4/2011



Siit metsast

Eesti vtab teiste EL liikmesriikide eeskuju lkasutusele PEFC tarneahela standardi
Eesti metsasertifitseerimise nukogu otsustas, et Eesti vtab teiste liikmesriikide eeskujul muutmata kujul tarvitusele rahvusvahelise PEFC tarneahela standardi, mis on PEFC metsasertifitseerimise skeemi ks osa. Tarneahela ndne standard veti kasutusele alates 24.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti Energia on esimene EMPL-iga liitunud energiatootja
    Eesti metsa- ja puidutstuse liidu juhatuse otsusega kinnitati liidu uueks liikmeks rahvusvaheline energiaettevte Eesti Energia AS. Liitu kuulub 51 ettevtet, sealhulgas neli erialast haridust andvat ppeasutust.
  • Loe lähemalt...

  • Anime hiiepaika nnestus ssta
    Tallinna klje all asuva Anime kandi inimesed plaanisid meeleavaldust, et seista vastu metsafirma lageraietdele muistse hiiepaiga jalamil, kuid asjad ei linud nii kaugele ja phapaik nnestus psta suuremate vastuoludeta. Nabala keskkonnakaitse hingu juht Tanel Ots tles, et firmaga juti kokkuleppele, et hiiepaik jb alles ning selle mber jetakse puhvertsoon, kust puid ei langetata, on vahendanud Reporter.ee.
    Kuigi siin-seal on tekkinud kahtlusi, kui pha see paik Tallinna Viljandi maantee res ikkagi on, ei kahtle Ots selles hetkekski.
  • Loe lähemalt...

  • RMK alustab Endla raba taastamist
    Riigimetsa majandamise keskus hakkab taastama ht Eesti vanimat raba Endla raba, taastades Toodiksaare sihtkaitsevndi veereiimi. Kokku lheb see maksma 573 000 eurot.
  • Loe lähemalt...

  • Hea uudis fsilisest isikust metsaomanikele
    Erametsaomanikke peaks rmustama, et tulevast aastast kehtestatakse maksuarvestuse erikord kasvava metsa raieiguse ja raiutud metsamaterjali vrandamise kohta. Erikorra jrgi vib fsiline isik raieiguse ja raiutud metsamaterjali vrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid vrandamistulust maha arvata.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sealt metsast

    Bonnis kohtusid Euroopa suurte puude uurijad
    Tnavu 7.9. oktoobril kogunes Bonnis mnikmmend Euroopa riikide puudeuurijat, et vahetada teavet jmedaimate, krgeimate ja vanimate puude kohta, samuti saada levaade eri maade plispuude uurimise tasemest ja andmestiku phjalikkusest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid

    Metsanduslik andmehive ajas, ruumis ja pildis
    Kui taksaator metsast kontorisse judis, olid kogutud andmed juba vananema hakanud, viks olla tuntud lause tnapevane mbersnastus metsakorralduse seisukohast. Kuidas saada ndisaegsete meetoditega vimalikult ajakohane ja objektiivne levaade Eesti metsadest?
  • Loe lähemalt...

  • Metsamajandus ja ssiniku sidumine
    Ssiniku sidumine metsades, nii puidus kui ka mullas, on metsanduses endistviisi aktuaalne teema. Artikkel on valminud KIK-i projekti Metsanduse kliimaprogramm raames.
  • Loe lähemalt...

  • Kaks aastakmmet metsaseiret Euroopas
    Eelmisel aastal mdus 25 aastat rahvusvahelise metsaseire programmi ICP Forest algusest: esialgu loodi see kaugsaaste konventsiooni (UN Convention on Long-range Transboundary Air Pollution, LRTAP) he rakendusmehhanismina 1985. aastal.
  • Loe lähemalt...

  • Vaagides optimaalset lageraielangi pindala
    Milliseid jreldusi vib teha teadlaste rhma uuringust Metsade majandamisel eraldisephise langi pindala rakendamise mjude anals?
  • Loe lähemalt...

  • Euroopa suurimal sjajrgsel raiesmikul
    Eesti metsandusinimesed kisid Phja-Soomes endisel Osara raielangil, mis on teadaolevalt suurim sjajrgne htne raiesmik
    Euroopas.
  • Loe lähemalt...

  • Rnnates Aafrika ja Austraalia metsades
    Rahvusvahelise metsa-aasta puhul on vaatluse all Aafrika ja Austraalia eriilmelised metsad, kus autor on ise viibinud.
  • Loe lähemalt...

  • Tnavune puittoodete statistika rmustab
    Eesti puittoodete statistika jrgi on eksport suurenenud kiiremini kui import. Selle tooterhma vliskaubanduse bilanss oli esimesel
    poolaastal 558 miljoni euroga plussis.
  • Loe lähemalt...

  • Metsast ja raha vimust
    Eesti metsaseltsi tellimusel teeb sltumatu uuringufirma igal aastal kokkuvtte avalikust arvamusest metsanduse kohta.
    Tnavu selgus: metsandusinimesed nevad pigem phjust rmustada, aga ldsus ei jaga seda optimismi.
  • Loe lähemalt...

  • Peetri Puit toodab Eesti pikimaid talasid
    2002. aastal alustas Plvas td Eesti erakapitalil phinev puiduttlemisettevte,
    kus asus tle viis ttajat.
  • Loe lähemalt...

  • Keila-Joa, kaunis park veemngu ja rippsildadega
    Sajanditevanune Keila-Joa park rkab RMK hoole all uuele elule.

    Kristjan Maasalu, RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja
    Andre Kaur, Tartu likooli bioloogialipilane
  • Loe lähemalt...

  • Leide Kiidjrve huvimetsast ja mbrusest
    Plvamaa metskonna Kiidjrve metsandiku metsad, kust voolab lbi Ahja jgi ja kus paikneb kolm looduskaitseala, on saanud
    nimeks Kiidjrve huvimets. Selles metsas ja lhikonnas fotoaparaadiga uidates on silma hakanud pnevaid leide, mis panevad mtte liikuma.
  • Loe lähemalt...

  • Tammekultuurid Jrvseljal
    Esimesed tammekultuurid rajati Jrvseljale 19. sajandi lpus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    uudiskirjandus

    Metsa krvalkasutus eestis
    Koostaja Jrgen Kusmin
    Akadeemilise metsaseltsi toimetiste 25. vljaandena on hiljaaegu ilmunud 173-lehekljeline ajalooline levaade metsa mitmeklgse kasutamise kohta Eestis.
  • Loe lähemalt...

  • Metsa almanahh 2011
    Koostaja Toivo Meikar
    Eesti metsaselts on andnud vlja traditsioonilise aastaraamatu. Juttu on metsanduslikest seltsidest, metsarahva spordisndmustest, metsanduslikust prandkultuurist, haridusest ja ajaloost.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet