja Kölni botaanikaaias. Sealgi oli peasiht otsida mitut liiki puude ja kultivaride rekordeksemplare, et neid mõõta ja pildistada.
Bonni kohtumisel ilmnes, et Euroopa paljudes maades otsitakse rekordpuid õige hoogsalt. Kõige kaugemale on sellega jõutud Suurbritannias. Seal tegelevad n.-ö. põlispuude jahiga (the ancient tree hunt) kaks võimsat üleriigilist vabatahtlike organisatsiooni: Tree Register ja Woodland Trust. Mõlemal on tuhandeid liikmeid ja usaldusmehi. Inventeeritud on kümneid tuhandeid tähelepanuväärseid puid Inglismaal, Ðotimaal ja Iirimaal. Kummalgi organisatsioonil on oma üleriigiline puuregister, mille pealiskaudsele versioonile on igaühel internetis vaba juurdepääs. Põhjalikumalt pääsevad andmetele ligi vaid organisatsioonide liikmed.
Ka Saksamaal on põlispuude uurimine väga populaarne. Kuid see pole korraldatud nii ühtselt nagu Suurbritannias. Igal liidumaal tegutsevad oma ühingud, kellest osa tunneb peamiselt huvi valdkonna dendroloogilise, osa aga ajaloolise ja kultuurilise külje vastu. Üldist põhjalikku andmebaasi kogu Saksamaa rekordpuude kohta siiski pole.
Samamoodi on puuhuviliste tegevus killustatud sellistes Euroopa suurriikides nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Poola. Mitmes riigis on tegevuse eestvedajaks mõni pühendunud üksikisik, kelle kätte on koondunud ka selle maa andmestik. Niisuguseid inimesi leidub näiteks Rootsis, Hollandis, Belgias ja Itaalias.
Bonni kogunemisel võis näha paljudes Euroopa keeltes välja antud mahukaid inforohkeid ja kenasid raamatuid oma maa põlispuude kohta. Viimastel aastatel on seda laadi trükis ilmunud näiteks Lätis, Ungaris ja Ðveitsis. Samas on napilt selliseid raamatuid, kuhu oleks koondatud ülevaade kogu Euroopa hiidpuudest. Üks sääraseid on Jeroen Pateri 2006. aastal avaldatud „Euroopa vanad puud” (ilmunud hollandi ja saksa keeles), kus leidub andmeid ka mõne Eesti rekordpuu kohta. Bonni kohtumisel arutati põhiliselt, kuidas kogu Euroopas koordineerida põlispuude uurimist. Ehk tasuks näiteks luua interneti leheküljed, kuhu oleks koondatud andmed Euroopa eri maade tähelepanuväärsete üksikpuude kohta? Nii, nagu see juba on olemas USA-s.
Praegustest andmebaasidest on selles mõttes kõige kaugemale jõudnud hollandlase Jeroen Philippona töörühma veebiandmestik, kus leidub andmeid paljude Euroopa ja ka kaugemate maade rekordpuude kohta. Sinna võib igaüks ise lisada andmeid mõne rekordmõõtmetega puu kohta. Siiski paistab, et ühtse, kogu Euroopat haarava andmestiku koostamine võtab veel palju aega. Samuti ei ole aeg küps, et luua üleeuroopaline suurte puude huvilisi koordineeriv organisatsioon. Ometi jäi Bonni kohtumise järel mulje, et selleni ollakse sammhaaval teel.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: