2/2012



artiklid
Metsandus kolib arvutisse

E-metsandus areneb kiiresti. Mugavaks tegutsemiseks veebi kaudu leidub mitmesuguseid vimalusi.

Infossteemi kasutamine kogub hoogu
O Arbuarkel juhatuse liige Sulev Svilponis tleb, et Eesti Metsa- ja Puidutstuse Liit on loonud elektroonilise infossteemi, millega saab varasema paberveoselehe asemel kasutada e-veoselehte.

Infossteem on vlja ttatud eesktt suuremate metsaomanike, puiduvarujate ja puidutstuse huve silmas pidades, sest suurte mahtude korral on paberveoselehtedega majandamine tlikas, mrgib Svilponis. Elektrooniline veoseleht on erinevate puidukaubanduse osapoolte infossteemide henduslli, mis vimaldab osapoolte vahelist operatiivsemat ja paremini automatiseeritud teabevahetust. Infossteemi kasutajad jagunevad tema snul laias laastus kolmeks osapooleks metsamaterjali lhetaja, transpordifirma ja materjali saaja. Infossteem vimaldab veo tellimuste elektroonilist esitamist materjali lhetajalt transpordifirmale, e-veoselehe titmist autojuhi poolt ja vastu vetud koguste lisamist metsamaterjali saaja juures, olemasolu korral ka tppismtmist sorteerimisliinilt, loetleb Svilponis. Aktiivses veos olevate koormate veoselehti saavad reaalajas kontrollida ka politseinikud, keskkonnainspektorid ja maksuametnikud. Infossteemi loomine algas 2008. aastal ning see valmis 2010. aasta lpus. Arenduseks kasutati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid, kaasrahastajateks olid Eesti suuremad metsamajandamise ja metsatstuse ettevtted, selgitab ta. Aktiivsem kasutus lks lahti 2012. aasta algusest, mil riigimetsa majandamise keskus lks praktiliselt tielikult le e-veoselehele. E-veoselehega veetakse praegu kalendrikuus umbes 6000 puidukoormat ja infossteemi kasutamise lepingu on slminud le 120 ettevtte, sealhulgas enamik Eesti suurematest metsa- ja puidutstuse ettevtetest. Transpordiettevtteid on informateemiga liitunud 30 ringis, kinnitab Svilponis. Kasutajaid lisandub aktiivselt ja mitmed lepingud on slmimisjrgus.
Ta lisab, et kuna ssteemi maksimaalselt efektiivseks kasutamiseks tuleb ettevtte infossteem e-veoselehe omaga liita, on vaja teha ka teatavat arendustd. Kui osapooled saavad omavahel otse suhelda, ei pea inimene hest ssteemist teise ksitsi andmeid mber tstma vi korduvalt sisestama.
Veoselehe infossteem asub aadressil www.veoseleht.ee ja seda haldab Elion, kes arveldab ka kasutajatega.

Jrjest lisandub uusi rakendusi
Infossteemi kasutamise tasu vetakse reeglina metsamaterjali saajalt ehk sellelt osapoolelt, kellele materjal e-veoselehega viiakse, tleb Sulev Svilponis. Praegu on ksil jtkuprojekt, mille kigus on kavas autojuhirakenduse kasutusmugavuse parandamine ja selle kohandamine tks tahvelarvutitel, milliseid kasutatakse enam kui slearvuteid. Selle arenduse valmimine on plaanitud kesoleva aasta juunikuuks. Seejrel on kavas korraldada tutvustus ja koolitusritusi, et saavutada sgisesest raiehooajast alates veelgi laiemat e-veoselehe rakendamist.
Keskkonnateabe keskuse metsaregistri osakonna juhataja Sven Mitt tleb, et register peab arvestust metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja kitsenduste le.
See on digitaalne register, mille vastutav ttleja on keskkonnaministeerium, volitatud ttleja ehk registri tegelik pidaja keskkonnateabe keskus, kellele esitavad andmeid tegevusloaga metsakorraldusettevtted, selgitab ta. Keskkonnateabe keskus kontrollib andmed, sisestab need registrisse, avalikustab ning vljastab ksijatele.
Mitt rgib, et metsaomanik vi tema esindaja esitab keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete, uuendamise vi metsakahjustuste ja prandkultuuriobjektide kohta kohe prast seda, kui ta on vastavad otsused vastu vtnud vi vajalikest tdest teada saanud.
Metsateatist on vimalik keskkonnaameti kontorisse ise kohale viia, saata see thtkirjaga vi edastada digitaalselt kodus oma arvutist, tleb ta. E-metsateatise kaudu on vimalik jlgida ka menetluskiku ning vaadata ja otsida kiki omaniku poolt esitatud teatisi.
lisab, et digitaalne teatis laekub koheselt keskkonnaameti spetsialisti lauale. Seega ei lhe kaduma aeg, mis muidu kulub postiga kirja kohale toimetamisel.
Mitt selgitab, et e-metsateatises kontrollitakse tridade sisestamisel omaniku andmeid e-kinnistusraamatust, kinnistu piirid vetakse maaametist ning metsaeraldise piirid ja takseerimise andmed metsaregistrist. Sellega vheneb vimalus, et omanik esitab mittenuetekohase metsateatise. Juriidiliste isikute puhul on e-metsateatise esitamiseks vajalik mrata ttaja, kellel on igus seda firma nimel teha vi mrata haldaja, kes edaspidi ise annab ttajatele vajalikke igusi.
Kui ttajale on antud igus www. eesti.ee keskkonnas metsateatist esitada, siis tuleb tal avalikus teenuses antud lingi kaudu sisse logida, valida roll alt ige firma ning sealtkaudu siseneda e-metsateatisesse, tpsustab Mitt. Viimase kuue kuu andmetel on seda vimalust kasutanud 1020% juriidilistest ja umbes 10% eraisikutest. Ssteem vimaldab paberivabalt teha kike alates metsa takseerimisest kuni metsateatise menetlemiseni.

Ka PRIA teenused saadaval veebipiphiselt
Pllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku snul vahendab PRIA mitut metsandussektorile suunatud maaelu arengukava (MAK 20072013) toetust, kuid enamiku meetmete puhul on taotluste vastuvtt ja menetlemine ning toetuste mramine delegeeritud erametsakeskusele.
Kikide toetuste puhul on PRIA lplik rahade vljamaksja, delegeeritud meetmete puhul teeme seda erametsakeskuse makseotsuste alusel, tpsustab ta. Elektroonilist kliendiportaali kasutada soovija peab olema esitanud oma andmed PRIA pllumajandustoetuste ja pllumassiivide registrisse ehk siis registreerinud end kliendiks. Prast kasutajalepingu slmimist ongi e-teenus kttesaadav. Kuigi nii PRIA kui erametsakeskus on elektroonilised teenused eraldi vlja arendanud, on vajalikud ssteemid omavahel liidetud.
Meie arvukaimad sihtgrupid on pindalatoetuste umbes 17 000 klienti ja loomakasvatustoetuste umbes 5000 klienti taotlejad ning loomapidajad, rgib Sarv-Kaasik. E-PRIA teenuste arendamine algaski neile vajalike toetuste taotlemiste prast. Kasutajate arv tuseb pidevalt. Statistika ja kliendiuuring kinnitavad, et on olemas seos taotleja suuruse ja e-teenuste kasutamise aktiivsuse vahel, mrgib ta. Suuremad ettevtjad kasutavad meie teenuseid aktiivsemalt. Kigil kasutajatel on vimalik nha andmeid mratud toetuste, nende vljamaksete ja ka vlgnevuste kohta.

E -veoseleht ti niiii sstu, operatiiiivsust kui mugavust
Maailma he suurima puidutstuskontserni Stora Enso puiduettevte Eestis oli esimene, kes elektroonilise veoselehe ssteemile le minnes selle ka majasisese majandustarkvaraga liitis. Selle kasutuselevtt ti ettevttele maksimaalset kasu.
Eestis liigub aastas umbes 350 000 puidukoormat. Vastavalt seadusele peab iga koormaga kaasas olema ka veoseleht. Kui siiani tideti see ksitsi ja kolmel pabereksemplaril, siis 2007. aastal sndis idee asendada paber elektroonilise versiooniga. Metsatstuse liidu eestvedamisel alustatigi peatselt td selle nimel, et Eestis vetaks kasutusele e-veoseleht ja selle titmine toimuks lbi htse ssteemi, millele on juurdeps nii metsamaterjali omanikul, selle tellijal kui ka transpordifirmal.

Ssteem hendab kikiikiiki tarneahela osapooli
Algatuseks olgu kohe eldud, et tegemist ei ole mitte legendaarse filminitleja Elvis Aaron Presleyga, vaid puidusektori elektroonilise veoselehe infossteemiga ELVIS, mis hendab omavahel puidumjat, vedajat ja ostjat.
2011. aasta detsembris viidi Stora Ensos ellu jrgmine samm. Columbus Eesti abiga seoti elektrooniliste veoselehtede infossteemi ettevtte majandustarkvaraga Microsoft Dynamics AX. Viimase uuenduse valguses on ssteem muutunud sisuliselt tiuslikuks terviMetsamaterjali kuks, kus kogu andmevahetuse saab teha arvuti hes aknas. Olgu mrgitud ka, et infovahetus on mlemapoolne ehk ssteemi seisukohalt ei ole vahet, kas andmed sisestatakse ettevtte majandustarkvaras AX vi e-veoselehel ELVIS-es. Igal juhul on kigis kanalites kohe heselt tene info saadaval.
Tnu sellisele sidestusele ei ole ettevtte ttajatel enam vaja kopeerida andmeid veoselehtede ja ettevtte majandustarkvara vahel, vaid seda kike saab teha ajaressurssi konoomselt kasutades kskik kummas keskkonnas. Kuna kogu puidusektori td jlgitakse vga hoolsalt ka keskkonnainspektsiooni poolt, siis on lisaks eeleldule selgunud veel ks lisaboonus ksitsi andmete kopeerimisel tekkida vivat inimlikku eksimust enam ei ole.

Kogu protsess on lihtne ja loogiline
Olemasolevate lankide registri vi hankijaga slmitud lepingu phjal saab esitada ka sortimentide vedamise tellimuse. Dynamics AX-i veotellimuse registris valitakse vedaja ja vedude baashinnakiri. Tellimuse kinnitus laaditakse automaatselt AX-st ELVIS-e keskkonda, kus see on nhtav valitud vedajale. Samamoodi on mlemal poolel nha ka kik muudatused, niteks tellimuse aktsepteerimine. Konkreetne veoseleht tidetakse samas keskkonnas olevate andmetega. Koorma pealelaadimise lpetamisel ilmub veoseleht AX-i. Stora Enso infossteemis kajastub, millise tellimuse phjal kaup tuleb ning milline sortiment ja millises koguses on koormas. AX-i judnud veoselehe phjal luuakse ostu- (kui tegemist oli puidu saamisega hankijalt) vi siseliikumise dokument (kui materjal tuuakse enda langilt). Stora Enso saeveskisse vi puiduterminali judnud koorma mtmistulemused juavad AX-st otse ELVIS-esse. Puidu mja neb detailselt, kuidas sortiment koos kogustega on liikunud.
AX-i mtmistulemuste akt (faili kujul) liigub samuti e-veoselehe keskkonda, kust tehingupartner saab selle vajadusel alla laadida ja enda infossteemi sisestada. Kuna vedaja on sisestanud elektroonilisele veoselehele kilomeetrite arvu ja teada on ka hinnakiri, siis selle informatsiooni phjal luuakse kulurida, millist hiljem on vimalik vrrelda vedaja poolt edastatud andmetega. Lisana on AX-s olemas realiseeritud metsamaterjalide valdamiste aluste, ettevtte sortimentide ja ladude register, mis omakorda vimaldab ELVIS-e keskkonnas olevad andmed teisaldada Stora Enso infossteemi kasutajate jaoks mugavale ja harjumusprasele kujule.
Ses aga kasvab isu. Ettevtte seisukohalt vajalikke arendustegevusi on plaanis jtkata ka tulevikus, niteks meldakse laokoodide automatiseeritud sisestamisele.

Ettevttele iseenesest mistetav samm
Stora Ensole oli ELVIS-ega liitumine nii iseenesest mistetav, et ei olnud vajadust isegi konkreetseid numbrilisi eesmrke pstitada. See oli kigile selge, et reaalne kasu igapevats tekib. Vib ju retooriliselt ksida, kui palju maksab mugavus, info olemasolu vi andmete operatiivsus, rgib AS Stora Enso Eesti metsat- ja logistikajuht Mait Marran. Tnaseks on Stora Enso Eesti eveoselehe ssteemi juba mned kuud kasutanud. Selle peamine eelis ongi Marrani hinnangul andmete ja info liikumise kiirus. Kui varem vis paberil veoselehel sisalduvad andmed vabariigis ringi liikuda isegi ndala vi kauem, siis praegu saab need kohe ktte. Marran toob niteks Imavere Saeveski, kus ttajad saavad reaalajas jlgida, millises koguses puit on nende poole liikumas. Selleks tuleb interneti teel siseneda e-veoselehe ssteemi ja vaadata sealt kinnitatud staatusega veoseid, mille sihtkohaks on mrgitud Imavere. Lisaks on ssteemis nha ka need koormad, mis niteks on juba saeveski ues, kuid veel mtmata.
Koormate arvu saab samuti kiiresti jrgi vaadata. Transpordiettevtte logistikutel on olemas levaade, kes autojuhtidest kuhu, millal ja mida viinud on. Kogu info on jlgitav sltumata asukohast, vajalik on vaid veebihendus. Teine suur e-veoselehe ssteemi pluss on andmete korrektsus ja kvaliteet. Paberkandjal tuli info ksitsi sisestada ja seejrel arvutisse mber la, mis on kllalt ajamahukas. Mitmekordsel andmete sisestamisel vis tekkida ka rohkelt vigu, rgib Marran.

Suurim kasu tuli majandustarkvaraga
liitmisest Kuna Stora Enso on nii puidu ostja kui mja rollis ning puiduttlemise mahud on sna suured, otsustas ettevtte juhatus suurema efektiivsuse eesmrgil kohe ra ka selle, et loodav e-veoselehe ssteem liidetakse majasisese majandustarkvaraga Microsoft Dynamics AX. Selleks oli vaja tarkvarale teha tiendus rtseplahenduse nol, milleks veti appi ettevtte pikaajaline partner Columbus IT.
E-veoselehe ssteemiga liidestamisel oli thtis muu hulgas see, et tarkvaraga igapevatd tegevatele inimestele oleks ssteemis vimalikult vhe uuendusi. Meie eesmrk oli inimesi mitte segadusse ajada. Tahtsime jtta pildi vimalikult sarnaseks sellega, nagu see oli enne, rgib Marran.
Kuna Stora Enso oli esimene ettevte, kes oma majasisese majandustarkvara ELVIS-ega liidestas, veti teadlikult hoiak, et kik ei saagi kohe libedalt minna. T algas phjaliku kaardistusega, mis kestis mitu kuud. See oli eelduseks, et loodav lahendus oleks vimalikult hsti vajadustele vastav ja oma rtseplahenduses tpne.
Columbus IT tiimijuhi Urve Aaviku hinnangul ei olnud t lihtsamate killast. Keerukaks tegi selle just osapoolte rohkus. Kui mni probleem ilmnes, ei olnud teada, kas see oli tingitud Microsoft Dynamicsist vi e-veoselehe tarkvarast.
Kui andmed erinesid, ei saanud keegi kindlalt vita, kus on viga. See vis olla erinevates kohtades, meenutab Aavik. Vigade tuvastamiseks saadeti ksimus lisaks ka ssteemi arendajale Webmediale ja selle praegusele haldajale Elionile kik osapooled otsisid vastuseid.
Koolitamise vttis enda peale Stora Enso projektijuht Leho Harjo, kes oli algusest peale kogu protsessiga seotud. Nii nagu uute asjadega ikka, oli kasutajatele alguses harjumatuid asju ning tuli vlja ka mitmeid pisivigu, kuid need said jooksvalt parandatud ja ssteem on tna tkindlalt kasutuses.

ELVIS-t kasutab juba sadakond ettevtet /b>
E-veoselehe kasutamiseks peavad ssteemiga olema liitunud nii metsamaterjali omanik, transpordifirma kui saaja. Kui ks osapool ei ole ELVIS-ega liitunud, ei saa me temale e-veoselehega materjali saata, rgib Marran. Tema meelest on mistetav, et paljud ettevtted on raootaval seisukohal. Kuid nhes, kui hsti ssteem ttab, laieneb kindlasti kasutajate hulk. Eestis on tnaseks e-veoselehe ssteemiga liitunud ettevtteid rohkem kui sada. le poole vedude mahust Stora Ensole saadetakse e-veoselehega. Marran ennustab, et suveks tuseb see 80%-ni. Kasutusala laiendamist mjutab ka juunis valmiv tahvelarvutitele meldud lahendus.
Mida rohkem kasutajaid, seda suurem kasu on ssteemist, rgib Marran. Tema arvates ei kao andmete kandmine paberile kunagi pris ra. Niteks ei ole ssteemiga liitumisel suurt mtet eraisikul, kes tahab koorma kttepuud osta, toob ta selle phjenduseks.
Kui hetkel toimib Stora Enso e-veoseleht vaid marpuidu vedudel, siis edaspidi on plaanis seda kasutada ka muu kauba juures.
Niteks toodame Imaveres pelleteid ja transpordime Paldiski sadamasse. Loogika on ju sama. Seega saame ka selle arvepidamise elektrooniliseks muuta, rgib Marran.





Ain Alvela, ripeva ajakirjanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet