Viimastel aastatel on puidu kasutamine energia tootmiseks Eestis metsade majandamist intensiivistanud. Tavapäraseks puidusaaduseks on muutunud hakkepuit, mida toodetakse muuhulgas ka raiejäätmetest. Seni kasutamata potentsiaalseks taastuvenergiaressursiks on aga ka kännupuit.

Põhjamaades on kändude juurimise maht üha kasvanud, Eestis on alustatud teadusuuringutega.
Veel lähiminevikus polnud sugugi ebatavaline olukord, kus metsavaruja jättis küttepuidu langile, kuna selle kokkuvedu ei olnud majanduslikult otstarbekas. Vajadus puidulise biomassi järele on pidevalt suurenenud ja üha kasvava nõudluse katmiseks püütakse leida uusi ressursse. Üheks uueks potentsiaalseks allikaks on langile jäävate kändude juurimine ja nende kasutamine energia tootmiseks. Põhjamaades on see muutunud üha intensiivsemaks. Soomes on viimase nelja aasta jooksul kändude juurimise maht kolmekordistunud ja 2010. aastal jõuti juba 1 miljon kuupmeetrini.

Veiko Uri, EMÜ metsakasvatuse osakonna dotsent Mats Varik, EMÜ metsakasvastuse doktorant Jürgen Aosaar, EMÜ metsakasvatuse doktorant

Eestis puuduvad paraku antud valdkonnas teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused. Jättes välja prof. L. Reintami [1] lühikese eksperthinnangu, on see temaatika siiani teadusuuringutega katmata. Samas peaks säästlik ja jätkusuutlik metsade majandamine arenenud metsandusega riigis tuginema valdavalt teadustööde tulemustele. Põhjamaade teadustulemusi ja metsakasvatuslikku kogemust saab juurimise planeerimisel kindlasti arvestada, kuid Eesti mullastiku- ja kliimatingimused on siiski Soome ja Rootsi omadest erinevad ning neid ei saa meie oludesse üks-üheselt üle kanda.
Eelmisel aastal toimunud RMK teadusprojektide konkursil leidis uurimisprojekt „Kuusekändude varumise metsanduslikud aspektid ja kaasnevate keskkonnamõjude hindamine” teadusnõukogu heakskiidu ning rahastamise. Projekti läbiviijateks on maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse ja metsatööstuse osakondade töötajad. Idee autor ja juht on metsakasvatuse osakonna dotsent Veiko Uri.
Projektitaotlus oli ajendatud viimase aja arengutest ja suundumustest taastuvenergia sektoris nii Eestis kui Euroopas laiemalt. Kuigi Eestis ei ole kändude kasutamine energia tootmiseks veel laiemalt levinud, võib lähitulevikus olukord muutuda. Fossiilsete energiakandjate kallinemise kiiluvees on puidulise biomassi kasutamine energia tootmiseks kulgenud jätkuvalt tõusvas joones. Lähitulevikus ilmselt sama trend jätkub. Uurimisel suunatakse peatähelepanu keskkonnamõjude selgitamisele 2011. aasta sügisel käivitunud RMK projekti raames uuritakse vaid kuusekändude juurimist, kuna need on selles osas perspektiivsemad. Pindmise juurestiku tõttu nõuab kuusekändude juurimine vähem energiat ning kaasnevad mullahäiringud on tagasihoidlikumad, kui näiteks kase või männi kändude juurimisel. Ühtlasi kasvavad kuusikud viljakamatel kasvukohtadel, mis on toitainete kadude osas vähem tundlikud [2].
Projekt on laiapõhjaline ning selle raames otsitakse vastuseid paljudele küsimustele, erinevaid juurimisega seotud aspekte käsitletakse kompleksselt. Antakse hinnang potentsiaalsele ressursile ehk saadavale kännupuidu kogusele juuritavalt alalt; selgitatakse kännupuidu kütteväärtust, tuhasust, niiskuse-, toitainete- ja süsinikusisaldust; analüüsitakse erinevate kasvukohatüüpide sobivust juurimiseks nii keskkonnakaitselistest, metsakasvatuslikest kui ka majanduslikest aspektidest lähtuvalt. Peatähelepanu suunatakse juurimisega kaasnevate keskkonnamõjude selgitamisele. Uuritakse kändude eemaldamisest tingitud võimalikku toitainete kadu ning juurimise mõju kasvukoha viljakusele, sh. lämmastiku ja süsiniku ringele. Tähelepanuta ei jää ka metsakaitselised aspektid – maaülikooli metsapatoloogid uurivad juurimise mõju haigustekitajatele, eeskätt tüve- ja juuremädanikele. Seniavaldatud uurimistulemused näitavad juuritud aladel uue metsapõlve nakatumise vähenemist nii juurepessu kui ka külmaseenega. Juurimise käigus patogeense materjali eemaldamine raiesmikelt peaks uue metsapõlvkonna nakatumist nimetatud haigustesse oluliselt vähendama [3].
Projekti käigus vaadeldakse ka juurimise metsakasvatuslikku mõju – hinnatakse uue metsapõlve kasvamaminekut ja hilisemat kasvu juuritud aladel. Kändude juurimisega raiesmikelt kaasneb maapinna ettevalmistamisega sarnane efekt [4]. Metsaadra kasutamise asemel tehakse vajalik töö juurimise käigus ära ühe töövõttega, mis aitab hoida kokku kultiveerimise kulusid.
Eriti intensiivselt tegeletakse kändude juurimise temaatika uurimisega Rootsis, kus 2011. aasta oktoobris toimus rahvusvaheline sümpoosion „Tree-stumps for bioenergy – harvesting, tehniques and environmental consequences”. Uppsalasse olid kokku tulnud tippteadlased üle maailma, ka Eesti metsateadlased. Konverents oli suurepäraselt korraldatud ja kogu kändude juurimisega seotud teemade spekter, alates tehnoloogiatest kuni juurimise mõjust bioloogilisele mitmekesisusele, väga hästi kaetud. Kinnitust sai, et projektis püstitatud probleemid on aktuaalsed mujalgi – sarnaste küsimustega tegelevad ka naaberriikide teadlased. Põhjalik eeltöö eksperimentide kavandamisel ning käivitamisel annab head eeldused projekti õnnestumisele ja saadavad uurimistulemused on teaduslikult võrreldavad Põhjamaade analoogiliste uurimustega. Et senistes uurimistöödes soovitatakse kändude juurimisel vältida niiskeid ja liigniiskeid alasid, oleks Eestis juurimine perspektiivseim kahes metsakasvukohatüübis – jänesekapsa ja sinilille [5]. Kuna laanemetsades kasvab pindalaliselt 42% ja palumetsades ligikaudu veerand kuusikutest [6], siis on need kaks kasvukohatüüpi juurimise seisukohast selgelt prioriteetsed. Teistes tüübirühmades on kuusikute osakaal tunduvalt väiksem. Lisaks on laanemetsade kuusikud kõige enam nakatunud juurepessust [7]. Laane- ja palumetsades lubab juurimist ka metsamajandamise eeskiri.

2011. aastal juuriti kände neljal katsealal
Uurimistööde läbiviimiseks on rajatud neli katseala RMK Tartu, Võru ja Lääne- Virumaa metskondades. Eespool toodud kaalutlustel rajati katsealad kolme juurimise osas perspektiivsematesse kasvukohatüüpidesse: sinilille, jänesekapsa ja mustika. Lisaks rajati üks katseala sinilille kasvukohatüübis tugeva juurepessu kahjustusega raiesmikule juuremädaniku leviku ja selle vähendamise võimaluste uurimiseks.
RMK juuris kännud valitud katsealadel 2011. aasta oktoobri lõpus. Selleks kasutati 25-tonnist ekskavaatorit, millele oli tööorganiks paigaldatud spetsiaalne juurimispea Pallari KH-160 [8]. Masin tuli suurepäraselt toime ka väga suurte (70 cm läbimõõduga) kändude juurimisega. Esialgsete ja ligikaudsete mõõtmiste tulemustena kulub ekskavaatoril ühe hektari juurimiseks 7–8 tundi, täpsemaid hinnanguid tootlikkuse osas saab anda pärast põhjalikumat analüüsi. Nüüdseks on mudelkännud fraktsioneeritud, käimas on labortööd tagavara, kütteväärtuste, toitainete sisalduse ja patogeenide määramiseks. Esmaste tulemuste põhjal võib juuritud kändude tagavara parimatel aladel ületada 100 m3/ha.
Juuritud alad uuendati 2012. aasta kevadel, mille järel käivitatakse erinevad eksperimendid aineringete ning metsakasvatuslike küsimuste uurimiseks. Pilootprojekti pikkuseks on planeeritud kolm aastat ja selle lõppedes peaksid olemas olema esialgsed teadmised kändude juurimise metsakasvatuslikest, keskkonnakaitselistest ja tehnilistest aspektidest Eesti metsades.

Kirjandus
• Reintam, L. 2006. Raiejäänuste kogumise keskkonnamõju mullastikule ja taimestikule. RMK lepinguline töö: 25.
• Athanassiadis, D., Lindroos, O., & Nordfjell, T. 2011. Pine and spruce stump harvesting productivity and costs using a Pallari KH 160 stump-lifting tool. – Scandinavian Journal of Forest Research, 26 (5): 437–445.
• Vasaitis, R., Stenlid, J., Thomsen, I.M., Barklund, P., Dahlberg, A. 2008. Stump removal to control root rot in forest stands. A literature study. – Silva Fennica, 42 (3): 457–483.
• Wood, S., & Areas, C. 2010. Moisture content of Norway spruce roadside storage sites. – Silva Fennica, 44: 427–434.
• Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Tallinn: 88.
• Aastaraamat Mets 2009. Keskonnateabekeskus. Tartu, 2010: 217.
• Hanso, S., Hanso, M. 1999. Juurepessu levimisest Eesti metsades. – Metsanduslikud Uurimused, 31: 162–172.
• Tervolan Konepaja. 2012. http://www.tervolankonepaja.fi