Väikeste ühistute aeg hakkab ümber saama, sest ühise puidumüügi korraldamine nõuab pidevat tööd liikmetega, asjatundlikku müügitööd ja korrektset finantsaruandlust. 2012. aastal saab metsaühistu oma tegevuste elluviimiseks taotleda toetust vaid juhul, kui selles on vähemalt 120 liiget. Järgmisel aastal saab aga toetust taotleda vaid metsaühistu, kellel on vähemalt 200 liiget. Ka metsanduse arengukava näeb ette metsaühistu liikmete arvu suurenemise. Nii ongi väiksemad ühistud asunud koonduma. Mais kutsus kõiki Pärnumaa metsaühistuid liituma Kikepera metsaühistu. „Eks see on vana tõde, et koos oleme tugevamad ja mõjusamad. Suudame oma huvisid paremini kaitsta,” ütles oma kirjas ühistutele erametsanduse Pärnumaa tugiisik Kadri-Aija Viik. Pärnumaal varieeruvad ühistute suurused 7 liikmest kuni 123-ni, metsamaa 366 hektarist 26 173 hektarini. „Enamik maakonna metsaühistuid on pisitasa liikmete arvu kasvatanud, kuid arusaadavalt võtab kasvamine aega. Samas suurenevad organisatsioonil ka administreerimiskulud ja nii võib vabatahtlikust panusest ühistu juhtimisel väheks jääda,” põhjendas Viik liitumise otstarbekust. „Paljude metsaühistute vahel on ka metsaomanikul raske valida, kuna teenused, mida metsaühistud pakuvad, on mõneti sarnased ja samas ka erinevad.” Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane ütles, et senisest metsaühistute ühtekoondumisest leidub juba häid näiteid: „Kloostri metsaseltsi ja Harjumaa metsaomanike liidu ühinemise positiivsed kogemused on julgustanud teisigi piirkonna väiksemaid metsaühistuid ühinemisläbirääkimisi pidama. Edukad on need ühinemised, kus säilib piirkondlik esindatus ja majanduslik planeerimine.”