Ülevaade Eesti Metsaseltsi korraldatud visioonikonverentsil kõneldust.

Visioonikonverentsi põhiteema oli „Mets ja metsandus – kas süsiniku tootja või allikas?”
Tänavusel visioonikonverentsil keskenduti süsiniku sidumisele metsades. Teatavasti mõjutab metsa kasvamine ja selle kasutamine otseselt Maa atmosfääris oleva süsihappegaasi hulka ja sellest tulenevalt oodatakse just metsanduselt suurt panust süsihappegaasiheite vähendamisse.

CO2 kaubandus üha elavneb, mistõttu võetud kohustusel vähendada kasvuhoonegaaside heidet on ka selge rahaline mõõde. „Vaja on uusi teadmisi ja tarku metsanduslikke otsuseid, et optimeerida metsa kasvatamist ja puidu varumist ning kohandada metsandust kliimamuutustega,” selgitas tänavust teemavalikut konverentsi moderaator, maaülikooli professor Hardi Tullus (konverentsi ettekannetega saab tutvuda internetis metsaseltsi kodulehel: metsainfo.ee meie tegemised visioonikonverents).
Rootsi Põllumajandusülikooli professor Sune Linder „Kliima ja mullaviljakus boreaalsete metsade kasvu piirajana” Sune Linderi ettekanne käsitles Põhjala metsade kasvu, eriti metsade biomassi produktsiooni määravaid tegureid. Professor püüdis leida vastust küsimusele, kuidas mõjutab kliima soojenemine ja atmosfääri CO2 kontsentratsiooni tõus metsade juurdekasvu – kas vahetult või toimub see mullaviljakuse tõusu kaudu. Kuulajad said ka ülevaate võimalustest metsade produktsioonivõime tõstmiseks, kui eesmärgiks on toota rohkem puidupõhist biomassi fossiilsete kütuste kasutamise vähendamiseks.
Tema olulisemad sõnumid olid järgmised:
• Puitu on võimalik kasutada taastuvenergia allikana senisest enam. Raiemahu suurendamine ei ohusta Põhjamaade metsanduse jätkusuutlikkust
• Rootsis on taas hoogustumas metsade väetamine. Väetisega metsa „viidud” üks ühik energiat annab täiendavat puidu juurdekasvu kümme ühikut. Seda mineraalmaadel, kus pole karta ka toorhuumuse kiiremal lagunemisel eralduvaid kasvuhoonegaase.
• Kliima soojenemine kiirendab puistute juurdekasvu. Põhjuseks on kevade pikenemine ja mulla varasem soojenemine. Soojemas mullas tegutsevad mikroorganismid, mis suurendavad mullas olevate omastatavate toiteelementide kogust. Atmosfääris toimuv CO2 kontsentratsiooni tõus kiirendab puude juurdekasvu, kuid see mõju on suhteliselt väheoluline. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kt. Meelis Münt „Metsandussektori roll kliimapoliitikas ja vastupidi” Meelis Münt vaatles kliimapoliitikat laiahaardelise teemana, mis hõlmab väga mitmeid eluvaldkondi. Asekantsler andis ülevaate kliimapoliitika ning metsandussektori omavahelistest seostest ning sellest, kuidas need üksteist mõjutavad ja täiendavad. Samuti räägiti metsandussektori mõjust saastekvootidega kauplemisele. Tema peamised sõnumid olid:
• Kliimapoliitikat ei saa vaadelda ainult keskkonna või kliima soojenemise kontekstis, vaid laiemalt kui ressursisäästlikule ja energiatõhusale poliitikale alarmeerijat.
• Kliimapoliitikast tulenevad otsused ja tegevused mõjutavad metsandussektorit otseselt – seetõttu pööratakse sellele valdkonnale õigustatult üha enam tähelepanu.
• Metsanduses tehtavad otsused mõjutavad ka kliimapoliitika ettevalmistamist ja otsuste vastuvõtmist. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi asetäitja Märt Riistop „Puud on vastus” Märt Riistopi ettekanne vaatles oodatava süsihappegaasiheite vähendamise võimalusi puidukasutamise suurendamisel. Ettekanne keskendus puidukasutuse keskkonnamõjule ja võrdles puidutoodetes talletunud süsiniku kogust alternatiivsete materjalide tootmisel tekkiva kasvuhoonegaaside emissiooniga. Samuti oli kõne all puidutoodete tootmistsüklis tekkivate jäätmete energeetiline väärtus, mis keerukamate toodete puhul on oluliselt suurem kui tootmisprotsessis kuluv energia. Tema ettekande põhipunktid olid järgmised:
•Selle asemel, et maksta metsaraiest loobumise eest, tasuks ergutada hoopis metsade ja puidu tarvitamist, sest nii võib suuresti vähendada CO2 emissiooni ja üldist energiatarbimist.
• Süsihappegaasi heidet saab metsade majandamisel kärpida 6 Gt võrra aastas enam kui nende majandamist keelates. See moodustab omakorda tervelt viiendiku koguemissioonist
• Puithoonesse saab ladestada suures koguses süsihappegaasi. Arvestades, et majanduse areng suunab üha enam inimesi linnadesse, tasuks senisest enam mõelda ka puidust korrusmajade ehitamisele.
• Uusi võimalusi puidust korrusmajade ehitamiseks annavad kaasaegsed materjalid, näiteks ristkihtliimpuit (tõenäoliselt tuleviku „betoon”) ja sellest veelgi keskkonnasõbralikum (liimivaba) puidust tüüblitega ühendatud ristkihtpuit. Süsiniku jalajälge saab veelgi vähendada looduslike viimistlusmaterjalide kasutamisega. Soome Joensuu ülikooli professor Seppo Kellomäki „Metsamajanduse roll süsiniku sidumisel ja CO2 emissiooni vähendamisel” Seppo Kellomäki ettekanne andis põhjaliku ülevaate metsakasvatuslikest võimalustest, kui eesmärgiks on suurendada süsiniku sidumist metsade biomassis ja selle kaudu vähendada fossiilsete kütuste kasutamisest tulenevat CO2 emissiooni. Analüüsiti erinevate raieviiside ja raieringi pikkuse mõju. Tutvustati erinevaid metsade kasvu kirjeldavaid mudeleid ja nende põhjal analüüsiti metsakasvatuslike tegevuste mõju metsa süsinikubilansile. Ettekandja põhisõnumid olid:
• Metsade majandamine, sealhulgas intensiivsed metsakasvatuse meetodid võimaldavad siduda metsadesse rohkem ja kiiremini süsinikku.
• Kuna puit asendab fossiilseid kütuseid, siis saame vähendada CO2 emissiooni. Tartu ülikooli professorid Ülo Mander ja Krista Lõhmus „Kuivendatud mets: süsiniku allikas või neelaja?” Ettekandes käsitleti kuivendatud metsade rolli süsiniku sidumisel puidu biomassi ja samaaegset kasvuhoonegaaside eraldumist kõdusoode mullast. Teatavasti järgneb soometsade kuivendamisele pikaajaline mulla orgaanilise aine lagunemine ja CO2 ning teiste kasvuhoonegaaside eraldumine. Arutleti, kumb protsess on ülekaalus – kas intensiivne puidu biomassi juurdekasv ja selle energeetilisel kasutamisel vähenev fossiilsete kütuste tarbimine või kuivendatud turbakihi lagunemisel tekkiv kasvuhoonegaaside kogus. Kaksikettekandes jäid kõlama sõnumid:
• Kuivendatud soometsad, näiteks kõdusoo metsakasvukohatüübis, seovad puudesse rohkem süsinikku (CO2) kui eraldub endise turbakihi aeglasel lagunemisel.
• Ka puistute maa-aluses osas seotakse intensiivselt süsinikku, mis suurendab mulla süsinikuvaru.
• Endisele põllumaale rajatud mets hakkab mulla süsinikuvaru kiiresti suurendama.