4/2011



artiklid
Keila-Joa, kaunis park veemngu ja rippsildadega

Sajanditevanune Keila-Joa park rkab RMK hoole all uuele elule.

Kristjan Maasalu, RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja
Andre Kaur, Tartu likooli bioloogialipilane

Millega seostub Meile Keila-Joa?
Need, kes on ajakirjandusel jrjepidevalt silma peal hoidnud, on kindlasti kursis palju kneainet pakkunud Keila-Joa lossi teemaga. Poolteist aastat tagasi sai see lahenduse: loss leidis lpuks omaniku. Abiellujad enamjaolt vene keelt knelevad noorpaarid kivad Keila-Joa pargi rippsillal oma abielu kinnitamas ning on lukustanud silla klge hulganisti tabalukke.

Elektrikutele seostub Keila-Joa kindlasti Keila jel asuva ja mned aastad tagasi uuesti kivitatud hdroelektrijaamaga. Loodushuvilistele meenub aga nauditavat vaatepilti pakkuv Keila juga ning avar ilus park, kus on mnus niisama jalutada, kuid saab ka pikemalt matkata. Riigimetsa majandamise keskuse kui pargi haldaja jaoks on see populaarsemaid objekte: aastas umbkaudu 80 000 100 000 klastust.

Alguses olid juga ja vesiveski
Agu Veetamme koostatud raamatu Tallinnast Keila-Joale andmetel on Keila-Joa oma ilu poolest olnud tuntud aastasadu. Ta mainib, et umbmrastel andmetel olevat hes vanas Rootsi arhiivis viidatud le 300 aasta vanusele kirjatle Keila-Joa pargi kohta: seal on kirjeldatud sealse looduse ilu. Kuna Keila-Joal polnud tollal suuremaid ehitisi, piirdus autor philiselt joa ja vesiveski kirjeldusega.
Aja jooksul on Keila-Joa mis kinud kest ktte ning ajaloorikutes on tema omanikena mainitud paljusid nimesid. Alates 1809. aastast oli misa omanik Eestimaa Krediidikassa asutaja Jakob von Berg, kelle rahaasjad aga ei laabunud sugugi. 1827. aastal lks mis oksjonile, kust selle ostis Alexander von Benckendorff. Keila-Joa ajaloos algas uus ajajrk: enam ei olnud vaja misat ma, rentida ega pantida, nagu seni oli kakssada aastat tehtud.
Alexander von Benckendorffi ei rahuldanud lihtne hekorruseline hrber ja nii hakkas ta ehitama Keila-Joa lossi. Kolme aastaga kerkis je krgele kaldale 55srav romantiline loss, mille lunatiiba ilustab krge kaheksatahuline torn.
Peahoone sissennistamisel viibis ka keiser Nikolai I koos keisrinnaga. Nikolai I ja tema saatjaskond istutas parki mitu puud, mis hiljem thistati kuldplaatidega ja piirati raudvredega. Niisuguseid puid olevat olnud 14. Ei ole tpselt teada, millised need puud olid, kuid arvatakse, et vhemalt kaks tamme, mis kasvavad misahrberi poolt vaadatuna je vastaskaldal, on mulda pistnud Nikolai I koos abikaasaga.

Uhke pargi rajamine
hes hrberi ehitusega hakkas Benckendorff kavandama suurejoonelist maastikuparki. Loodus oli selleks andnud suureprased vimalused, juba kosk ise on alati olnud suur vaatamisvrsus. Kosest allavoolu jvad krged kaldad ja metsaga kaetud oruterrassid on pakkunud maalilisi loodusvaateid.
Et parki laiendada, ostis Benckendorff 1837. aastal Karl Uexkllilt ra je vastaskaldal asunud Meremisa. Je vasakul krgel kaldal asuv pooleliolev kolmekorruseline paekivihoone, millest pidi saama Meremisa uus hrber, jeti lpuni ehitamata. Hoonelt veti katus maha ja seinad kujundati mber romantilisteks varemeteks, mida on osaliselt nha praeguselgi ajal.
Enamik arvukaist pargiehitistest on hvinenud, ent silinud on suur osa vabaplaneeringuga pargist. Park laiub 80 hektaril ning asub kahel pool jge, tema reljeef on vga mitmeklgne: liivane mererand, mnnimets, aasad je kaldal, jeorg oma lagendikega, kogu maa-ala tihedalt radadest lbi pimitud. Lossi uus omanik (lossi juurde kuulub neli hektarit maad) on mbrust vsast puhastanud ning vaade lossile on jlle mduja pilgule avatud.

Mitmekesine loodus
Pargis kasvasid paljud neist tnini kodumaiste puuliikide krval vramaised puud-psad: seedermnnid, elupuud, nulud, lehised, pgid, kreeka phklipuud, mitmevrvilised vahtrad, hobukastanid, eri sorti prnad ja kased, mitmesugused sirelid, ebajasmiinid ja punased leedripuud. Hsti on end siin tundnud niteks mgivahtrad, kes on ohtralt jrglasi andnud.
Kodumaistest liikidest kohtab vanu jalakaid, jndrikke mnde ja vimsaid tammesid, psastest kuslapuid, valgeid sstraid, kontpuid, enelaid, sarapuid jm.
Liikudes je vasakul kaldal edasi mere poole, lheb park le metsaks, enamjagu sellest on rannamnnik tpilise alustaimestikuga pohlade ja mustikatega.
Kuna Keila-Joa maastik on nii mitmekesine, elab seal mitut liiki loomi. Nhtud on metskitse, minki, kobrast ja saarmast. Kevad- ja suvedel kostab kakkude huikamist. Palju on pasknre, rkimata arvukatest laululindudest. Kel veab, vib talvel jel kohata valge maniskiga vesipappi.
Pargis on kaks matkarada, neist ks punaste mummudega thistatu on RMK rajatud 2,5 kilomeetri pikkune looduspperada ning selle infotahvlid tutvustavad pargi ajalugu, taimestikku ja loomastikku.
Valge-sini-valgega on thistatud rahvusvahelise rannikuraja E-9 PakriTallinna matkarada, mis kulgeb lbi pargi. Kes on puudel olevate valgete laikude autor, polegi teada.
Muidugi vib parki uudistada, sammudes mda thistatud radu, ent tegelikult ei teeks ldse paha ka rajalt krvale keerata. Nii vib sattuda niteks mstilisse phapaika: Benckendorffide kalmistule, kuhu on maetud nii krahv ise kui ka tema pereliikmed. Aja jooksul on kalmistut korduvalt rstatud, seetttu pole mnel marmorplaadiga kaetud haual riste. Nukogude ajal olevat kalmistut kuuldavasti kasutatud lasketiiruna, sihtmrgiks needsamad ristid. Kalmistul asub ka muinsuskaitsealune tagasihoidlik kabelihoone.

Keila juga ja elektrijaam
Kneledes Keila-Joa pargist, ei saa muidugi le ega mber pargi prlist Keila joast. Krgelt paernkalt sgavusse kukkuva joa jrgi on koht saanud oma nimegi: Joa. Keila joa krgus ulatub 6,1 meetrini; eriti vimast vaatepilti pakub ta kevadise suurvee ajal, sna veerohke on aga sgiselgi. Viimaste klmade talvede ajal on joast kujunenud suureprane jine vaatemng.
Suvel jb juga aeg-ajalt hoopis pisikeseks, aga mitte sugugi vhem romantiliseks: heledad rahulikult langevad 2011veejoad keset lopsakat rohelust. Veevool on tormakas kosest kuni mereni, sest jrgmise 1,75 kilomeetri jooksul on jel veel 13,45 meetrit langu.
Joaastangus paljanduvad kivimid alates Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe lubjakividest (lemised 2,5 m) kuni alaosa glaukoniitliivakivini. Juga taganeb kiirusega umbes 10 cm aastas.
Veest saab oma ju ka 2006. aastal taasavatud Keila-Joa hdroelektrijaam, mis esimest korda hakkas elektrit tootma 1928. aastal. Seal ttas ka kalakasvandus, mis andis misale suurt tulu. Helgi Rmussaare koostatud raamatu Keila-Joa mis andmetel tulid kudemise ajal, septembrist oktoobrini, lhed ja forellid jge pidi vastuvoolu le krestiku ja sattusid vrkudesse.
1936. aastal laiendati kalakasvandust, ehitati uus veevtukanal ja ajakohastati elektrijaam. Viiekmnendate lpus suurendati jaama koguvimsust 250 kW-ni. Nd ei andnud elektrijaam valgust mitte ksnes lossile ja suvilatele, vaid ka mberkaudsetele taludele. Sel kujul ttas jaam aastani 1999, mil ta amortiseerumise tttu suleti.
Ndseks on renoveeritud kik hdroelektrijaama rajatised, taastatud muinsuskaitse all olev veskihoone ja paigaldatud uued hdroenergia tootmise seadmed. Jaamahoone on saanud tagasi 20. sajandi alguse aegse vlisilme.
Veski lheduses asuvas tlismajas asub toitlustuskoht, viinakk on aga eraomanduses ja selles elatakse.

Pargi sillad
Ent suundugem tagasi parki. Kaks rippsilda on abiellujate lemmikud ning iseranis pikem sild on tuntud oma kettide klge kinnitatud tabalukkude poolest: nne mrgiks kinnitavad noorpaarid tabaluku keti klge ja heidavad vtme jevoolu.
Keila-Joa misa kodulehelt saab teada, et le je on ehitatud mitu silda. ks neist, kaheosaline kaares nn. ketisild, mis ehitati 1836. aastal, asus lalpool koske. Sillaosakeste vahel paiknes saarekene. Silla ketid toetusid puupostidele.
Teine, nn. kiigesild, mis asus lossist kilomeetri jagu mere poole, kulges ilusa kaarena le je ja toetus silla otsas olevatele mridele. Nimetus kiigesild tulenes sellest, et inimeste sammud panid silla kiikuma. See sild kannatas ainult nelja inimese raskust; sellele juhtis silla otsas thelepanu vene-, saksa- ja prantsuskeelne hoiatus Mitte kiikuda!. Sakste suus kandis sild Lvovi silla nime: koos keisriga Joal soolaleivapeol viibinud helilooja Lvovi nime jrgi. Lvov kandis seal esimest korda ette Vene keisririigi hmni Jumal, keisrit kaitse Sa ja viskas siis poogna je kaldalt alla, sest see poogen ei pea enam kellelegi mngima. Keiser tles kiigesilla kohta, et see on niisugune, nagu oleks Lvov oma viiuli poogna le je tmmanud sellest siis Lvovi sild.
Kena kiigesild varises 1. mail 1917 sulalume raskuse all kokku, kuna ta oli vana ja keegi ei puhastanud seda lumest. Samale kohale on ehitatud uus sild, mida rahvasuus kutsutakse pdrapeakujuliste kaunistuste tttu Pdrasillaks.

Misa saatus
Prast Alexander von Benckendorffi surma 1844. aastal pris misa tema keskmine ttar Maria, kes abiellus vrst Grigori Volkonskiga. Maria surma jrel lks Joa tema pojale Pjotrile, seejrel tema pojale Grigorile. Tema oligi viimane Volkonski, kes misas elas.
1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajendil mis rstati. Vabariigi algusaastail misad vrandati, aga Joa mis ji esialgu riigimisaks.
Loss lks vlisministeeriumile. Nukogude ajal asus seal sjavgi, 1993. aastal tagastati loss vlisministeeriumile. Lossi praegune omanik Andrei Dvorjaninov plaanib ehitustdega valmis saada 2013. aastal. Siis avatakse loss ka huvilistele.

Park ja temaga seotud plaanid
Nagu eldud, kannab pargi lnekalda eest hoolt RMK. Enne RMK-d on parki hooldanud tema eelkijad. Niteks 1972. aastal ilmunud raamatu Phja-Eesti pargid jrgi hoolitses meie he kaunima pargi eest Tallinna Rohelise Vndi Metsamajandi Keila-Joa metskond. Aastal 1968 valmis pargi heakorrastustde plaan, mille alusel metskond tegutseski.
Nd on samuti kavas Keila-Joa park rekonstrueerida: korrastatakse pargi liikumisteid ja treppe ning seniste poolpalgist pinkide asemele paigaldatakse uued soliidsemad pingid, mis haakuivad pargimiljga paremini.
Rekonstrueeritakse ka rippsillad, sest ekspertide hinnangul on nende seisund muutunud ohtlikuks. Sildade remondist kujuneb suur proovikivi, arvestades kettide klge kinnitatud tabalukkude suurt hulka ja usku, et tabalukk seob sdamed hte. Ent remontimata sillad ei suudaks inimesi enam kaua kanda, iseranis suuri pulmaseltskondi, kes kipuvad heskoos rippsillal hppama.
Pargi rekonstrueerimist rahastab Euroopa Liit regionaalarengu fondist ning see lheb maksma 188 000 eurot. Juba on valminud taastamistde projekt, olemas on ehitusluba ja vlja on kuulutatud ehitushange.
htlasi tuleb kaaluda, kuidas teavitada pargi klastajaid. Kuna pealinna lheduses asuvad RMK teabepunktid nii loomaaias kui ka Viimsis, on veel he teabepunkti otstarbekus kaheldav ning vimalik, et piirdutakse vaid teabenurga sisustamisega. Kne all on olnud ka vimalus paigaldada kaardiautomaat, kust saab osta pargi infokaardi.
Ilmselt korraldatakse lhitulevikus mber ka parkimine. Keila vald kavatseb pargi lhedusse maanteeserva rajada suure parkla, misjrel praegusest tasulisest parklast saab tasuta parkla suurte busside jaoks.
Turismihooajal hooldatakse parki iga pev: koristatakse prgi, niidetakse, pgatakse hekke, tehakse pisiremonttid, avatakse vaateid jms. Kui hooaeg on lppenud, kib hooldaja pargis ja teeb vajalikke tid kolm korda ndalas.
Mnusa looduses liikumise kohana sobib Keila-Joa park rituste korraldamiseks, ka RMK enda jaoks. Suvine perepev, kuhu registreerus ligikaudu 2500 inimest, nitas, et pargi pinnas talus niisugust koormust hsti ning mingeid olulisi ega psivaid kahjustusi ei tekkinud. Regulaarselt ei saa nii ulatuslikke ritusi pargis siiski korraldada.
Kik, kes tahavad pargis korraldada le 50 osalejaga ritusi, peavad sellest teada andma keskkonnaametile ja RMK-le. See on vajalik pargi korrashoiu seisukohast.
Kindlasti on Keila-Joa park tnuvrt uesppe koht, kuhu petajad viksid klassidega tulla taimi vi ka lindude laulu ppima.
Keila-Joa on kaunis romantiline park, kus saab mnusasti aega veeta, loodust tundma ppida vi kas vi phapevasrki teha.


Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet