2/2012



artiklid
Turberaied vivad olla alternatiiviks lageraietele

Kaheosalise artikli esimeses osas on juttu turberaiete olemusest ja alaliikidest hilraiest ja veerraiest.

Artikkel on valminud EM ja RMK vahelise uurimisprojekti Turberaiete koloogilis-
majanduslik anals ja nidis-psikatsealade vrgustiku rajamine raames.

Turberaie olemus
Kui metsas lageraie jrel jb tkiks ajaks krgmetsata suurem vi viksem ruum, siis see kutsub esile muutusi seda ruumi elukeskkonnana kasutanute elus ja reaktsioone mitmesuguste rhmituste hulgas. Lageraie alternatiivideks oleksid turberaieliigid ja valikraie. Meil on selles vallas rgitud kll Kesk-Euroopa kogemustest, kuid Phjamaades tehtust on vhem kuuldud. Seetttu on autor vrrelnud Soomes tehtavaid vastavaid turberaiete liike ning loodusliku uuenemisega saadud tulemusi. Kesoleva kirjutise ks phjuseid on ka praeguses metsaseaduses olevad turberaieliikide mratlused, millega autor tiesti nus ei ole ja pab mningaid muudatusi praeguses metsaseaduse paranduste tegemise perioodis avalikult phjendada.

Kuidas ldse defineerida turberaieid? Turberaied on selline rhm uuendusraieliike, mille rakendamisel vana mets raiutakse mitme raiejrguga he vanuseklassi, harvem pikema perioodi jooksul, et luua soodsad tingimused okaspuude eeluuenduse arenemiseks vi nende jrelkasvu tekkimiseks ja kasvuks hrendatud vana metsa turbe all vi vana okasmetsa vahetus naabruses. Turberaiet kasutatakse seal, kus tahetakse pehmendada lageraie mju, saada uut metsa looduslikul teel. Eriti seal, kus vanas metsas juba esineb arvestataval hulgal kuuse vi mnni eeluuendust, millist saab ra kasutada uue metsaplvena vi on head eeldused selle tekkeks. Vastavalt puistu koosseisule, struktuurile ja kasvukohale rakendatakse turberaiete alaliike kas hil-, veer- vi aegjrkset (hajali-) raiet. Ka valikraie on phimtteliselt ks turberaieliike peamiselt kuuseuuenduse saamiseks vanade ja keskealiste puude vahele. Harvendusraie kordused (eriti viimane harvendus) on aga eeltegevuseks vi eelduseks turberaie kasutamiseks, mille jrel puude vrad saavad suurema kasvuruumi ja valgustuse ning hakkavad paremini vilja kandma. Soomes on soovitus enne seemnepuuraiet (mnni looduslikuks uuendamiseks kasutatav uuendusraie liik) teha selles 1015 aastat varem erinimetusega (vljennyshakkuu) harvendusraie, mille jrel tugevneb puude tvi ja nad suudavad tuulele paremini vastu panna (Saarenmaa 2002). Turberaied asuvad vahepealsel kohal viimase harvendusraie ja teiste uuendamiseks kasutatavate raiete vahel. Nende raiete seoseid illustreerib tabel 1.
20. sajandi lpuosa ja 21. sajandi alguse Venemaa tuntud raieteoreetiku S.N. Sennovi (2005) jrgi on turberaie kasutatav siis, kui kpse puistu vrastiku all esineb peapuuliigi eeluuendus ning turberaiet tuleb teha nii, et allesjetud puistuosa saaks edukalt seemendada raielangi, kaitsta noort uuendust temperatuuri kikumiste eest, tkestada mulla kamardumist takistamata samal ajal uuenduse kasvu. Soomes on mnni eduka loodusliku uuenemise eelduseks sobivad kasvukohatbid (pohla, kanarbiku, sambliku). Uuendatavaks puistuks on puhtmnnik, kus kaugus seemendavast puistust on ca 20 m, metsakdu tsedus kuni 2 cm, maapind on mineraliseeritud ning kesksuvel esineb normaalselt sademeid (suve sademete ja auramise suhe on oluline) (Kinnunen 1993). Kuuse looduslikku uuenemist peetakse aga Soomes mnni uuenemisest riskantsemaks protsessiks.
Turberaiete jrkusid ajastatakse enne head seemneaastat, millist on lihtsam prognoosida mnni kui kuuse puhul. Seemnesaagi suhtelist suurust saab prognoosida kase puhul ks, kuuse puhul 1,5 ja mnni korral 2,5 aastat ette; rikkalikule itsemisele eelneb sageli erakordselt soe vegetatsiooniperiood, kuid prast klma suve on kehv itsemine (Hokkanen 2000). Soome hes teises uurimuses, mis hlmas 45 aasta vaatlusandmeid, selgus, et nii kuusk kui mnd itsevad rikkalikult ks aasta prast pikeselist ja sooja suve (soe just juuli ja august, kuid september on jahe), kui sellele eelneb jahe suvi, kusjuures mlema aasta suvi on kuiv (Pukkala jt. 2010).

Turberaietel on lageraietega vrreldes nii eeliseid kui ka puudusi
Turberaiete kasutamise eelisteks vrreldes lageraiega on:
1) heade seemneaastate korral jb ra metsa kultiveerimine, seega uuendamiskulud on rahuldava uuendusega turberaiel viksemad raiestiku kultiveerimisest taimede vi seemne ja kultiveerimist hinna vrra;
2) kohapealsete genotpide jtkuv kasvamine jrgmises metsaplvkonnas;
3) parematesse valgustingimustesse sattunud ning vhenenud juurkonkurentsi tingimustes suureneb silitatavatel puudel aastarngaste laius ja kvaliteetse tarbepuidu juurdekasv ning seemnekandvus;
4) mnnikrsakas kahjustab aegjrkse raie korral okaspuu jrelkasvu vhem kui istutatud taimi lageraiestikel;
5) mnni III ja IV boniteedi kasvualadel suureneb koos valgustatusega pohla, leesika ja sinika saagikus ning kanarbiku itsemine. See parandab metsalindude toidubaasi ja suurendab metsa krvalkasutuse vimalusi.
Turberaiete kasutamisega kaasneb aga ka negatiivseid nhtusi. Neist olulisemad on:
1) puistute hrendamise jrel aegjrkse raiega vivad suureneda tormikahjustused; tormikahju vhendamiseks tuleks turberaieks valida harvendusraietega varakult lbitud puistud, mis on judnud omale moodustada tuulega harjunud tugeva juurestiku ja tve; tuulekahjustuste vltimiseks ei tehta turberaieid liigniisketel muldadel, kus puudel on pindmine juurestik, samuti ei tehta turberaieid puistutes, kus esineb juurepessu;
2) kuna raietehnika kasutamine puude vahel on raskem ja he raiejrguga raiutakse hektari kohta kaks kuni kolm korda vhem puitu kui lageraiega, siis tuleb 1 m3 puidu lesttamise maksumus tunduvalt kallim kui lageraiel, ka on raietde tehnoloogia keerukam, seega on turberaietel ssiniku jalajlg suurem kui lageraie korral; eriti tuleb tde kulukus esile vikestel raielankidel harvesterit korral;
3) maapinna mineraliseerimine on keerukam kui raiestikel ja selle kigus vidakse vigastada kasvama jetud puid;
4) eelkige vanade puude juurkonkurentsi, aga ka valguse suhtelise vhesuse tttu on uuenduse krguskasv viksem kui samal liigil raiestikul korraliku hooldamise korral.

Metsakasvatajad ja looduskaitsjad ksitlevad turberaieid mnevrra erinevalt
Metsakasvatajad tahavad saada kiiresti sobiva peapuuliigi head uuendust uuendatava puistu alale, looduskaitsjate vana puistu eluiga. Need kaks eesmrki aga ei hildu. Eestis kaitsealade kaitseeeskirjadesse vi psielupaikade kaitsekorra punktidesse on kirjutatud vastavate turberaieliikide (valdavalt hil- ja aegjrkse raie) lubamine eesmrgiga pikendada vimalikult raiekpsete puistute jalalseismist. Eesti metsanduslikes igusaktides on ka seni ignoreeritud uue metsaplve vajadusi ja keskendutud rohkem vana metsaplve silitamisele turberaieliikidele pikkade kasutusperioodide kehtestamisega. Seega on turberaied meil olnud sisuliselt silitus- ehk viivitusraied. 2006. aasta metsaseadusest peegeldus turberaie abil raieringi pikendamise soov raiete pika kestuse fikseerimisega. Turberaiega alustamise aja mramiseks pole seaduses mainitud kpsusdiameetri rakendamisvimalust, nagu see on lageraie puhul ja peaks vrdse kohtlemise printsiibi jrgi olema ka turberaie juures. See fakt viitab ka turberaie ksitlemisele pigem silitusraiena. Kaitsealade metsade uuendamise raieviiside soovitustes on enamasti nhtud aegjrkset raiet (tundub, et ametnike enamik on arvamusel, et turberaie vrdub aegjrkse raiega) ja nib, et veerraiet ei peetagi turberaieliigiks.

Turberaied metsamaastikus
Turberaieliikide rakendamise vajaduse ja otstarbekuse le tuleks peale metsakasvatusliku ja majandusliku aspekti otsustada ka koloogilisest ja maastikulisest aspektist. Turberaielangid on tavaliselt suuremad kui lageraielangid, sest turberaie mju kasvukohale ja maastikule on viksem.
Turberaieid on soovitatav kasutada ka piirkonnas, kus on tegemist visuaalselt oluliste metsadega ja kus maastiku ldilme jrsud muutused oleksid vastunidustatud. Raiejrgselt erinevad need teistest raiestikest positiivses mttes ka seeprast, et turberaieid ei tehta niisketel muldadel, kus lageraiejrgselt jb rohkem jtmeid, puidu kokkuveoteedel on jljed sgavamad, maapinna ettevalmistamise korral on mineraliseeritud vaod mrgatavamad jmt. Turberaielankide vljangemine kuivades mnnikutes on hea, kuna seal on suhteliselt vhe raiejtmeid ning puuduvad rsitud alusmets ja allesjetud kehvad teise rinde puud.
Lagedatest ja selguseta aladest (raiestikest) ei peeta ldiselt lugu nende maastikku lhkuva iseloomu tttu ja need on visuaalselt vhevrtuslikud. Tehtav lageraie klastatavas maastikuliselt vrtuslikus metsas tekitab palju rohkem negatiivseid hinnanguid kui vhem klastatavas metsas, seetttu just viimased metsad vajaksid turberaieviise.
Maastiku seisukohast thtsad ning olulised on raielangi serv ja piirav servamets, reljeef, seemne- ja silikpuud kas grupiti ja/vi ksikult, raidmed ja alustaimestiku iseloom. Inimeste poolt sagedasti klastatavates metsades, kus soovitakse silitada puistute vimalikult looduslikku ilmet, tuleks vltida korraprase kuju ja sirgete servadega raielanke, eelistades raiet takseereraldiste viisi vi kasutades langi piiridena looduslikke kontuure. Tasase reljeefiga aladel kasvavate puistute puhul on kige olulisemad vaated metsi lbivatelt ja metsa servast mduvatelt teedelt ja radadelt ning sihtidelt. Visuaalselt ja ka koloogiliselt vaadates on uuel metsaplvkonnal oluliseks eesmrgiks metsasiseste lagedate alade struktuuri ja vaatelisuse parandamine ning kiire metsakeskkonna taasmoodustamine. Maastikulisest seisukohast on turberaiete kasutamisel metsakasvataja ja looduskaitseametniku ngemused ja tegevused erinevad. Pidades esmathtsaks hoolt tekkinud peapuuliigi uuenduse eest, vaheldub krgmetsaga maastikupilt suhteliselt ruttu noorendikuga; teisel juhul hoolitsedes vana metsa silimise eest, peatub aeg vana metsana aastaid kauem ning uuenduse kvaliteet ja kvantiteet (just aegjrksel ja hilraiel) kannatavad. Turberaieliikidest on maastikus kige enam mrgatav veerraie kasutamine ning kige vhem on nhtav hilraie mju.

Kuidas teha hilraieid?
Hilraie puhul raiutakse vana mets esimeses raiejrgus suurgruppide kaupa, tekitades hilusid, mida jrgmistel raiejrkudel laiendatakse. Eesmrgiks on eesktt mnni uuenduse saamine ja selle kasvatamine vana metsa sisse tehtud hea valgustatusega ja keskosas ilma juurkonkurentsita hiludel. Hilraiet saab kasutada just madalama boniteediga mnnikutes. Seda peaks kasutama ka puistutes, kus on olemas grupiti tekkinud okaspuu eeluuendust (peamiselt kuusest), et selle kohalt eemaldada vanu puid rhmiti ja parandada uuenduse kasvutingimusi. Mnnikutes tuleb hilude naabrusest vlja raiuda seal olevad teise rinde kuused, et need ei tekitaks varju mnniuuendusele. S.N. Sennovi (2005) jrgi grupilise turberaie korral raiutakse puistut gruppidena neis kohtades, kus on eeluuenduse rhmad, aga samal ajal harvendatakse seda hilu mbritsevat puistuosa ja jrgmistel raiejrkudel suurendatakse uuendusega hilude pindala.
Hilraie kasutamiseks on 1989. aastal ilmunud pikus Metsamajanduse alused soovitanud dots. L. Muiste jrgmist kaheastmelist skeemi. Esiteks raiuda 46 hilu hektari kohta, kusjuures hilu lbimt 2030 meetrit. Teises astmes laiendada hile 58 aasta tagant, suurendades hilu lbimtu 1520 meetri vrra.
Kaitsemetsade majandamisjuhistes (2001) on jrgmised soovitused: looduslike hilude puudumisel raiutakse hektari kohta 4 vi 5 hilu lbimduga 2025 m (1224% puistu pindalast); hile laiendatakse vastavalt jrelkasvu tekkele ja arengule iga 510 aasta jrel; igal jrgneval raiel vib raiutud ala osakaal suureneda 1020% vrra kogu puistu pindalast. 2006. aasta metsaseaduse jrgi vib aga vana metsa likvideerida 20...40 aasta jooksul korduvate raietega hilusid laiendades ja viimastel jrkudel raiudes le turberaielangi pindala.
Metsa majandamise eeskirja jrgi vib hilraiel he hektari kohta sisse raiuda kuni 5 hilu lbimduga kuni 30 m tingimusel, et sisseraiutavate hilude esialgne pindala pole kokku suurem kui 25% puistu pindalast.
Hilraiel raiutud pindala saab leida valemiga: Sx = 0,785n[D + (x 1) D1]2, kus Sx raiutud pindala x raiejrgu jrel, m2; x raiejrgu jrjekorranumber; n hilude arv; D hilude algne lbimt, m; D1 hilu lbimdu suurendamine (const) meetrites iga raiejrguga (Laas 2011). Rakendades kige tagasihoidlikumaid soovitusi (4 hilu, d = 20 m, lbimdu suurenemine 15 m 8 aasta tagant), on 16 aastaga raiutud 78% langi pindalast ja 25 aastaga kindlasti kogu vana mets. 2006. aasta metsaseaduse parandusettepanekute lbivaatamisel oli poleemikakohaks senises seaduses hil- ja veerraiele kehtestatud kestusperioodi 2040 aastat ra jtmine kesoleva loo autori ettepanekul. Selline pikk turberaie kestvus on seadusesse pandud selleks, et hoida vana metsa vimalikult kaua kasvavana, uuendamise seisukohalt pole nii pikka ajavahemikku vaja.
Kui kogu hilraie teostamise periood oleks 40 aastat, siis peaks hilude lbimt algama 10 m ja raiejrkude vahed olema 13 aastat. Uurimistulemusi ja mnni bioloogiat arvestades ei ole see aga tulemuslik, arvestades veel seda, et vana metsa servas on vhemalt 5 m laiune tsoon, kus vanade juurte mjul on noored puud kngunud. Seetttu on hilu lbimdu suurendamisel 20 m vrra pool raadiuse suurenemisest (vhemalt 5 m) vana metsa juurte mju all.
Hilu tekkinud noorte puude arv ja keskmine krgus on otseses positiivses seoses hilu suurusega. Niteks uurimised Phja- ja Edela-Eesti sambliku- ja pohlamnnikutes nitasid, et hilude lbimdu piirides 1530 m oli krguse juurdekasv 30 m hilus umbes 1,5 korda suurem kui 15 m hilus (Laas, Vt 2004). Kuna uuritud hilude maksimumlbimduks oligi 30 m, siis uuenduse veel parem kasv on 4050 m lbimduga hilude korral. Kuna hilraiel tekivad soodsaimad kasvutingimused hilu keskel (vikseim negatiivne mju vanast metsast), siis on reeglina seal ka suurimad puud. Puude kasv pidurdub hilu servale lhenedes ning kogu uuenduse kuju pikilikes moodustab lamekumera vormi. Hilude viimase laiendamise jrel, kui need on osaliselt juba liitunud, tuleb vanapuistu allesjnud osa likvideerida, jttes sellest parimad silikpuudeks.

Hilraiel on aegjrkse raiega vrreldes mitmeid eeliseid
Hilraie sobib hsti liivmuldadel olevatesse III ja IV boniteedi mnnikutesse (pohla ja sambliku tp). Hilraiel on mitmeid eeliseid vrreldes aegjrkse raiega, millest heks on selle viksem kahjustamine hilisemal raiejrgul. Mnni uuendamisel on eeliseks see, et mnd saab hiludes talle vajalikku lavalgust ja hilude keskosas puuduvad vanade puude juured. Uuendamise tulemuslikkuse kindlustamiseks viks kultiveerimisest viksemat klvinormi kasutades klvata hilu servaosad. Soomes kannab hilraie nimetust pienaukkohakkuu, seda aga kasutatakse seal vhe, kuigi see raiemeetod on ammu tuntud. Tapio metsamajanduse ksiraamatus soovitab J. Parviainen (1994), et hile moodustades vib kuuse uuendamist kiirendada maapinna mineraliseerimisega ning kuusele kui varjupuule sobivad vikesed 2050 m lbimduga hilud. Soome teised hilumeetodi soovitused (Valkonen jt. 2010) on jrgmised: suurem osa puistutest taimestuvad looduslikult he, harvem kahe raiejrgu jrel, allesjnud puistuosa raiutakse koristusraiega ra ja raieala kultiveeritakse. Lhimad hilude taimestumised vivad Luna-Soomes nnestuda isegi 13 aastaga (mnnikud), kuid kuusel kestab see sageli pikemalt (510 aastat). Hea uuenemisaasta, s.o. hea seemneaasta ja niiske suve ootamine pikendab uuenemisaega. Soomes MONTA-projekti uurimists raiuti kuusikutesse hektari kohta kolm hilu lbimduga 4050 m. Kui hilud olid rahuldavalt taimestunud, siis raiuti puistu lpuosa ka maha ja ala kultiveeriti.

Seemnete levik servametsast
Soome thtsaima, Tapio metsamajanduse ksiraamatu jrgi levivad okaspuude seemned isegi le 100 m kaugusele servametsast, kuid efektiivne taimestumiskaugus on siiski 3550 m. Servametsast kauguse suurenedes le 65 m esineb looduslikke seemikuid tugevasti vhem. Okaspuu-uuenduse tagamiseks sobiva riba laius on umbes 50 m. Mineraalmaal veerraiel aitab uuendumisele thusalt kaasa maapinna mineraliseerimine (Parviainen 1994). Looduslikult tekkinud taimede arv vheneb kiiresti kaugenemisel seemendavast vanast metsast. Seemnete varisemise uurimise teerajajad Soomes professorid O. Heikinheimo ja R. Sarvas tulid 1940. aastate uurimistes jreldusele, et okaspuudest servametsa seemendav mju ulatub 4060 m kaugusele seemendavatest puudest ehk umbes kahekordse puude krguse kaugusele. Jaapanlane T. Fujimori (2001) mrgib, et hariliku mnni seemned lendavad tuulega hulgaliselt kuni kahekordse emapuu krguse kaugusele. Luna- Soomes vib soodsates tingimustes uuendatava ala servast jtta kultuur rajamata 3550 m laiusel ribal ja phja pool 3540 m laiusel ribal. Servametsa arukased seemendavad piisavalt thusalt vhemalt 50 m laiust riba. Headel seemneaastatel tekib kasetaimi veel 100 m kaugusel servametsast, kui taimede tekkeks on soodsad tingimused (Valkonen jt. 2001). Luna-Soomes parasniiskel mineraalmullal olevail mnni kasvatusaladel vib tekkida servametsa abil 30005000 kaseseemikut, milledest umbes pooled on arukased. K. Kinnuneni (1993) jrgi oli mnni looduslik uuenemine edukas, kui uuendatava ala mbermdust le 75% oli seemendav servamets.
Mnni uuenduse keskmine arvukus oli kultiveeritud ilma seemnepuudeta mnniraiestikel autori 19671974. aastate uurimustel Luna-Eestis (Laas 1994) keskmiselt 40 m kaugusel vanast metsast: pohla kasvukohatbis (kultuuride keskmine vanus 4 aastat) 2800 300 tk/ha, jnesekapsa-pohla tbis (3 aastat) 1600 200 tk/ha, mustika kasvukohatbis (2 aastat) 2500 360 tk/ha. Kui vana mets ristab raiestikku kahest kljest, siis on mnni uuendust tunduvalt rohkem. Seemnete levikukaugus servametsast on aga oluline jrgmise turberaieliigi veerraie kasutamisvimaluste arutamisel.

Veerraie kasutamise vajadusest ja sobivusest
Veerraie on oma klassikalisel kujul vana metsa servast lageraiega raiutav kitsas riba (veer), mis uueneb vanast metsast lenduvate seemnetega. Uus kitsas riba raiutakse siis, kui eelmine riba on nuetekohaselt uuenenud. Veerraie sobib nii mnni kui kuuse uuendamiseks.
2006. aasta metsaseaduses on veerraie mratlus selline: uuendamisele kuuluvas metsas raiutakse 2040 aasta jooksul korduvate raiejrkudena puud langi servast lageraie korras, mujalt hajali paiknevate ksikpuudena vi hiludena. Lageraie korras raiutav ala ei tohi olla laiem metsa keskmisest krgusest. Lageraieala vib laiendada prast eelmise raiejrguga lagedaks raiutud metsaosa uuenemist.
Seega on seaduse juga mratud selle raieliigi kestus, arvestamata metsas olevat olukorda. Kogu veerraie kestus oleneb puistu laiusest, seda ei saa seadusega kehtestada. On niteks puistu laiuseks vaid 75 m ja kasutatakse lageraieriba laiusega 25 m ning raiejrgud on 7 aasta tagant, siis on puistu 14 aastaga ra raiutud.
Kui vana metsa all esineb juba kuusetaimi, siis kasutatakse Soomes libisevaservalist ribaraiet (liukuvareunainen kaistalehakkuu) kuni 50 m laiuse lagedaks raiutava riba krval raiutakse samaaegselt hredamaks sama laiusega riba. Jrgmisel korral raiutakse lageraiega maha eelmine kord hrendatud riba ja harvendatakse jrgmist riba jne. See ei thenda, et meil tuleks otseselt le vtta 50+50 m laiuste ribade kasutamine. Olenevalt olukorrast vib kasutada ka 30 m laiust lageraielanki pluss 30 m ribal vana puistu harvendamist kuuse eeluuenduse kohalt.
Seega sarnaneb veerraie Eesti 2006. aasta metsaseaduse tlgenduses Soomes kasutatavale libisevale ribaraiele, kuid kui viimasel on lbiraiutava riba laius kindlalt mratletud, siis metsaseaduse veerraie redaktsioonis mitte. Kasutatakse ka kolmeastmelist ribaraie varianti (inglise keeles stripshelterwood method), kus raielank on jaotatud puistu poole krguse laiusteks ribadeks. Esimesel ribal tehakse seemendus-, seejrel uuenduse tekkimise jrel valgustus- ning samal ajal teisel ribal, liikudes vastu tuult, tehakse seemendusraie. Kui teisel ribal on uuendus tekkinud, siis tehakse esimesel ribal lpp-(koristus-), teisel ribal valgustusning kolmandal ribal seemendusraie (Fujimori 2001). Selle raieviisi eeliseks loetakse uuenduse head kaitstust tuule ja pikese eest.

Veerraie kasutamisvimalused on vrreldes teiste turberaie alaliikidega suurimad
Klassikaline veerraie (vi ka selle Soome libisev variant) viks olla meil ainsaks raieliigiks kuusepuistute looduslikuks uuendamiseks, seda just kaitsealadel, kui lneserva jva vana metsa koosseisus on viljuvaid kuuski. Olemuselt on see lageraie, kuid kitsa raielangi tttu pakub seemet ja turvet vanametsa serv. Veerraie puhul, kui on kasutatud iget raiesihitust ja on olemas veel lnekaaretuulte eest kaitsvad puistud, on tuulekahjustused vga vikesed. Hid tulemusi viks saada 3040 m laiuse langiga, mis asuks vanast metsast ida vi kirde suunas. Kui lne suunas on tuuletakistus olemas, siis viks raiuda esimese riba uuendatava puistu phjaservast. Sel juhul langeb vana metsa vari vabaksraiutud osale, mis takistab sinna tekkimast tihedat rohttaimestikku.
Lagedaks raiutud ribal saab hsti maapinda ette valmistada, kuna puuduvad takistavad puud nagu aegjrksel raiel. Puuduseks on aga see, et suurema maapinna ettevalmistusmasina jaoks on lank vike. Kui kuusel ei ole seemneaastat, siis tuleb kuuski raiestikule istutada. Veerraie kasutamisvimalused on turberaietest suurimad, see ei sobi vaid vga lopsaka rohukasvuga aladele. Veerraie 1 ha suuruse langina on keskkonnasbralikum kui 1 ha suurune lageraielank paremate uuenemisvimaluste tttu, aga veerraie 5 ha suuruse langina avaldab keskkonnale suuremat mju kui lageraie 1 ha suuruse langina.
Veerraie kasutamisel on mnikord siiski ka takistusi. Niteks ei saa lank olla vga kitsas, sest varjamise ja vana metsa juurkonkurentsi tttu eriti servametsa lhedal noorte puude krgus- ja jmeduskasv saavutab kasvukohale vastava taseme alles 1020 m kaugusel servametsast. Eesti 2006. aasta metsaseaduses on aga koguni loobutud klassikalisest veerraiest ja lisatud sellele aegjrkse vi hilraie kasutamine kitsa lageraielangi servas oleva kogu turberaielangi ulatuses. Kitsaribalise lageraie ning hilvi aegjrkse raie kokkupanek 2006. aasta metsaseaduse veerraiena, teeb vimatuks kasutada sellist raiet kuuseenamusega puistute uuendamisel, sest kuusepuistutes kujutab tuuleohtu just aegjrkse raiega harvendamine.

Kirjandus
Fujimori, T. 2001. Ecological and silvicultural strategies for sustainable forest management. Elsevier: 398.
Hokkanen, T 2000. Seed crops and seed crop forecasts for a number of tree species. Forest Regeneration in the Northern Parts of Europe. Metsntutkimuslaitoksen Tiedonantoja, 790: 8797.
Kaitsemetsade majandamisjuhised. 2001. Projekti Eesti metsakaitsealade vrgustik kaitsemetsade majandamise tgrupp. Tartu: 48.
Kinnunen, K. 1993. Mnnyn kylv ja luontainen uudistaminen Lnsi-Suomessa. Metsntutkimus-laitoksen tiedonantoja, 447. Parkano: 36.
Laas, E. 1994. Mnnikultuuride tbid Kagu-Eestis. Magistrit. Ksikiri EM raamatukogus: 181.
Laas, E., Vt, T. 2004. Turberaied mnnikutes ja mnniuuenduse tekkimine turberaiealadel. Metsanduslikud uurimused, 41: 86100.
Laas, E. 2011. Raied metsa kasvatamisel. Metsamajanduse alused. Koostajad E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. T Kirjastus: 485531.
Metsamajanduse alused, 1989. Koostaja H. Taimre. Valgus, Tallinn: 355.
Parviainen, J. 1994. Metsn uudistaminen. Tapion taskukirja (22), uudistettu painos. Kustannusosakeyhti Metslehti. Helsinki: 640.
Pukkala, T., Hokkanen, T., Nikkanen, T. 2010. Prediction models for the annual seed crop of Norway spruce and Scots pine in Finland. Silva Fennica 44(4): 629642.
Saarenmaa, L. 2002. Metsn uudistaminen. Metslehden metskoulu. Metsalehti kustannus. Jyvskyl: 5168.
Sennov, S.N. 2005. Lesovedenije i lesovodstvo. Academia, Moskva: 254.

Valkonen, S., Ruuska, J., Kolstrm, T., Kubin, E., Saarinen, M. (toim.) 2001. Onnistunut metsnuudistaminen. Metla. Kustannusosakeyhti Metslehti: 217.

Valkonen, S., Siren, M., Piri, T. 2010. Poiminta- ja pienaukkohakkuut vaihtoehtoja avohakkuulle.




Eino Laas, EM metsakasvatuse osakonna lektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet